Sõja ülevaade: 1053. päev – Ukraina pisu seisu parandas
Avaldatud: 11 jaanuar, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. jaanuar 2025:
vene konveier eile mõned muutused tõi aga ka Ukraina pisu seisu parandas.
1. Sademete kaardil muutusi pole.
2. Palju palavaks läks venemaal ja Krimmis ning mujalgi okupeeritud aladel mugav polnud.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks muutus Ukraina kasuks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari juures üks muutus.
8. Donetsk: rünnakute arv veelgi tõusis, aga suurt edu see ei toonud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Biden kehtestas enne ametist lahkumist venemaa naftale kõige karmimad sanktsioonid.
12. 100 000 tonni naftat vedanud vene tanker kaotas Saksamaa ranniku lähedal juhitavuse.
13. Valgevene testib YouTube’i, TikToki ja Telegrami blokeerimist.
14. Lühiuudised
Täna kiire hommik, kuna osaleb liputoimkonnas president Arnold Rüütli matustel ja sestap jääb lugu lühemaks.
Ukraina relvajõudude peastaabi kokkuvõte kella 22.00 seisuga (see number tavaliselt tõuseb järgmise hommiku kella 8.00 aruandeks)
Alates päeva algusest on rindel toimunud 198 lahingukokkupõrget, millest 61 toimus Pokrovski suunal.
„vene sissetungijad sooritasid 10 õhulööki, kasutades 18 liugpommi. Lisaks kasutasid venelased meie vägede positsioonide ja asustatud alade hävitamiseks 576 kamikaze drooni.”
Kurski oblastis asuvas operatsioonitsoonis tõrjusid Ukraina kaitseväe üksused ööpäeva jooksul 22 vene sissetungijate rünnakut ning järjekordne rünnak on pooleli.
Harkivi suunas tõrjusid meie väed Vovtšanski ja Staritsa asulate piirkonnas viis vaenlase rünnakut – kõik lahingukokkupõrked on juba lõppenud.
Kupjanski suunas sooritas vaenlane üksteist rünnakut meie kaitsjate positsioonidele Kutšerovka, Petrovpavlovka, Pestšanoje, Zagrõzovo ja Lozovaja piirkonnas.
Lõmani suunal (Kupjansk-Kreminna rinde lõunasektor) on venemaa sissetungijad alates päeva algusest rünnanud Ukraina positsioone Tverdohlebovo, Grekovka, Zelenõ Gai, Pervomaiskoje, Makijivka, Ternõi ja Zaretšnoje asulate läheduses.
Siverski suunas, Bilohorivkaka asula piirkonnas, ründas vaenlane edutult kaks korda meie vägede positsioone.
Kramatorski suunas on seni registreeritud 32 relvastatud kokkupõrget Belaya Gora, Predtetšino, Tšassiv Jari ja Stupotški lähedal.
Toretski suunal ründasid venelased kaitsejõudude positsioone viiel korral. Okupandid koondasid oma põhilised pealetungijõud Toretski ja Štšerbinovka asulate lähedusse.
Alates selle päeva algusest on venelased püüdnud Pokrovski suunas meie kaitsest läbi murda 61 korda Novopoltavka, Tarasovka, Baranovka, Miroljubovka, Elizavetovka, Lutši, Lisovka, Mirnogradi, Novõ Trudi, Zverevo, Udatšnoje asulate lähedal. Kotlino, Novoaleksandrovka, Novovasiljevka, Novoandrejevka, Novoelizavetovka, Andrijivka, Kurahove, Datšnoje ja Jantarnoje.
Novopavlovski (Kurahove ja Velika Novosilka sektor) suunal ründas vaenlane meie positsioone 12 korda Konstantinoopoli, Zelenovka, Razlivi, Razdolnoje, Bolšaja Novosjolka ja Neskutšnoje lähedal.
Alates päeva algusest pole vaenlane Guljai-Polje ja Dnipro suunal aktiivseid operatsioone läbi viinud.
1. Saheedid vaid ida-Ukraina kohal, mujal sademetes muutusi polnud.
2. vene pool süüdistas Ukraina relvajõude raketilöögis Ida-Ukrainas okupeeritud Donetskis asuvale supermarketile Moloko. Moskva kontrolli all oleva Donetski oblasti territooriumi juht deniss pušilin ütles, et löök sooritati hommikusel tipptunnil, kasutades raketisüsteemi HIMARS. Tema sõnul sai vigastada kaks inimest, kelle seisundit hinnatakse keskmiseks. TASS kirjutab kiirabiteenistustele viidates, et rünnaku tagajärjel sai vigastada neli inimest. Samal ajal teatab RIA Novosti, viidates uurimisasutustele, kahest hukkunust ja kahest haavatust.
