Sõja ülevaade: 1055. päev – Trumpi nõunik teatas kõnelustest putiniga
Avaldatud: 13 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. jaanuar 2025:
on nii murekohti kui meeldivaid üllatusi, veelgi tugevamat vene surve tõus prognoosib.
1. Sihtmärkiks sobib kõik.
2. Kuidagi igapäevaselt palavaks läheb sel jahedal perioodil seal venemaal.
3. Kursk: üks Ukraina edenemine kirja läks.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, aga sillapeade laienemise oht kasvas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris väiksema läbimurde vene pool siiski sai.
8. Donetsk: põhja sektoris ja Pokrovski suunal nirusti.
9. Lõunarinne: muutustega.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa tunnistas meediakanali terroriorganisatsiooniks.
12. Trumpi nõunik teatas peagi telefonikõnelustest putiniga.
13. Poola sulges õhuruumi Slovakkia parlamendisaadikute venemaale lendavale lennukile.
14. Paremäärmuspartei Saksamaa kantslerikandidaat lubab valituks osutumisel käivitada Nord Streami.
15. Üks venemaa suurimaid riiklikke IT-ettevõtteid on pankrotti läinud.
16. venemaa varjatud kulutused sõjalisele eelarvele võivad majanduse kokku kukkutada.
17. Lühiuudised
140 vene poole rünnakut, number pole päris asjakohane näitamaks surve tugevust, sest mitmes lõigus kasvas ründavate üksuste suurus, lisaks nii mõneski lõigus reorg ja kohe peaks jätkuma veelgi kõrgem surve. Kurski suunal 17, Tšassiv Jari-Toretski sektoris 28, Donetski rindel „vaid” 58 ja Velika Novosilka ümber 9 rünnakut. Mujal oli ründetegevuse tuntav vähenemine aga nii see ei kipu jääma. Kui liugpommidega seni vene poolel siiski pisu nirusti, vaid 58 (neist 16 Kurski oblastisse), siis veelgi kõrgemale on tõusnud vene kaudtulelöökide arv (u6000)jka kamikazedroone lausa u3000 ehk siis tugev ettevalmistustöö ja profülaktiline töötlus jätkub ning toetab arvamust, et veelgi tugevam rünnakute konveier pingelistes lõikudes võib kasvada.
Tundub, et vene poole suuremate üksuste rindele lähenemine tugevamaks rünnakute jätkamiseks soodustab ka nende tagalatoetuselemendi kaotuste kasvu.
Hetkel on kahetine tunne, mingid märgid kuskil kukla tagumises sopis annavad juba mitmel päeval signaale, et vaatamata Ukraina raskele seisule on siiski positiivsed muutused rindel võimalikud.
1. 12. jaanuari õhtul andis venemaa Shahedi droonidega löögi Sumõ kogukonnale, põhjustades tulekahjusid elurajoonis ja laste tervisekeskuses. Samal ajal sai drooniga tabamuse liinibussi, mis sõitis läbi Sumõ rajooni Miropoli kogukonna territooriumi. Okupantide rünnaku tagajärjel said viga kaks reisijat – 42-aastane naine ja 30-aastane naine.
Zelenski: venemaa lasi ühe nädala jooksul välja ligi 700 õhupommi ja üle 600 ründedrooni. „Nende sõda jätkub ainult tänu nende eelistele taevas. NATO ja Ramsteini tippkohtumiste otsused Ukraina õhutõrje kohta jäävad osaliselt realiseerimata. Oleme USA-ga arutanud võimalust anda Ukrainale litsents õhutõrjesüsteemide ja rakettide tootmiseks. See on saavutatav ja kestva rahu jaoks ülioluline, venemaa ei peata oma sõdu vabatahtlikult – ta tuleb sundida rahu saavutama piisava ja tõhusa õhukaitsega.”
2. Üleeile Ukraina kaugmaa mehitamata õhusõidukid tabasid venemaal Tatarstani Vabariigis Nižnekamskis asuvat OJSC TANECO naftatöötlemistehast, põhjustades suure tulekahju. Taneco rafineerimistehas on venemaa suurimate naftatöötlemisettevõtete hulgas tootmise esiviisikus.
