Sõja ülevaade: 1056. päev – Ukraina kaotas asula
Avaldatud: 14 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. jaanuar 2025:
Kurski rindel muutusteta, kolmas sillapea Kupiansk-Kreminna rindel, Donetski rindel enam-vähem ja Velika Novosilka külje all asula kaotati.
1. Sadu, sadu, sadu…
2. Kuidagi palav on juba mitmes päeval venemaal… ja kurtmist ning valetamist jagub…
3. Kursk: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: veel üks uus sillapea üle Zerebetsi jõe saadi.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kartsin hullemat.
9. Lõunarinne: Neskutšne vallutati.
10. Herson: muutusteta.
11. Avastati, et venemaal on 250 miljardi dollari suurune salajane sõjaline eelarve (njah, juba teine lugu sel teemal).
12. kreml süüdistab Ukrainat „energiaterrorismis” pärast peaaegu kõigi Ukraina soojuselektrijaamade hävitamist, njah… leiaks sõnarast nii mõndagi iseloomustamaks sellist käitumist aga jätab selle psühhiaatri pärusmaaks…
13. venemaa LNG-d eksportivaid tankereid remonditakse jätkuvalt Euroopa laevatehastes.
14. venelased hakkasid pärast Aserbaidžaani reisilennuki allalaskmist massiliselt tühistama oma välisreise.
15. EL-i ettevõtted maksid venemaal aastaga 3 miljardit eurot makse. Njah, sõnad ja teod…
16. Ukraina on sõja tõttu lõpetanud tootmise kaevanduses, mis andis poole oma terasetoodangust.
17. „Skeemid”: endine SBU kindral Naumov ostis kolm eliitkorterit Türgis.
18. Lühiuudised
166 vene poole rünnakut, Kurski suunal vaid 15, Donetski rindel 77, mujal tavapärane. Oleks oodanud Pokrovski suunal sellise rünnakukonveieri tõttu isegi suuremt vene poole edenemist. Kas olla pisu siiski optimistlikum siin rindel, eip julge…
Liugpomme eile juba 99 ja neist peaaegu pooled läksid Kurski rindele. Vaid 4500 kaudtulelööki on juba tavapärasest tipust pisu vähem ning eile õhtuse seisuga oli suures languses vene kamikazedroonide kasutamine. Eks järgmised päevad näitavad, kas tegu ühekordse anomaaliaga.
Ilmast: enamusel rindel väike miinus ja suurem sajuperiood lume/lörtsi/vihmaga algab neljapäevast kuni pühapäevani, mille järel jälle päikest näitab. Kipub arvama, et vast lõpuks hakkab mõni põld piisavalt pehmeks muutuma.
Tundub, et eile jälle vähem soomust vene pool kasutas aga meeldivalt kõrgele tõusis kaudtuleüksuste kaotamine ja keskmisest kõrgem ka tagalatoetuselemendi tabamine.
Õige pisu hakkab siiski lootma, et paljude ründavate vene üksuste kulumine jõuab sinna maale, et need tuleb välja vahetada (mitte et Ukrainal sama poleks) ja järgmisedki pole mehitatud rohkem kui 70% või isegi alla 50%. Uued lisanduvad soldatid küll saavad juba paranenud väljaõpet aga see siiski kiirkorras kuni paar kuud. Suurem mure siiski peaks olema soomusega, mida kipub arvama, et suveks seda sellises mahus enam asendada ei suudeta, juba praegu peaks olema igapäevaste kaotuste number kõrgem, kui saabuv täiendus. Lisaks kipub arvama, et mingeid uusi sigadusi vene pool plaanib, sest loodetud suuri läbimurdeid pole siiski seni saavutatud.
Lisaks loodan, et Ukraina jätkab kogu vene naftataristu ning militaartaristu töötlemist.
1. Öösel töötas Kiievis õhutõrje ja egas mujalgi sademete hulgas muutusi ole.