Ukraina relvajõudude peastaap ei maininud oma ametlikus avalduses supermarketi vahejuhtumit. Ukraina sõjaväelased teatasid aga, et korraldasid 10. jaanuaril rünnaku venemaa relvajõudude 3. armeekorpuse komandopunktile Svetlodarskis, mis asub samuti Donetski oblastis. Lisaks sellele ründasid Ukraina relvajõud nädala jooksul teisi venemaa sihtmärke Donetski oblasti okupeeritud aladel, märkis kindralstaap: „Võeti kasutusele kõik vajalikud meetmed, et piirata ohtu tsiviilelanikkonnale.”
Avalike teadete ja venemaa meedia andmetel ründasid droonid ja raketid okupeeritud Krimmi, aga ka Krasnodari kraid venemaal. Teateid tuli droonidest ja rakettidest Novorossiiskis, Sevastoopoli, Kertši, Tamani ja Kavkazi sadama (Kertši väinas) kohal. Avalikel andmetel toimuvad lahingutegevused Musta mere kohal.
Samal ajal teatavad Voroneži, Kurski, Saratovi ja Lipetski oblasti elanikud droonidest. Õhutõrje väidetavast toimimisest teatasid ka Anapa (venemaa Krasnodari krai Anapa linnarajooni keskus) võimud. Nagu BBC Russian Service märgib, asuvad Anapa ja Novorossiisk üksteisest 40 kilomeetri kaugusel. Novorossiisk on venemaa peamine kaubasadam Mustal merel ja sinna on ümber paigutatud suurem osa venemaa Musta mere laevastikust. Turkish Streami gaasijuhe suubub Anapa piirkonnas merre.
Kurskis toimus plahvatusi.
Ukraina relvajõud andsid täna täppislöögi venemaa 3. armeekorpuse komandopunktile okupeeritud Donetski oblastis Svitlodarski linnas.
3. Kursk: rindejoon muutusteta, aga lainetus jätkub.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks muutus Ukraina kasuks.
Rinde lõunasektoris Ternõ juures Zerebetsi jõe läänekaldal asuvat vene poole sillapead suutis Ukraina u 500 m väiksemaks lükata.
6. Siversk: surve jälle tõusis, muutusi see rindejoones ei toonud.
7. Bahmut: kui Toretskis rindejoone muutusi ei tuvastanud (surve küll tõusis), siis Tšassiv Jarist lõunas asuv vene sillapea suurenes ja sai tagasi mitmeid nädalaid kaotatud possadest osa. Tundub, et siin rindel on hakanud surve tõusma.
8. Donetsk: rünnakute arv veelgi tõusis aga suurt edu see ei toonud.
väga suur vene poole rünnakute laine Pokrovski suunal siiski neile loodetud edu pole toonud, eile vaid kaks väikest muutust rindejoones, üks ikka seal Tšassiv Jari-Pokrovski vahel ja teine Pokrovskist edelas ja jäid mõlemad u 500-700 m kanti.
Kurahovest põhjas teisel pool Vovtša jõge jätkab vene pool kitsa kiilu ajamist läänesuunal ja eile sai edasi u 1,5 km. Kurahovest läänes ja lõunas eile vene poole edenemist ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Oma ametiaja lõpupoole kehtestas Bideni administratsioon kõige ulatuslikumad sanktsioonid venemaa naftatööstuse vastu, kuhu kuulub ligi kakssada varilaevastiku tankerit, nafta- ja kindlustusfirmat. Kuulujutud eelseisvatest piirangutest on põhjustanud naftahinna hüppe üle 80 dollari barreli kohta.
USA rahandusministeerium teatas sanktsioonide kehtestamisest 183 laeva, Gazprom Nefti koos tütarettevõtetega ja Surgutneftegazi, kümnete naftakauplejate, tippjuhtide (sealhulgas Gazprom Nefti juhatuse esimees Aleksandr Djukov) ning venemaa naftat Indiasse transportivaid laevu kindlustavate ettevõtete suhtes (Alfa-Strahovanije ja Ingosstrah). USA uued sanktsioonid on kahekordistanud nende laevade arvu, mille suhtes USA, Ühendkuningriik ja EL on juba üle aasta piiravaid meetmeid kehtestanud. Tänaseni oli selliseid tankereid samuti umbes 180 ning sanktsioonidest kõrvale hiilides naftat transportiva varilaevastiku kogusuuruseks hindas Lloyd’s List Intelligence ligi 670 laeva.
Varem teatas Reuters, et sellist dokumenti jagati reedel Euroopa ja Aasia kauplejate vahel. Selle teabe põhjal langesid venemaa naftafirmade aktsiad enam kui 2%, Moskva börsindeks aga tõusis ligi 2%.