Ukraina sõjaväelased sooritasid ülitäpse õhurünnaku venemaa 2. ühendrelvaarmee komandopunktile ajutiselt okupeeritud Donetski oblasti Novogrodovkas. See operatsioon on osa laiemast strateegiast venemaa juhtimiskeskuste neutraliseerimiseks Donetski oblastis. Ukraina kindralstaap teatas, et Ukraina rünnakute eesmärk oli häirida vene vägede taktikalist tegevust ja raskendada nende juhtimist lahinguväljal. Varasemalt Ukraina kaitsevägi ründas 8. jaanuaril okupeeritud Hartsõzskis Lõuna sõjaväeringkonna 8. armeekorpuse komandopunkti. 10. jaanuaril tabasid nad okupeeritud Svetlodarskis Kesksõjaväeringkonna 3. armeekorpuse komandopunkti.
Rostovi ja Saraatovi oblastis on Ukraina mehitamata õhusõidukite suhtes praegu kõrgendatud hoiatus. Väidetavalt on sihtmärkide hulgas ka Engels-2 ja Millerovo õhuväebaasid.
venemaal Tuulas toimusid plahvatused.
Rostovis süütasid tundmatud isikud vene relvajõudude polkovniku auto. Koloneli, kes oli väidetavalt Lõuna sõjaväeringkonna komandöri kehalise väljaõppe abi, nime ei nimetatud. Põlengu hetkel kedagi sõidukis ei viibinud.
vene allikate väitel hävitas Engelsi naftabaasi rünnak väidetavalt 3 massiivset kütusepaaki (igaüks 120 000 kuupmeetrit) ja kahjustas veel 6. Umbes 800 000 tonni kütust on juba kadunud. Tulekahju jätkub, kuid kuberner väidab, et tulekahju on „vähenemas”.
3. Kursk: üks Ukraina edenemine kirja läks.
Täpsus olukorra kohta Uspenivka (Kurski/Sumõ piiriala) lähedal. Sai kinnitust, et vene pool seni selle halli ala hõivaski. Pogrebki lähedal võtsid Ukraina omad positsioonid tagasi ja tõrjusid venelased külast põhja poole.
venelased hävitasid väidetavalt ise Tor-M2-l põhineva Põhja-Korea SAM-i, kuid üritasid seda oma kanalites edastada kui „lääne õhutõrjesüsteemi”.
Pildid ja videod suurtest kogustest surnukehadest (milles märkimisväärne osa põhja-korealastel) on tõusuteel ning kahanemismärke ei näita soomuse ja igatsugu liikuvvahendite kasutusest väljalangemine välise mõju tõttu. Tuleb ka vene videomaterjali nende edukast kamikaze droonide tööst Ukraina tehnika hävitamisel, aga neid siiski oluliselt vähem.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rinne pidas, aga jätkub ja pigem veelgi tõuseb vene poole ponnistus laiendada sillapeasid kummaski rinde otsas.
Rinde lõunasektoris Ternõ juures tundub, et algab suurem vene poole pealetung, sest vene pool lükkas vahetult rindele lähemale kolm motolaskurpolku+tankipolk+suurtükipolk ja suure tõenäosusega üritavad hakata edenema sillapeas Zerebetsi jõe läänekaldal jõudmaks 25-30 km kaugusel asuva Oskili jõeni.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris sai vene pool korraga edasi lausa u 1,5 km ja vallutas sellega suure osa linna põhjasektorist. Võimalik, selle olukorra jätkumisel kui juba mitte täna peab Ukraina maha jätma kogu linna, sest tõusis kõrgele ümberpiiramise oht.
Toretskis ei suuda vene pool ära vallutada linna kirdeservas asuvaid hooneid ning siinsesse halli alasse jätkuvad Ukraina reidid.