2. Brjanski piirkond langes Ukraina relvajõudude kombineeritud raketirünnaku alla. Sellest teatas piirkonna juht Alexander Bogomaz. „venemaa kaitseministeeriumi õhutõrjejõud hävitasid kõik sihtmärgid,” kirjutas kuberner oma Telegrami kanalis, rõhutades, et inimohvreid intsidendis ei olnud. Shoti andmetel rünnati Seltso linnas asuvat Brjanski keemiatehast. See venemaa valdusfirmasse Techmash kuuluv ettevõte tegeleb riigikaitsekorralduste täitmisega. Tehas on spetsialiseerunud erineva klassi laskemoona ja rakettmürskude tootmisele, samuti mitme raketisüsteemi (MLRS) kestade kokkupanemisele. Tehase võimsus võimaldab toota enam kui 30 liiki lõhkeaineid. Tehase löömiseks kasutasid Ukraina relvajõud ATACMS-i rakette, mille jäänused leiti ettevõtte territooriumilt, kirjutab Shot. Seda teavet kinnitavad Mash ja „sõjakorrespondent” Alexander Kots. Esimesed saabunud pildid ja videod näitavad päris suurt põlemist.
venemaal Tula piirkonnas teatati plahvatustest. Õhutõrje töötas.
Voroneži ründavad ka droonid.
vene lennuk heitis Belgorodi oblastis teraviljafarmi lähedale järjekordse liugpommi. 9. jaanuaril kukkus FAB Graivoroni rajoonis Ivanovskaja Lisitsa küla lähedal. ASTRA allikate andmeil inimohvreid ega purustusi ei olnud.
Engelsi naftabaasi on taas rünnanud Ukraina droonid ja see põleb.
3. Kursk: seni pole vene massi konveier siiski neile loodetud tulemusi toonud ja eilegi rindejoones muutusi ei tuvastanud. Videode järgi tundub, et pisu vabamalt saab Ukraina toimetada väiksemate üksustega ja põhjuseks ikka vene poole kehv koordineerimine, mis laseb neil Ukraina üksustel toimetada ka vene eesliini taga. Lisaks suudab Ukraina muuta olukorde eesliinil juba ühe tanki või soomuki lisandumisel, mis siiski seal pikalt olla ei saa, sest vene kamikazedroonid ka jahti peavad. Lisaks näitavad tabamuste kaardid, et Ukraina suudab täpsemini rindejoonest kaugemal tabada rünnakukolonnis liikuvaid vene üksusi.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kurivaim, veel üks uus sillapea üle Zerebetsi jõe saadi ning lausa kaks kilomeetrit edasi Makijivka juures rinde keskmises sektoris. Ikka mures, et siin rindelgi vene pool kuidagi lihtsalt üle jõgede saab ja Ukraina neid tekkinud sillapeasid likvideerida ei suuda. Selle uue sillapea juures on erisuseks veel see, et ei aidanud ka väga kõrge kõrguste vahe mõlema kalda vahel ning sealne mets. Kipub arvama, et põhjuseks võib olla pisu paranenud koordinatsioon vene õhuväe, kaudtuleüksuste, droonide ja jalaväe vahel ehk siis vahetult peale tihedat Ukraina eesmiste possade töötlust sai ohutumalt jõge ületada ja need hõivata. Ei kipu uskuma, aga võimalik, et Ukraina mängib külma kõhuga ja lasebki vene poolel end tõmmata kokku kitsamatesse rünnakukoridoridesse, mis läbi nende sillapeade ründamise jätkamiseks tekivad ja siis hõlpsam sihtmärke leida ja neid töödelda… njah, põhjendatud risk võib õigustada.
Mujal rinne pidas.
6. Siversk: igapäevaselt üritab vene pool ära vallutada Bilohorivka küla, mis seal kõrgustiku serval ümbritseva ala üle domineerib ja eilegi neid 4 kirja läks, rindejoon ikka muutusteta.
7. Bahmut: eile vene poole läbimurdele Tšassiv Jaris siiski lisa ei tulnud ehk siis sõna läbimurre saab äkki ära kustutada aga eks seda vast järgnevad lähipäevad näitavad.
Toretskis rindejoone muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: kartsin hullemat.
Tšassiv Jari-Pokrovski vahel eile vene pool edasi ei saanud.
Pokrovski poole eile edasi ei saadud, aga selle vastiku kombitsa loodeserv suutis end üle ajada Pokrovskist väljuvast suurest maanteest ning jõuda maantee taga kulgeva raudteeni. Sealt edasi algavad suuremad ilma reljeefita põllumaad, mis annab hea võimaluse vene soomusel opereerimiseks suvalisel suunal.
Rinde keskmises lõigus paar mõnesaja meetrist edenemist ning Kurahove suund on vähemalt hetkel kuidagi pidama saadud.
