Sõja ülevaade: 1034. päev – 234 vene poole rünnakut
Avaldatud: 23 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. detsember 2024:
234 vene poole rünnakut siiski piisavat edenemist neile eile ei toonud ja jätkuvalt kipuvad EL-i sanktsioonid olema liialt leebed või mittetoimivad.
1. Muutusi ilmateates pole.
2. Vist pisu rahulikum hetk.
3. Kursk: suuremate muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: sillapea laienes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: sammhaaval lõunasektoris.
9. Lõunarinne: Velika Novosilka langemise tõenäosus jälle tõusis.
10. Herson: muutusteta.
11. putin ähvardas Ukrainat uute ulatuslike rünnakutega tsiviilinfrastruktuuri vastu.
12. Fico kohtus putiniga.
13. Insider: vene oligarhid teenivad jätkuvalt raha Euroopaga kauplemisel.
14. Lugemissoovitus: Ukraina droonimeeste lugu Ukrainska Pravdast.
15. Lühiuudised
Seni suudab vene pool juba üle nädala kestvat väga kõrget rünnakulainet hoida. Kurski rindel miskipärast pisu vene poole surve langes, võimalik et osa põhjust reorgis, sest kaotused kõrged. Väga kõrgele on tõusnud vene poole rünnakud Kupjansk-Kreminna rinde keskmises ja lõunasektoris, Siverski suunal tõusis jälle vene rünnakute arv kahekordeks senisest tavapärasest mahust, Suurem rünnakute arv ikka Donetski rinde Pokrovski ja lõunasektori suunal (37+30) ning eriti tihe ikka Velika Novosilka ümber (44).
Väga madalale langes eile liugpommide heitmine, neist vaid 29 teada anti. Siiski pole vene lennundust suudetud piisavalt maha suruda, et muude vahenditega rinnet ei pommitataks. Kaudtuld eile ka pisu vähem ja Ukraina omad u 4200 lasust teada andsid. Ikka on kõrge kamikaze droonide kasutamine, neid pisu üle 2000.
Soldatite hukkumise numbrid ikka laes.
1. Eip öösid droonideta ole ja Kiievgi üks lemmikpaik ole. Muidu kõik ikka sama.
2. Rahulik.
3. Kursk: on sektoreid, kus rinne pisu kõigub ning neid täpsemalt erinevatelt kaartidelt tuvastada siiski ei suuda. Eks info kipub ka päeva jooksul siia sinna muutuma jne. Erioperatsioonide üksused teatasid, et 8. erivägede rügemendi operaatorid tapsid viimase kolme päeva jooksul Kurski piirkonnas 77 Põhja-Korea sõdurit + 44 sai haavata.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kõlakas, et Kupjanskist põhjas üle Oskili jõe asuv vene sillapea laienes veelgi jõest kaugemale ja hakkab tasapisi enam muret valmistama, et Ukraina ei suuda kontrollida piisavalt jõe ületust ning seab ohtu siinse Kupjanski kaitse. Mujal jätkuva üllatusega ei suuda konveier edeneda.
6. Siversk:
7. Bahmut: sõnumeid tuleb põhiliselt Toretski kandist, kus siiski on rindejoon jäänud isegi pisu püsima. Arvatakse, et Ukrainal siiski napib ressursse linna hoidmiseks aga miski pärast pole enam vene poole rünnakute surve enam nii tugev, eks näis.
8. Donetsk: lõunasektoris jätkab vene pool edenemist.
Pokrovski suunal pole juba mitu päeva vene pool edasi saanud, kuigi surub tugevalt. Kuna vähemalt DeepState kaart näitas, et vene pool lükkas siin rindele lähemale 239. tankipolgu, siis kipub arvama, et üritatakse selle eenduva kombitsa loodesuunalist edu jätakata ja piki suuri avaraid põlde jõuda Pokrovski linna lääneküljele.