8. Donetsk: põhja sektoris ja Pokrovski suunal nirusti.
vene väed jõudsid Pokrovskist/Mõrnohradist idas asuvale maanteele veelgi lähemale, võttes oma kontrolli alla suure laohoonete kompleksi maanteest vaid 1,5 km kaugusel ning sealt kipub juba olema otse silmside maanteel liikuva transpordiga ehk siis järjest raskem on siis Ukrainal vedusid korraldada. Mingi kõlakas liikus, et Ukraina siiski tegevat siin peatselt olukorra parandamiseks vasturünnaku. Suuna murest juba mitu korda varasemalt kirjutanud…
Pokrovski külje all jätkus vene poole edenemine selle vastiku loodesuunalise kombitsaga ja kipub see ulatuma juba linnast otse idasuunani. Eile suudeti selle kombitsa põhjatipust edeneda u 1 km Pokrovski poole ning jõuda Zvirove asulani ja selle lääneservas hooned hõivata. Lisaks saadi edasi selle kombitsa loodeservas u 1,5 km ja jõuti 2,5 km laiuselt Pokrovskist väljuva läänesuunalise maanteeni, lõigates lõplikult läbi siinse liikluse. Sellel 6 km laial lõigul teostab rünnakuid korraga lausa kolme brigaadi suurune motolaskurkoosseis ja sabas toetuseks veel üks ehk siis massi väga väikesel alal jagub rünnakute jätkamiseks ning kahjuks pole seni juba väga pikalt suutnud Ukraina omad selle kombitsa edenemist pidama saada. Jätkuvalt mures, sest ees ootavad avatud alad, kus suur eelis on soomusmassil ja põldude kandvus seni hea, sestap suruda saab igas suunas.
Pisu üllatusega ei suutnud eile vene pool edeneda rinde keksmises lõigus läänepoole ja Kurahovegi sektor muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusega.
Berdjanski suund: Ukraina vägedel ei ole õnnestunud Velika Novosilkast põhja pool asuvat Novõi Komari puhastada (seal kaks suurt maanteed asulast põhja ja loodesuunal) ning vene pool on jätkanud oma kohaloleku laiendamist seal, jõudes Mokri Jalõ jõeni. Olukord asula kaistmiseks halvenes veelgi.
Tokmaki suund: tavapärane.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) lisas terroriorganisatsioonide registrisse väljaande Komi Daily, mis positsioneerib end kui „sõltumatu Komi Vabariiki puudutav piirkondlik meediaväljaanne”. Toimetus selgitas, et väljaannet peetakse „Post-venemaa vabariikide foorumi” struktuuriüksuseks, millega see ei ole seotud. Ajakirjanikud konsulteerivad praegu inimõiguslastega edasiste tegevuste osas. See on esimene meediaväljaanne, mis on tunnistatud venemaal terroristlikuks organisatsiooniks. FSB register viitab, et Komi Daily kanti vastavasse registrisse 22. novembri riigikohtu otsusega, mis jõustus 28. detsembril. Kokku loetles teenus 172 väidetavalt „Foorumi” kuuluvat organisatsiooni, millest paljusid ei eksisteeri. Näiteks olid nimekirjas humoorikas „Siberi Ühendriigid”, mille leiutas kunstnik Damir Muratov 2010. aastate alguses, ja „Orjoli autonoomne vabariik”, millest kohalikud ajaloolased kuulsid esimest korda 14 aasta jooksul. FSB lisas registrisse ka Karjala Rahvusliku Liikumise, märkides selle koos vabariigi ametliku nimega karjala keeles: „Karjalan tašavalta/tazavaldkund/tazavaldu”.
Foorum pooldab venemaa dekoloniseerimist ja detsentraliseerimist. Selle asutas endine riigiduuma saadik Ilja Ponomarev opositsiooniaktivistide osavõtul. 2023. aasta märtsis tunnistati organisatsioon ebasoovitavaks ja 2024. aasta novembris terroristlikuks. Peaprokuratuur väitis, et „foorum kasutab oma eesmärkide saavutamise meetoditena üleskutseid osaleda Ukraina relvajõudude poolel sõjalistes operatsioonides, korraldada terrorirünnakuid ja sabotaaži ning aidata kaasa terroristlikule tegevusele”.
Komi Daily toimetus mõistis hukka venemaa sissetungi Ukrainasse. Roskomnadzor blokeeris väljaande veebisaidi ja grupi VKontakte’is juba märtsis teksti „Ma olen komi ja ma olen lesbi” tõttu. Toimetaja Valeria Iljinova sai mais rahatrahvi vaenu õhutamist või vaenulikkust või inimväärikuse alandamist käsitleva artikli (haldusõiguserikkumiste seadustiku artikkel 20.3.1) alusel Meduza loojate Kiti meililistist pärit artikli ümbertrükkimise eest pealkirjaga „Kuidas muuta keiserlikku mõtlemist: juhised”.