9. Lõunarinne: Neskutšne vallutati.
Berdjanski suund: vene pool on nüüdseks peaaegu kõigil Velika Novosilka külgedel ohtlikult lähedale jõudnud. Novõi Komar on vaidlustatud (kõlakas, et Ukraina võis tänu tugevale pomisajule saada küla halli alasse), kuid vene pool vallutas Velika Novosilkast lõunas asuva Neskuchne asula ja sellega on edelast kuni kirdeni vene pool jõudnud peaaegu Velika Novosilka piirini. Seni on kõik enda arvamused asula langemise kohta vastu taevast läinud aga tõenäosus selle langemise suhtes kipub ikka miskipärast kõikuvat siia sinna. Võimalik, et Ukraina on siia täiendavat ressurssi suunanud.
Tokmaki suund: tavaline.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa sõjalised kulutused, mis on pärast sissetungi Ukrainasse neljakordistunud ja saavutavad nõukogude ajast rekordkõrguse, võivad olla ametlikult teatatud arvudest oluliselt suuremad, ütleb investeerimispankur Craig Kennedy, kes varem töötas Bank of America Merrill Lynchi aseesimehena. Kennedy sõnul läks lisaks 22 triljonile rublale, mille föderaaleelarve eraldas riigikaitseks, veel 25 triljonit rubla (249 miljardit dollarit) sõjalisteks vajadusteks läbivVenemaa pankade, kes andsid aktiivselt laenu sõjalis-tööstusliku kompleksi ettevõtetele, mis viidi üle kolme vahetuse režiimile tankide, rakettide, mürskude kokkupanekuks.
Kennedy juhib tähelepanu, et alates 2022. aasta keskpaigast on ettevõtete laenumahud venemaal tõusnud enneolematult 71% ehk rahaliselt umbes 450 miljardi dollari võrra. 50% kuni 60% neist laenudest läks kaitsega seotud tööstustele, väidab ekspert, viidates keskpanga tööstuse statistikale. „Tegemist on laenudega, mida riik sundis panku andma soodustingimustel peamiselt maksejõuetutele kaitsetööstusettevõtetele. Selle tulemusel võrdus (sõja) eelarveväline rahastamine peaaegu föderaaleelarvet läbinud rahavoogudega,”kirjutab Kennedy.
kremli „salajase” sõjalise eelarve suurus võis ekspertide hinnangul olla keskmiselt umbes 83 miljardit dollarit aastas ehk umbes 228 miljonit dollarit päevas ning kolme aasta kokkuvõttes oli see peaaegu võrdne keskpanga külmutamata osaga. venemaa Föderatsiooni reservidest (veidi rohkem kui 300 miljardit dollarit ja ületas selliste riikide nagu Kreeka (238 miljardit dollarit), Katar (235 miljardit dollarit) või Ungari (212 miljardit dollarit) SKT-d.
See lõi venemaa sõjamasina ja selle rahastamisskeemide stabiilsuse illusiooni, usub Kennedy. kreml on sarnast, eelarvevälist skeemi juba varemgi kasutanud, kuigi väiksemas mahus, meenutab ekspert: 2010. aastatel rahastati sooduspangalaenude kaudu 20 triljoni rubla väärtuses hiiglaslikku riiklikku relvastusprogrammi, mille raames putinile lubati vägede jaoks Armata tankide diviisid, 600 lennukit ja tuhandeid helikoptereid, mis suurendas kaasaegsete relvade osakaalu armees 70%-ni. Siis jäid sõjatööstuskompleksi saavutused vaid paberile ja valitsus pidi maha kandma sadade miljardite rublade väärtuses laene kaitsetehastele.
Selline olukord võib korduda, kuid palju suuremas plaanis, usub Kennedy. Laenu väljastamine maksejõuetutele kaitsetööstusettevõtetele loob venemaal „eeldused süsteemseks krediidikriisiks”, kirjutab ta: lõppkokkuvõttes võib juhtuda, et riik peab päästma nii kaitsetehased ise kui ka neile laenu andnud pangad.
Lisaks, jätkab Kennedy, sõjatööstuskompleksi raha pumpamine on juba saanud inflatsiooni kiirenemise peamiseks põhjuseks, millele vene Föderatsiooni keskpank vastas intressimäära tõstmisega 21% -ni – tasemele, mida majanduses on võimalik saavutada. pole näinud alates 2000. aastate algusest.
Kõik see, rõhutab ekspert, annab läänele täiendava hooba putini ees, kes seisab raske dilemma ees: mida kauem ta Ukraina-teemaliste läbirääkimiste alustamisega viivitab, seda suurem on oht, et ootamatu panganduskriis võib tema läbirääkimispositsiooni järsult nõrgendada.