Sanktsioonid põhjustavad suuri häireid venemaa naftatarnetes peamistele ostjatele Indiale ja Hiinale, ütles Reutersile neli kaubandusega seotud inimest ja kolm India rafineerimisallikat. Mure võimalike probleemide pärast on ajendanud India ja Hiina ostjaid kiiresti korraldama täiendavaid naftaoste teistelt tootjatelt, vahendas Bloomberg.
Sel nädalal ostsid kaks India riigile kuuluvat rafineerimistehast Omaanist ja Abu Dhabist veebruaris kiireks laadimiseks kuni 6 miljonit barrelit naftat, teatasid kauplejad agentuurile, viidates venemaa kaubapuudusele. Hiina ostjad, sealhulgas riigile kuuluv Unipec ja Shandongi provintsi erarafineerimistehased, on suurendanud Angola nafta importi.
Kauplejate sõnul ei ajenda India ja Hiina ostjate huvi tõusu mitte ainult venemaa Uurali ja ESPO markide ning Iraani toornafta tarnete vähenemine ja nende allahindlus, vaid ka hirm tankerite vastu suunatud uute sanktsioonide ja uute meetmete mõju ees. rafineerimistehaste ja teiste tarneahelas osalejate kohta.
Varem teatas Hiina üks suurimaid sadamaoperaatoreid Shandong Port Group, et ühineb de facto USA sanktsioonidega venemaa varilaevastiku vastu. Shandongi provintsis sadamaid opereeriv ettevõte, kuhu imporditakse suurem osa sanktsioonidega Venemaalt, Iraanist ja Venezuelast pärit naftat, hoiatas, et lõpetab alates 6. jaanuarist USA rahandusministeeriumi musta nimekirja kantud laevade vastuvõtmise. Pärast seda teatas putin oma kavatsusest pidada esimest korda 11 kuu jooksul telefonikõnelusi Hiina presidendi Xi Jinpingiga.
USA rahandusministeerium kuulutas välja üleminekuperioodi kuni 27. veebruarini, mille jooksul tuleb lõpetada töö naftafirmadega ning 12. märtsini energiatehingute pangaarvelduste jaoks. India rafineerimistehased ei võta vastu sanktsioonidega tankereid, mis veavad venemaa naftat, ega sanktsioonide alla kuuluvate ettevõtete kindlustatud laevu, ütlesid rafineerimistööstuse allikad Reutersile. Üks neist ütles, et uued piirangud võivad sundida venemaad alandama oma nafta hinda 60 dollarile barreli kohta, et seda saaks transportida lääne firmade poolt kindlustatud tankeritega piirhinna piires.
Seni on Bideni administratsioon püüdnud järgida tasakaalustatud poliitikat, et vältida naftapuudust maailmaturul ja hindade tõusu. Kuid need kaalutlused ei ole tema jaoks enam olulised, kui ta valmistub Donald Trumpi administratsiooni ajal võimule asuma. Lisaks on maailmaturul nafta ülejääk. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel ulatub see 2025. aastal 950 000 barrelini päevas ja võib kasvada 1,4 miljoni barrelini, kui OPEC+ riigid hakkavad märtsi lõpust tootmiskvootide piiranguid tagasi tõmbama.
Teated võimalikest ulatuslikest sanktsioonidest venemaa naftasektori vastu tõid aga reedel kaasa Brenti toornafta hinna 2,9% hüppe 79,1 dollarile barreli kohta (Moskva aja järgi kell 19.00 seisuga). Veelgi enam, enne rahandusministeeriumi ametlikku teadet toimunud kauplemisel tõusis hind enam kui 4% 80,75 dollarini.
12. venemaa „varilaevastiku” 248-meetrine tanker kaotas Läänemerel Rügeni saarest põhja pool juhitavuse. Saksamaa rannikult triiviva laeva pardal on 99 tuhat tonni naftat, kirjutab BILD viitega Saksa merepäästeteenistusele. Tanker Eventin sõidab Panama lipu all ja on 18-aastane, täpsustab väljaanne. See laadis naftat venemaa Ust-Luga sadamas ja asus 6. jaanuaril teele Egiptuse sadamasse Saidi.
BILDi teatel kuulub alus vene Föderatsiooni niinimetatud varilaevastikku, mille abil venemaa hiilib mööda Lääne sanktsioonidest, mis kehtestati vastuseks Ukraina invasioonile. Eventin lasti turule 2006. aastal Norra lipu all Storvikeni nime all. 2022. aastal registreeriti laev Panamas Charvi nime all ja sai oma praeguse nime 2024. aasta juunis. Tankeri omanik on teadmata. Nagu ajakirjanikud välja selgitasid, kuulus Charvi Dubais asuvale ettevõttele, mis asutati 2022. aastal ja likvideeriti 2024. aasta märtsis.
Avaandmetel olid tankeri viimased reisid Indias Visakhapatnami sadamasse. India pole venemaa-vastaste sanktsioonidega ühinenud ja on venemaa naftaostu mahtude poolest Hiina järel teisel kohal.