Praegu juhivad meediat teadlased Lana Põlaeva ja Tatjana Tšuprova, kes elavad väljaspool venemaad. „Komidest räägime ilma tsensuurita. Meie vabariigi ajaloost, selles praegu toimuvast,” märgivad nad veebisaidil. Väljaandel on Telegramis ja Instagramis umbes poolteist tuhat tellijat.
12. USA presidendiks valitud Donald Trump helistab peagi putinile, et valmistuda Ukraina sõja lahendamise kohtumiseks. Telefonivestlus võib toimuda „lähipäevadel või -nädalatel”, ütles USA uue liidri riikliku julgeoleku nõunik Michael Waltz. „See on esimene samm edasises tegevuses,” ütles ta ABC-le. Waltz lisas, et Trumpi ja putini kohtumise ettevalmistused juba käivad, kuid ei täpsustanud ajakava. Küsimusele, kas Ukraina president Volodõmõr Zelenski osaleb, vastas ta, et formaat on alles selgitamisel.
Waltzi sõnul tunnistab Trump, et seda sõda on võimatu lõpetada ilma dialoogita kremliga, ning peab ebareaalseks ka venemaa täielikku väljatõrjumist Donetski, Luhanski, Hersoni, Zaporižja oblasti ja Krimmi okupeeritud osadest. „Kõik teavad, et see peab lõppema diplomaatiliselt. Ma arvan, et pole realistlik väita, et me vallutame tagasi iga tolli Ukraina maad,” märkis uue USA presidendi nõunik, lisades, et ka teiste lääneriikide juhid hakkavad sellest aru saama.
Waltz rõhutas, et Kiievi ees seisab nüüd ülesanne peatada vene armee edasitung ja tugevdada oma positsioone enne läbirääkimisi ning selleks on vaja alandada mobilisatsiooniiga 25-lt 18-le aastale, kuna Ukraina relvajõududel ei ole piisavalt personali. „Kindlasti on nad näidanud üles uskumatut julgust, nad on olnud väga õilsad ja vastupidavad, kuid me vajame selle probleemi lahendamist. See ei puuduta ainult relvi, laskemoona ja uute tšekkide kirjutamist. Tähtis on rindejoon stabiliseerida, et saaksime hakata töötama mingisuguse lahenduse nimel,” selgitas Trumpi nõunik. Waltzi sõnul võiks esimene samm olla mõlema poole relvarahu, mis võimaldab hakata välja töötama rahulepingu parameetreid.
7. jaanuaril teatas Trump kavatsusest sõda poole aasta jooksul lõpetada. Valitud presidendi erisaadik Ukrainas Keith Kellogg ütles, et püüab leida konfliktile lahenduse 100 päeva jooksul pärast oma ülemuse ametisseastumist. kreml rõhutas, et putin on valmis Trumpiga läbirääkimisi pidama ilma eeltingimusteta (njah, putini elltingimusteta on siiski eeltingimustega…), kuid Ameerika poolelt pole seni sellise kohtumise taotlusi olnud.
putini põhinõue on säilitada kontroll vallutatud Ukraina territooriumide üle, mille ta kuulutas vene omaks. Ta ise on seda mitmel korral avalikult välja öelnud, nimetades seda lähenemist „kohapealse tegelikkuse” arvestamiseks. putin nõuab ka tagatiste saamist, et Ukrainat ei võeta kunagi NATO-sse, ütlesid Financial Timesile kremlile lähedal seisvad allikad, kes arutasid seda küsimust isiklikult presidendiga.
Zelenski oli alguses territoriaalsete järeleandmiste vastu, rõhutades, et venemaa peaks oma väed välja viima Ukraina 1991. aasta piiridest väljapoole. Mullu detsembris tunnistas ta, et Ukraina relvajõududel pole jõudu Donbassi ja Krimmi sõjaliste vahenditega tagasi vallutada, kuid avaldas lootust diplomaatilisele lahendusele tulevikus. Zelenski taotles ka Ukraina viivitamatut kutset NATO-ga liitumiseks, kuid tema võiduplaan, mis sisaldas sellist klauslit, võeti läänes jahedalt vastu. Seejärel keeldus ta sõlmimast vaherahu ilma vähemalt USA julgeolekugarantiideta. Zelenski sõnul ei ole putin huvitatud tõsistest läbirääkimistest sõja lõpetamiseks ja teda saab peatada vaid jõuga.