2025. aasta eelarvesse on valitsus meenutuseks lisanud kaitsekulutuste edasise kasvu – 22%, 13,2 triljoni rublani. Eelmisel aastal eraldati “riigikaitse” kirjele 10,8 triljonit, 2023. aastal 6,8 triljonit ja 2022. aastal 4,7 triljonit rubla.
12. Ukraina relvajõudude katse rünnata Krasnodari krais asuvat Russkaja kompressorjaama, mis tarnib gaasi torujuhtme Turkish Stream kaudu, on näide „energiaterrorismist”, ütles venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov. „Kiiev järgib energiaterrorismi joont,” rõhutas peskov (tsiteerib TASS). Tema sõnul on sellistest tegudest kasu USA, suurendades oluliselt veeldatud maagaasi (LNG) tarnimist Euroopa turgudele. „Pealegi müüakse seda gaasi kõrgendatud hindadega,” lisas pressisekretär.
peskov märkis ka, et sellised rünnakukatsed kujutavad endast tõsist ohtu Euroopa tarbijatele. Tema sõnul arutas venemaa välisminister sergei lavrov hetkeolukorda Türgi välisministeeriumi juhi Hakan Fidaniga ning Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller Türgi riigifirma Botaş juhiga. Läbirääkimiste käigus keskenduti „selliste terroriaktide kriitilisele ohule”.
Varem teatas venemaa kaitseministeerium, et 11. jaanuaril üritasid Ukraina relvajõud droonide abil rünnata Russkaja kompressorjaama. Õhutõrjesüsteemid tulistasid alla üheksa seadet, kuid allakukkunud rusud tekitasid väiksemaid kahjustusi gaasimõõtejaama hoonele ja seadmetele. Teenindajad vigastada ei saanud.
venemaa ise on Ukraina soojuselektrijaamu regulaarselt rünnanud alates 2022. aastast. 2024. aasta oktoobris teatas peaminister Denõs Šmõhal, et venemaa väed on hävitanud peaaegu 90% kogu Ukraina soojusenergia tootmisest. „venemaa rünnakute sihtmärgiks said just soojuselektrijaamad ning elektri ja soojuse koostootmisjaamad, mille tagajärjel hävis või sai kahjustada ligi 90% kogu soojusenergia tootmisest Ukrainas,” märkis ta oma Telegrami kanalis.
1. jaanuaril lõppes viieaastane leping venemaa gaasi transiidiks läbi Ukraina Lääne- ja Kesk-Euroopasse. Kiiev keeldus lepingut pikendamast. Pärast Ukrainat läbiva transiidi lakkamist on Gazpromile jäänud viiest sõjaeelsest Euroopa gaasitarneteest vaid Turkish Stream. Ukraina liini peatamine 2025. aastal võib kaasa tuua Gazpromi umbes 5,3 miljardi dollari aastasest tulust ilmajäämise, arvestades venemaa majandusministeeriumi arvutatud ekspordihinda 350 dollarit tuhande kuupmeetri kohta.
Enne rünnakut Ukrainale tarnis venemaa üle kolmandiku EL-i riikide tarbitud gaasist. Tänaseks on see osakaal aga kahanenud alla 10%, millest vaid umbes 5% moodustab Gazpromi torugaas.
13. venemaalt Jamali LNG tehasest veeldatud maagaasi tarnivate jääklassi tankerite teenindamist jätkatakse Euroopa sadamates. Nendega töötamise keeld muudaks Arktikast veeldatud maagaasi ekspordi logistika kõvasti keeruliseks, kuid praegu Euroopa Liit ainult suurendab oma oste. Jamalist Euroopasse veeldatud maagaasi tarninud 15 spetsialiseeritud Arc7 klassi tankeri hooldustööd on toimunud Damen Brestis Prantsusmaal ja Fayard A/S Taanis, vahendab Financial Times, viidates satelliidipiltidelt ja sadamast saadud teabele kõnede jälgimise andmed, mille pakub analüüsiettevõte Kpler. Ilma sellise laevaremondita oleks Novatekil raskusi Jamali LNG projektist kütuse tarnimisega olulistele eksporditurgudele talvel, mil gaasihinnad põhjapoolkeral on tipus. „Kui juurdepääs nendele kahele laevatehasele oleks keelatud, seaks see kahtluse alla kogu logistika,” ütleb High North Newsi Arktika laevanduse spetsialist Malte Humpert. „Nad (LNG tankerid) oleksid võinud saada teenuseid mujalt, kuid see oleks tähendanud ümbersõitu.”