Triivivat tankerit saadavad mitmeotstarbeline laev Arkona ja hädaabipuksiir Bremen Fighter, et „edasisi ohte vältida”, teatasid võimud. Lisaks kutsuti välja spetsiaalselt väljaõppinud meeskond Eventinile laskuma ja ta endaga kaasa võtma. Sündmuskohale saadeti ka luurelennuk Do 228. Merehädaolukordade keskjuhatuse (Havariekommando) teatel laeval naftaleket ei tuvastatud, ohtu keskkonnale ei ole ning meeskonda ei ole vaja evakueerida.
Lloyd’s List Intelligence’i hinnangul on praegu sanktsioonidest kõrvale hoides vene naftat transpordivas varilaevastikus üle 650 tankeri. Neist 250-300 laeva veavad regulaarselt vene päritolu naftat. Eelmise aasta lõpuks olid USA, Suurbritannia ja EL kehtestanud sanktsioonid umbes 180 tankerile, mis vedasid venemaalt naftat, hoides kõrvale sanktsioonidest ja rikkudes 60 dollarilist barreli hinnalagi. Neist enam kui 100 tankerit olid sunnitud ankrusse jääma ja enam venemaalt naftat ei vedanud, arvutas Bloomberg.
13. 10. jaanuari öösel testis Valgevene YouTube’i videoteenuse, TikToki sotsiaalvõrgustiku ja Telegrami messengeri blokeerimist. Väljaande Nasha Niva andmetel lõpetas YouTube töötamise kell 1.15 Valgevene aja järgi (sama mis Moskva aja järgi) ja avanes ilma VPN-ita alles kell 3 öösel. Erinevate pakkujate – A1, MTS, Life ja ByFly – kasutajad kaebasid videoteenusele juurdepääsu probleemide üle. Enne seda blokeeriti YouTube Valgevenes uusaastaööl, kui pidi ilmuma Valgevene opositsiooniliidri Svetlana Tikhanovskaja õnnitlussõnum.
Umbes samal ajal lõpetasid TikTok ja Telegram avamise ilma VPN-ita. Lisaks kaotati juurdepääs Twitchile, Discordile ja hdrezka mängijale. Kasutajad kaebasid ka Google’i teenustega seotud probleemide üle. Enne seda teatas Beltelecom plaanilistest töödest andmeedastusvõrgus keskööst kuni kella 7.30ni. Eelkõige teatati, et „Minski, Gomeli ja Gomeli piirkonna abonentide juurdepääsu andmeedastusvõrgu teenustele võib piirata”. „Paistab, et võimud valmistuvad valimiste ajal Interneti blokeerimiseks,” märkis Nasha Niva.
Valgevene presidendivalimised on tänavu 26. jaanuaril. Neist osa võtmist konkureerib viis inimest, nende seas praegune president aleksandr lukašenka, kes on riigipea ametit pidanud alates 1994. aastast ja on otsustanud kandideerida seitsmendaks presidendiks.
Varem ütles lukašenka, et valimised peaksid olema „tähis”, mitte „Ameerika show”. Ta meenutas, et valimiskampaania algas 1. jaanuaril, rõhutades, et praegu on „raske aeg”. Tema sõnul „mitte mingil juhul ei tohi valimisseadust rikkuda”, et „valgevene võimudele ei langeks igasugune välismaalt pärit jama”. Järgnenud kohtumisel kuberneridega lubas lukašenka kasutada valimiste ajal sõjalist jõudu. „Kus vaja, kaasake julgelt politsei, kus vaja sõjaväelased. Et kord oleks,” rõhutas ta.
2020. aastal kaotas lukašenka valimised opositsioonikandidaadile Tihhanovskajale, kuid keeldus võimu üle andmast. Pärast seda algasid riigis massilised poliitilised repressioonid. Ainuüksi 2023. aasta oktoobriks algatati Valgevenes üle 16 000 „äärmusliku iseloomuga” kriminaalasja. Ühendatud Üleminekukabineti esindaja Pavel Latuško sõnul on alates 2020. aastast repressioonid puudutanud 136 tuhat vabariigi elanikku ning mitusada tuhat valgevenelast on sunnitud riigist lahkuma.
14. Lühiuudised
venemaal töötanud itaallane Gianni Cieni astus vene sõjaväkke vabatahtlikult novembris 2024. Ta langes vangi 78. ründerügemendi Ukraina dessantväelaste kätte.
Ukraina saab külmutatud venemaa varadest kolm miljardit eurot. G7 ERA programmi raames sai Ukraina ametlikult esimese osamakse, mis makstakse venemaa arestitud varadest saadud tulust. See tähistab G7 riikide 50 miljardi euro suuruse algatuse algust tagamaks, et „venemaa maksab” oma agressiooni eest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.