13. Poola sulges Moskvasse suunduvale Slovakkia parlamendi delegatsiooni lennukile taeva. Selle tulemusena pidi lennuk lendama venemaa pealinna ringiga – läbi Tšehhi ja Saksamaa, ütles Slovakkia rahvusnõukogu aseesimees Andrej Danko. „Ma ei mõista Poola lähenemist, kuid igal juhul tajun seda reaalsusena,” ütles ta.
Lennuk saabus Vnukovo lennujaama umbes kell 16.00. Delegatsioonis on üle 10 inimese. Sellesse kuuluvad parlamendi väliskomisjoni juht Marian Carey ning kaitse- ja julgeolekukomisjoni juht Richard Glyk. Andrej Danko, samuti Slovakkia parlamendi aseesimehe Tibor Gaspari ja vene riigiduuma esimehe vjatšeslav volodini kohtumine on kavandatud 13. jaanuarile. Seejärel peavad nad kõnelusi föderatsiooninõukogu esimehe valentina matvijenkoga.
Varem väitis Danko, et see tööreis aitab taastada Slovakkia suhteid venemaaga. Tema sõnul on visiit jätkuks vabariigi peaministri Robert Fico alustatud dialoogile. Üheks teemaks on koostöö energiasektoris. 22. detsembril tuli Fico isiklikult Moskvasse, et arutada putiniga Ukrainat läbiva gaasitransiidi peatamise tagajärgi, kuna Slovakkia sai seda teed pidi kütust. Peaminister nentis, et lepingu kohaselt peab Gazprom leidma võimaluse eksporti vabariiki jätkata. „Me saame midagi lõunapoolsete marsruutide kaudu pumbata,” ütles Fico ja lisas, et putin on talle kinnitanud, et tema tarnetega seotud kohustused täidetakse.
Detsembri lõpus šantažeeris Fico Kiievit, lõpetades venemaa gaasitransiidi peatamise korral elektri ekspordi. Vastuseks süüdistas president Volodõmõr Zelenski Slovakkia peaministrit kokkumängus putiniga ja katses avada teine energiarinne Ukraina vastu, mille linnad seisavad silmitsi igapäevaste elektrikatkestustega venemaa rünnakute tõttu kriitilise infrastruktuuri vastu. Selle tulemusena tarned jätkusid. Fico ähvardas sõdivat riiki ka Euroopa Liidu liikmelisuse blokeerimise, humanitaarabi peatamise ja põgenikele antavate hüvitiste kärpimisega.
venemaa gaasi eksport Euroopa Liitu läbi Ukraina lõppes 1. jaanuaril. See juhtus pärast seda, kui Gazpromi ja Naftogazi vaheline viieaastane transiidileping lõppes ja Kiiev keeldus seda pikendamast. Ukraina gaasitranspordisüsteem oli pärast Nord Streami plahvatust ja Jamal-Euroopa torujuhtme pumpamise peatamist viimane marsruut sinise kütuse tarnimiseks venemaalt Kesk-Euroopasse.
14. Erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) jätkab võimule pääsemisel venemaa Nord Streami gaasijuhtme käitamist, ütles AfD kantslerikandidaat Alice Weidel. „Taastame Nord Streami töö, võite selles kindlad olla,” ütles ta föderaalkongressil esinedes, vahendab Welt. Weidel teatas ka, et tema valitsus „lammutab kõik tuuleveskid”, mida ta nimetas „häbiväärseks” ja paneb tuumaelektrijaamad uuesti tööle – Saksamaa loobus tuumajaamade kasutamisest 2023. aastal.
Varem rääkis AfD kaasesimees Tino Chrupalla vajadusest taastada Nord Stream, märkides, et gaasitorud lasid õhku „Saksamaa energiasõltumatuse vastased”. Ta kutsus üles asja uurima ja kõiki süüdlasi karistama. 26. septembril 2022 toimusid Rootsi ja Taani majandusvööndites plahvatused gaasijuhtmetel. Nord Stream 2 kahest torust jäi alles vaid üks, samas kui Nord Stream 1 on täiesti rikkis. Mõlemad trassid sel ajal ei töötanud: esimene oli plaanilises remondis ja teist ei käivitatud kunagi, kuna kreml tunnustas isehakanud Donetski ja Luhanski rahvavabariike.
putin väitis, et sabotaaži korraldasid „anglosaksid”, kuna tema hinnangul oli neile kasulik hävitada Euroopa energiataristu. Samal ajal kirjutas Saksa meedia, et plahvatuses osalesid Ukraina kodanikud ning operatsiooni kavandas toonane Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi.