Ainus alus, mis laevatehasesse ei jõudnud, oli sanktsioneeritud Sovcomflotile kuuluv tanker Christophe de Margerie. Arc7 LNG tankerite kriitilist sõltuvust Euroopa teenustest ja varuosadest rõhutab asjaolu, et Christophe de Margerie on kuus kuud kasutusest väljas olnud, ütleb Humpert. Teised venemaa LNG-d eksportivad tankerid kuuluvad välismaistele energia- ja laevandusettevõtetele, sealhulgas Kreeka Dynagas ja Kanada Teekay.
Damen on pärast venemaa sissetungi Ukrainasse teenindanud kaheksat alust. Ta kinnitas FT-le, et on parandanud „mitmeid vene LNG transpordiga seotud laevu”, kuid lisas, et seda tehti „rangelt kooskõlas Euroopa sanktsioonide seadusandlusega” ja et ta „ei olnud seotud lasti valikuga neid laevu opereerivate laevandusettevõtete poolt”. Fayard on hooldanud üheksat tankerit.
„Lähitulevikus ei ole kavas neid LNG-laevu täiendavalt remontida,” märkis Damen avalduses. Selle põhjuseks on asjaolu, et märtsist hakkab kehtima venemaa LNG-d transportivate tankerite Euroopa sadamatesse sisenemise keeld. Seetõttu ei saa need sadamad gaasi jääklassi tankeritelt tavalistele tankeritele ümber laadida, mis seejärel saadetakse kaugematesse piirkondadesse. Oxfordi energiauuringute instituudi andmetel eksporditi 2023. aastal ligikaudu veerand EL-i tarnitud 20,9 miljardist kuupmeetrist LNG-st seejärel teistesse riikidesse.
EL soovib vene gaasist täielikult vabaneda aastaks 2027. Samas kui torukütuse import väheneb, siis vedelgaasi ostmine kasvab. Rystad Energy hinnangul külastavad 2024. aastal Euroopa sadamaid tankerid, mis veavad 17,8 miljonit tonni venemaa LNG-d ehk 24,2 miljardit kuupmeetrit.
14. Flydubai lendude tühistamine Mineralnõje Vodysse ja Sotšisse pärast Aserbaidžaani lennuki allakukkumist on tabanud venemaa turismimajandust. 30% kodanikest tühistas oma puhkusepaketid välismaal: nad ei olnud rahul piletite lisakulude või teise lennujaama ümberistumisega, teatas venemaa Reisitööstuse Liit (RUTI). Samas keeldusid paljud hotellid broneeringute eest raha tagastamast, arvestades, et reiside ärajäämisest teatati 24 tundi ette ning jaanuaris on AÜE-s, Aasias ja Maldiividel pühade tõttu kõrghooaeg.
„Inimesed plaanisid lennata Dubai kaudu Bangkokki, Maldiividele, Flydubai lendab enam kui 50 riiki. Selge see, et Maldiivide hotellid raha tagasi ei anna, aga näiteks Maldiividel aastavahetuseks mõeldud villa maksab 10 päeva eest 30 tuhat dollarit. Umbes 30% turistidest jättis oma reisid ära, see on kümneid tuhandeid inimesi… Ülejäänud lendasid teistest linnadest, näiteks Mahhatškalast ja Moskvast,” ütles ettevõtte Pink Elephant peadirektor Aleksan Mkrtšjan.
Umbes 10 välismaist lennufirmat tühistasid lennud venemaa lõuna- ja teistesse linnadesse pärast Tšetšeenias õhutõrjesüsteemiga alla tulistatud Azerbaijan Airlinesi (AZAL) lennuki allakukkumist, kuid enim probleeme tekitas just Flydubai tegevus, teatas venelane. Reisitööstuse Liit (RUT) märkis: ettevõte on lendude peatamise kuupäevi mitu korda edasi lükanud: esmalt 2.-3. jaanuarini, seejärel 8.-9. jaanuarini, seejärel 22. jaanuarini. Reisikorraldajad on kindlad, et 15. jaanuaril tuleb veel üks edasilükkamine.