Kurahove Vuhledari vahel vene pool jätkab siiski edenemist põhja suunas. Väga tugevaid pingutusi tehakse Vovtša jõe ületamiseks Kurahovest loodes, et saaks sellega lõpetada Kurahove vallutamise, kus siiski on rinne juba mingi aeg pidanud ning tööstusalasse linnast läänes pole kanda maha saadud. Küll edeneb vene pool linnast lõunas ning hetkel kahetine info, kas vene poolel on õnnestunud saada kuskilt Zelenivka küla juurest üle Suhõi Jalõ jõe. Kui nii, siis ka siit suunalt on oht, et Kurahove kaitsmine lõppeb ning lisaks kaotatakse u 13×8 km ala enne Vovtša jõge. Lisaks läheneb vene pool põhjasuunas mõlema jõe ühinemise koha ees paiknevale Konstjantinopili asulale, mille taga peaks vast olema tugevam Ukraina kaitseliin.
9. Lõunarinne: Velika Novosilka võib peatselt langeda.
Berdjanski suund: Velika Novosilka ümber jätkab vene pool väga tiheda rünnakunivooga. Velika Novosilkast põhjas Novõi Komari asulast pole Ukraina omad suutnud vene poolt välja suruda ja siinsed ühendusteed ikka läbi lõigatud. Lisaks lükkas vene pool siia lähemale rünnakute surve tugevdamiseks 336. mereväe jalaväebrigaad. Asulast lõunas ja edelas on aga rindejoon hakanud lainetama ehk siis lisandunud on Ukraina vasturünnakud. On hetki, kus vene poolel õnnestub saada oma kontrolli alla viimane Velika Novosilkast väljuv suurem maantee (läänesuunaline). Hetkel tundub, et ongi just see seis. Kipun arvama, et kui vene poolt emb-kummalt maanteede suunalt minema lüüa ei suudeta, peab Ukraina kiiremalt Velika Novosilka maha jätma ja jõe taha taanduma.
Tokmaki suund: mõni rünnak ikka..
Melitopoli suund: kõlakas, et Ukraina üksused tegid üllatusreidi Kamjanske lähistel ja vene pool pidi eesmised possad maha jätma.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukrainat ootab ees ulatuslik kättemaks Kaasani rünnakute eest, ütles venemaa president vladimir putin. „Kes ja kui kõvasti ta ka ei üritaks midagi meie riigis hävitada, ootab teda selle eest oma riigis mitu korda suurem hävitus ja ta kahetseb ka seda, mida ta meie riigis teha üritab,” ütles ta vestluses Tatarstani pealiku Rustam Minnikhanoviga.
Ukraina relvajõud ründasid Kaasanit droone kasutades laupäeval, 21. detsembril. Vabariiklikud võimud teatasid, et linnas registreeriti kaheksa drooni, neist kuus toimusid elurajoonis. Selle tagajärjel toimus tulekahju Sovetski, Kirovi ja Privolžski rajoonis asuvates majades. „Ljutõi” tüüpi droonid kukkusid Azure Skiesi ja Manhattani eliitelamukompleksidesse. Esimeses pilvelõhkujas said kannatada 31. ja 29. korruse korterid, teisel torn. Üks droon kukkus Klara Zetkini tänaval kortermaja pööningule ja teine Krasnaja positsioonil sõiduteele.
Lisaks tabas droon nimetut tööstusettevõtet. Elanikud kuulsid plahvatusi kohalikus püssirohutehases, mis asus kahe kilomeetri kaugusel kahjustatud majast Clara Zetkini tänaval, kuid võimud väitsid, et need olid „plaanitud katsed”. Teatati, et rünnakus ei hukkunud keegi ega saanud vigastada. Samas kirjutas Shot, et klaasikildudelt said lõikehaavad kolm inimest.
venemaa kaitseministeeriumi teatel ründas Ukraina Kaasanit kolmes laines eri suundadest ajavahemikul 7.40-9.20. Õhutõrjejõududel õnnestus alla tulistada kuus drooni. Samas mõnel seadmel lõhkekehad ei lahvatanud, mistõttu pidid võimud tegema töid nende likvideerimiseks. venemaa välisministeerium nimetas Ukraina rünnakut Kaasani vastu kättemaksuks BRICS-i tippkohtumise eest, mis toimus selles linnas 22.–24. oktoobril ja mis väidetavalt „demonstreeris selle ühenduse jõudu ja mõju rahvusvahelisel areenil”.