Saksamaal toimuvad erakorralised parlamendivalimised 23. veebruaril. Weideli rivaalid on ametis olev kantsler Olaf Scholz, kes esindab Sotsiaaldemokraatlikku Parteid (SPD), Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht Friedrich Merz ja asekantsler Robert Habeck alliansist 90/Die Grüne. Associated Pressi andmetel näitavad arvamusküsitlused, et praegu on liidripositsioonil CDU: erakonda toetab 30% kodanikest. AfD on 20 protsendiga teisel kohal. SPD poolt on valmis hääletama 17%.
Alternatiiv Saksamaale on 2013. aastal asutatud parempopulistlik partei. Ta pooldab rändepiiranguid, kritiseerib Euroopa Liitu ning soovib tihendada majanduslikke ja poliitilisi sidemeid venemaaga. AfD saadikud külastasid isegi 2018. aastal okupeeritud Krimmi vaatamata EL-i sanktsioonidele. The Insideri ja Spiegeli ajakirjanikud avastasid ühise uurimise käigus, et AfD parlamendisaadikud kooskõlastasid oma tegevuse venemaa FSB-ga.
15. Üks võtmetähtsusega vene riiklikest IT-ettevõtetest, mis sai viimase 10 aasta jooksul eelarvest miljardeid rublasid suurimate majanduse digitaliseerimise projektide jaoks, on pankrotti läinud. Interfaxi teatel esitas riiklik informatiseerimiskeskus (NIC) LLC, Rosteci osariigi korporatsiooni tütarettevõte, mis sai digitaaltehnoloogia valdkonna ühtse kompetentsikeskuse staatuse, kohtule hagi enda rahalise maksejõuetuse tõttu.
2018. aasta jalgpalli MM-i IT-teenuseid pakkunud ettevõte arendas ja toetas „digitaaltervishoiu” raames riigi infosüsteeme EGIISZ ja GIS OMS, teenindas pensionifondi IT-süsteeme ning arendas ka tarkvara vene Posti jaoks, Rosatom ja süsteem „Turvaline linn” kümnete tuhandete kaameratega kodanike jälgimiseks seisid 2023. aastal silmitsi finantsprobleemidega.
NCI-lt ohutu linna süsteemi uurimis- ja arendustööd tellinud eriolukordade ministeerium keeldus tööde viiendat etappi vastu võtmast ja pöördus uurimiskomisjoni poole, süüdistades ettevõtet 670 miljoni rubla suuruses pettuses. Ministeerium keeldus ka lepingu eest tasumast. Eelseisva pankroti teates Fedresursi veebisaidil on NCI võlausaldajatena nimetatud: Digital Medical Services LLC (riigile kuuluva Rostelecomi tütarettevõte), samuti Er-Telecom Holding. Kohtuistung NCI pankroti üle on kavandatud 22. jaanuarile.
Varem, 2022. aastal, läks pankrotti Rosteci teine suur IT tütarettevõte, Majandus-, Informaatika- ja Juhtimissüsteemide Uurimisinstituut (TsNII EISU), mis tegeles tarkvara ja operatsioonisüsteemide arendamisega Rassvet ja Zarya, mis põhinevad Linuxil, aga ka robootika arendamist kaitseministeeriumi vajadusteks. Enam kui 20 operatsioonisüsteemide, geograafiliste infosüsteemide, näotuvastussüsteemide ja andmebaasihaldussüsteemide patendi omanik TsNII EISU on kogunud 3,5 miljardit rubla võlgu ja on lõpetanud töötajatele palkade maksmise. Viimane pöördus putini poole palvega päästa 1969. aastal asutatud ettevõte, kuid ei saanud vastus.