Art-Tour ettevõtte peadirektor Dmitri Arutjunov märkis, et seetõttu tuleb inimesi pidevalt ümber paigutada. „See jõudis hüsteeria piirini. Sotši elanikud ei tahtnud lennata Volgogradist ega Moskvast; Flydubai hoiab kõiki segaduses, pidevad edasilükkamised tekitavad turistide seas negatiivset suhtumist,” kurtis ta. Reisikorraldajad on hakanud hoiatama venelasi, kes soovivad jaanuari lõpus ja veebruaris Flydubai teenuseid kasutada, et nad ei vastuta lennu eest.
venemaa Reisitööstuse Liit lisas, et siseturismi mõjutas ka AZALi lendude lõpetamine 11 venemaa linna, kuna „Euroopasse – Pariisi või Milanosse – lendasid venelased Bakuu kaudu” ning ettevõttel oli palju jätkulende.
Euroopa Lennundusohutusagentuur (EASA) kutsus 9. jaanuaril lennuettevõtjaid pärast 38 hukkunuga reisilennuki AZAL allakukkumist lõpetama lennud viide venemaa linna. Regulaatori mustas nimekirjas on Moskva, Peterburi, Jekaterinburg, Doni-äärne Rostov ja Samara. EASA tugines oma soovituses käimasolevale sõjale Ukrainas, mis tekitab vene taevas tahtmatute rünnakute ohu tsiviillennukite vastu, mis on tingitud ametivõimude ja sõjaväe vahelisest halvast koordineerimisest ning valest tuvastamisest. Eelkõige kujutab ohtu venemaa õhutõrjesüsteem, mis aktiveerub vastuseks Ukraina rakettide ja droonide saatmisele sügavale riiki, täpsustas amet.
Seitse välismaist lennufirmat on juba langetanud otsuse venemaale suunatud lennud osaliselt tühistada. Lisaks Flydubaile ja AZALile on need Kasahstani Qazaq Air, Iisraeli El Al, Serbia Air Serbia, Usbekistani Qanot Sharq ja Turkmenistan Airlines.
Bakuust Groznõisse lennanud Embraer 190 lennuk kukkus alla 25. detsembri hommikul. Reutersi ja Euronewsi allikad Aserbaidžaani valitsuses ütlesid, et lennuõnnetuse põhjustas raketiheitjast Pantsir välja lastud rakett, mis plahvatas lennuki lähedal, tõrjudes Groznõi-vastast droonirünnakut. Piloodid taotlesid hädamaandumist ühte lähimasse venemaa lennujaama, kuid igal pool keelduti. Groznõis polnud segajate tõttu võimalik maanduda. Pärast seda ületas lennuk Kaspia mere ja kukkus alla Kasahstani linna Aktau lähedal.
15. kreml on venemaal tegutsevatelt EL-i ettevõtetelt saanud maksutulu ligikaudu 3 miljardit eurot. Sellest teatas Politico, viidates valitsusväliste organisatsioonide B4Ukraine ja Squeezing Putini raportile ning Kiievi Majanduskooli Instituudi andmetele. Uuringu kohaselt esindab 1600 uuritud venemaa Föderatsioonis tegutsevast välisettevõttest üle 900 Ukraina liitlastest G7 riike ja Euroopa Liitu. „930 ettevõtet G7 ja EL-i riikidest on tõusnud venemaa suurimateks kasumimaksumaksjateks. Veelgi enam, 20 suurimast maksumaksjast 16 pärinesid ka G7-st ja EL-i riikidest,” öeldakse raportis.
Kui piirduda EL-i ettevõtetega, mainitakse dokumendis mitte vähem kui 827 ettevõtet. Nende kogutulu oli 81,4 miljardit dollarit (79 miljardit eurot), mis on vähem kui 2022. aastal 111,4 miljardit dollarit, kuid nende maksuarve jäi 3 miljardi dollari juurde, selgub aruandest pealkirjaga „Ukraina sõja rahvusvalised sponsorid venemaal”.
Suurimatest Euroopa maksumaksjatest venemaal on Prantsusmaa ettevõtted Leroy Merlin ja Auchan, Šveitsi Nestlé ning Saksa jaemüüjad Metro ja Globus. 2025. aastal tõuseb venemaal ettevõtte tulumaksu määr 20 protsendilt 25 protsendile, mis toob kaasa lääne ettevõtete rahalise panuse suurenemise venemaa agressioonile Ukraina vastu, rõhutab Politico.
Varem teatas Newsweek grupi B4Ukraine ja Kiievi majanduskõrgkooli (KSE) instituudi andmetele viidates, et 2023. aastal ulatus Ameerika ettevõtete poolt venemaal makstud tulumaksu kogusumma 1,2 miljardi dollarini. Endine USA suursaadik venemaal ja Stanfordi ülikooli professor Michael McFaul nimetas venemaal tegutsemist jätkavate ettevõtete tegevust ebamoraalseks ja häbiväärseks.
Newsweek tuletas ka meelde, et venemaa turult lahkuda soovivad välisfirmad seisavad silmitsi venemaa võimude seatud karmide nõuetega. Nende hulka kuuluvad 15-protsendiline „väljumise maks” ja kohustuslik 50-protsendiline allahindlus varade müügilt. Väljaande andmetel tõi ainuüksi 2024. aasta jaanuarist märtsini „väljumise maks” venemaa eelarvesse sisse 385 miljonit dollarit.
16. Kuigi Ukraina väed on seni suutnud Donetski oblastis tähtsat Pokrovski linna hoida, on vene armee edasitung andnud majandusele tõsise hoobi. Tootmine lähedal asuvas kaevanduses, mis varustas söega poolt riigi terasetööstust, on lakanud. Tootmine Pokrovski lähedal asuva koksisöekaevanduses on peatatud edasitungivate vene vägede läheduse tõttu, teatasid kaks tööstuse allikat esmaspäeval Reutersile. „Kõik tööd on seisma jäänud,” ütles üks. Teise järgi „seal kaevandamist ei toimu, nad töötavad ainult maapinnal”. Praegu on käimas evakueerimine, lisas ta.
Täpselt kuu aega tagasi oli Ukraina suurim eraettevõte Metinvest sunnitud peatama kaevanduse töö ning evakueerima osa personalist ja töötajate pereliikmetest. See on ainus ettevõte Ukrainas, mis kaevandab metallurgilise koksi tootmiseks kasutatavat sütt. 2023. aastal oli toodang 3,5 miljonit tonni.
„Sellest kivisöest sõltub kogu Ukraina kõrgahju kasutav metallurgia,” märkis investeerimispank Dragon Capital. 2024. aastal õnnestus Ukrainal suurendada terase tootmist 21,6% võrra 7,58 miljoni tonnini; kuid Pokrovski kaevanduse kadumise korral võib see 2025. aastal langeda 2-3 miljoni tonnini, hoiatas Ukraina Metallurgide Assotsiatsiooni juht Aleksandr Kalenkov mullu oktoobris. Samal ajal tõi metallurgiatoodete eksport Ukrainale 2024. aastal ligi 4,4 miljardit dollarit. Enne venemaa sissetungi tootis Ukraina aastas üle 21 miljoni tonni terast.
Ukraina kaitseministeeriumi lähedal asuva grupi DeepState teatel on vene väed ühest šahtist vähem kui 2 km kaugusel, lähenedes Kotlino ja Udatšnoje küladele, kus asuvad mõned rajatised. Nad on ka Peštšanoje külas, mille hõivamisest teatas eile esmaspäeval venemaa kaitseministeerium. Kaevandus asub Pokrovskist umbes 10 km läänes.
17. Radio Liberty projekti „Skeemid” ajakirjanikud said teada, et Ukraina julgeolekuteenistuse sisejulgeoleku peadirektoraadi endine juht Andrei Naumov, keda süüdistatakse omastamises, kelmuses ja ametiseisundi kuritarvitamises, ostis Türgis kolm luksuskorterit. „Skeemide” info järgi ostis Naumov kortereid Vahemere rannikul asuvas elitaarses elamukompleksis Türgi linnas Alanyas.
Kinnisvara veebisaitidel pakutakse sarnaseid kortereid pindalaga umbes 100 m² hinnaga vahemikus 340 kuni 460 tuhat eurot. Registri andmetel kulutas Naumov kolme korteri peale kokku 8,5 miljonit Türgi liiri, mis 2022. aastal võrdub ligikaudu 17,5 miljoni grivnaga. Skeemide allikate andmetel elab Naumovi perekond neis korterites, kui ta viibib Serbias ja ootab kohtuotsust rahapesusüüdistuse kohta. Kui kohus jätab jõusse eelmise karistuse, võidakse ta Serbiast välja saata. Lõplikku kohtuotsust aga veel pole. Endine ametnik ei vastanud ajakirjanike küsimustele Türgi kinnisvara maksumuse ja selle soetamiseks kasutatud raha allikate kohta.