16. Variskeemi kaudu rahastatavad venemaa sõjalised kulutused võivad võrduda venemaa ametliku sõjaeelarvega ja olla inflatsiooniriskide suurenemise põhjuseks riigis. Seda arvamust väljendas endine Bank of America ja Morgan Stanley finantsist Craig Kennedy oma uudiskirjas Navigating Russia. Alates 2022. aasta veebruarist on venemaa pangad kohustatud andma sõjaväeettevõtetele riiklikel tingimustel sooduslaene. Kennedy sõnul on alates 2022. aastast enam kui 70% venemaa ettevõtete laenudest antud sõjaväega seotud sektoritele.
Finantsist teatab, et kolme sõja-aasta jooksul oleks see skeem võinud anda agressorile summa, mis on võrdne ametliku sõjaväeeelarvega. See tõi aga kaasa ka ettevõtete laenuvõtmise enneolematu kasvu 415 miljardi dollarini.
„Sellest summast 210–250 miljardit dollarit on sunnitud, soodustingimustel pangalaenud, mida antakse kaitsetöövõtjatele, millest paljudel on halb krediit, et aidata maksta sõjaga seotud kaupade ja teenuste eest,” ütles Kennedy.
Suure sõja alguses aitas sunniviisilise eelarvevälise rahastamise skeem venemaal hoida sõjalist eelarvet kontrollitaval tasemel. Samuti eksitas see rahvusvahelisi eksperte arvama, et venemaal ei ole probleeme sõja rahastamisega. Craig Kennedy sõnul tekitab praegu probleeme venemaa sõltuvus eelarvevälisest rahastamisskeemist, eelkõige on sellest saanud inflatsiooni ja intressitõusu peamiseks tõukejõuks.
Skeem võib nüüd viia süsteemse kriisini, mis on tingitud ülikõrgetest intressimääradest, pankade likviidsus- ja reserviprobleemidest ning tõsiselt ohustatud rahaülekande mehhanismist. Kennedy märgib, et mida kauem Moskva Ukraina sõja lõpetamisega viivitab, seda suurem on korporatsioonide ja pankade kokkuvarisemise oht, mille rahastamise venemaa valitsus on sunnitud enda peale võtma. Need raskused võivad kaasa tuua ka SKP languse.
Finantsist avaldab arvamust, et Lääne ressursid võivad ületada venemaa suutlikkust rahastada Ukraina-vastast kurnamissõda. Ta räägib ka vajadusest uue toetuse järele Ukrainale ja karmistada sanktsioone vastutasuks nende mitte tühistamise eest vastutasuks relvarahu sõlmimisele. „Moskva rahastamisprobleemid lähevad ainult hullemaks, eriti kui koalitsiooniriigid kasutavad rohkem ära nende käsutuses olevaid võimsaid energiasanktsioonivahendeid.
Jätkuva sihikindluse ja Moskva haavatavuse selge mõistmisega on Ukrainal ja tema liitlastel võimalik realiseerida oma läbirääkimisvõimenduse kogu potentsiaal, vältida tarbetuid järeleandmisi ja vähendada venemaa revanšismiga seotud pikaajalisi riske,” ütles Kennedy.
17. Lühiuudised
GeoConfirmed SYR: Juba nädalaid jätkuvad tõsised lahingud Türgi toetatud Süüria rahvusarmee (SNA), sealhulgas Türgi õhujõudude toetuse, ja kurdide juhitud Süüria demokraatlike jõudude (SDF) vahel Tishrini tammi lähedal, mis on Põhja-Süürias ülioluline veeallikas. See kohalik konflikt on viimastel nädalatel märkimisväärselt teravnenud, teatatud on vähemalt 280 hukkunust, sealhulgas nii võitlejaid kui ka tsiviilisikuid. Kokkupõrked, mis algasid umbes 26. detsembril 2024, on teravnenud, kuna mõlemad pooled võitlevad tammi ja seda ümbritsevate alade kontrolli eest. Olukord on endiselt ebastabiilne, käimasolevad sõjalised operatsioonid ja õhurünnakud suurendavad hirmu, et tammi infrastruktuur võib tõsiselt kahjustada, mis võib põhjustada humanitaarkriisi, kui see peaks ebaõnnestuma. Tishrini tamm ei ole mitte ainult strateegiline sõjaline eesmärk, vaid ka tsiviilinfrastruktuuri jaoks ülioluline.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