Lisaks märgivad ajakirjanikud, et samas elamukompleksis ostis korteri ka Saksa ettevõtja Alexander Akst, kelle Serbia politsei pidas koos Naumoviga 2022. aastal kinni. Naumov eitab oma süüd ja väidab, et teda kiusatakse taga poliitilistel põhjustel. Samal ajal Ukrainas uuritakse Naumovit kahtlustatuna korruptsioonis, ebaseaduslikus rikastumises ja muudes kuritegudes. Interpol pani ta rahvusvahelisse tagaotsitavate nimekirja, kuid Serbia keeldus teda välja andmast.
Naumov lahkus Ukrainast mitu tundi enne vene vägede ulatusliku sissetungi algust ööl vastu 24. veebruari. Ta evakueeris oma pere riigist mitu nädalat varem. Ukraina korrakaitsjad algatasid tema vastu kriminaalasja riigireetmises kahtlustatuna ning korraldasid märtsi lõpus läbiotsimised ka tema korterites Kiievi eliitelamukompleksides.
Juunis 2022 sai Ukrainska Pravda oma allikatelt teada, et SBU sisejulgeoleku peadirektoraadi endine juht Andri Naumov peeti Serbia piiril kinni rahapesus kahtlustatuna. Ta sõitis Põhja-Makedooniasse. Autost leiti palju peidetud valuutat ja kaks smaragdi. Kohalik politsei pidas Naumovi kinni.
2024. aasta alguses tühistas Serbia apellatsioonikohus esimese astme kohtus Naumovile rahapesu eest mõistetud üheaastase vanglakaristuse ja juhtum anti uuesti kohtu alla.
Riiklik korruptsiooniennetuse agentuur jälgis SBU sisejulgeoleku peadirektoraadi endise juhi kindral Andrei Naumovi elustiili ja tuvastas korruptsiooni tunnuseid enam kui 32,7 miljoni UAH ulatuses.
18. Lühiuudised
Rootsi teatas ankrukahjustuste tunnustest Rootsit ja Leedut ühendaval Nordbalti energiakaablil. Kahju põhjustas arvatavasti novembris Hiina laev Yi Peng 3, mis katkestas kaablid Rootsi, Leedu, Saksamaa ja Soome vahel. Uurijad kahtlustavad sabotaaži.
Ametlik: USA Kongressi vabariiklased on Reutersi teatel koostanud seaduse „Make Greenland Great Again Act”, et teha ettepanek Gröönimaa ostmiseks. Kümne kongresmeni toetatud seaduseelnõu volitaks Trumpi omandamise üle Taaniga läbirääkimisi pidama.
Kümme EL-i riiki, sealhulgas Rootsi, Taani, Soome ja Poola nõuavad sanktsioone kogu venemaa gaasile – nii torujuhtmele kui ka LNG-le. Sel ajal, kui EL arutab oma 16. sanktsioonide paketti, hõlmavad ettepanekud metallide impordi keelustamist, laiendatud transiidipiiranguid ning rohkem rahandus- ja IT-alaseid meetmeid.
Slovakkia peaminister Robert Fico, kes on pettunud venemaa gaasitransiidi peatamises, kirjutas Ukraina presidendile Zelenskile avaliku kirja. Fico väidab, et tal on venemaa-Ukraina sõja lõpetamise osas „teistsugused mõtted” ega ähvarda enam Slovakkias viibivaid Ukraina põgenikke. „Soovin jätkata konstruktiivset dialoogi Ukraina peaministri Denõs Šmõhaliga. Slovakkia valitsusjuhina kutsun teid kohtuma niipea kui võimalik, olles täiesti teadlik teie tihedast ajakavast,” ütles Fico. Ta soovitab kohtuda piiri lähedal ja teeb Zelenskile ettepaneku sõita Kiievi-Košice rongiga.
Saksamaa tarnis Ukrainale esimese ratastega iseliikuva suurtükiväesüsteemi RCH 155. Kaitseminister Boris Pistorius andis Kasselis Rheinmetalli rajatises Ukraina suursaadikule üle esimesed 54 üksusest. Algselt tellis Ukraina 18 RCH 155, hiljem kasvas see 54-ni.
Horvaatia presidendivalimised: ametisolev Zoran Milanović võitis tagasivalimise 74,68% häältest, alistades HDZ kandidaadi Dragan Primoraci (25,34%). EL-i ja NATO Ukraina toetuse kriitika poolest tuntud Milanović nimetab seda „tunnustuseks minu viieaastase töö eest”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