Tatarstanis on erimajandustsoon Alabuga, kus toodetakse Shahed-tüüpi droone, mida kasutatakse Ukraina rünnakuteks. Eelkõige laseb vene armee neid regulaarselt koos rakettidega energiainfrastruktuuri rajatistesse. Näiteks sel sügisel lendas üle Ukraina 6000 drooni ja raketti – 4 korda rohkem kui aasta varem samal perioodil. Ukraina ametniku sõnul toodetakse Alabugas kuni 1200 drooni kuus. Amet selgitas välja, et Azure Skiesi kompleksiga külgnevas majas, Greenwichi elumajas, asub Alabuga SEZi peadirektori Timur Šagivalejevi korter.
Tavaliselt esitab putin rünnakuid Ukraina tsiviilinfrastruktuuri vastu vastusena rünnakutele venemaal asuvate sihtmärkide, sealhulgas sõjaliste sihtmärkide vastu. Näiteks 20. detsembril tulistati ainuüksi Kiievi pihta viis ballistilist raketti Iskander-M. Selle tagajärjel said kannatada Püha Nikolai kirik, hotell Holiday Inn, mitmed büroohooned, elumajad ja mitme riigi saatkonnad. Hukkus tsiviilisik. venemaa kaitseministeerium nimetas seda kättemaksuks ATACMSi ja Storm Shadow rakettidega rünnaku eest Rostovi oblastis Kamenski kombinaadi ettevõttele. 13. detsembril korraldasid venemaa sõjaväelased ulatusliku rünnaku Ukraina kütuse- ja energiainfrastruktuurile, selgitades seda vastusena Taganrogi sõjaväelennuvälja tulistamisele. Samamoodi andis putin raketisüsteemiga Oreshnik löögi Dnepri linnale.
„See näeb naeruväärne ja küüniline välja. venemaa ju ise korraldab pidevalt ulatuslikke rünnakuid kogu Ukrainas, sealhulgas pealinnas Kiievis. On selge, et see ei ole vastus, vaid katse murda Ukraina rahva vastupanutahe,” ütles Iisraeli sõjaekspert David Sharp Ameerika Häälele.
12. Slovakkia peaminister Robert Fico ütles, et tema pühapäevane kohtumine venemaa liidri putiniga oli vastus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski avaldusele vene gaasi transiidi peatamise kohta. „EL-i juhte teavitati minu reisist ja selle eesmärgist reedel. Minu tänane kohtumine oli vastuseks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski avaldusele, kes vastas neljapäeval minu küsimusele, et ta on vastu igasugusele gaasitransiidile läbi Ukraina meie territooriumile.
Samuti pooldab Ukraina president sanktsioone venemaa tuumaprogrammi vastu. Selle seisukohaga põhjustab ta Slovakkiale rahalist kahju ja seab ohtu elektri tootmise Slovakkia tuumaelektrijaamades, mis on vastuvõetamatu.”
Slovakkia peaminister ütles, et putin kinnitas venemaa Föderatsiooni valmisolekut jätkata gaasi tarnimist läänele ja Slovakkiale, „mis on pärast 1. jaanuari 2025 praktiliselt võimatu, arvestades Ukraina presidendi ametikohta”.
Fico lisas, et pikas vestluses putiniga „vahetasid nad arvamusi sõjalise olukorra üle Ukrainas, sõja kiire rahumeelse lõpetamise võimalusest”, samuti Slovakkia ja venemaa suhetest.
Läbirääkimised Fico ja putini vahel lõppesid ilma ühisavaldusteta ajakirjandusele.
13. The Insideri uuringu kohaselt jätkavad venemaa liidri putinile lähedased miljardärid raha teenimist kaupade eksportimisega läände, minnes sanktsioonidest mööda, tänu lüngale, mis võimaldab ettevõtetel EL-i turgudel tegutseda, kui sanktsioonide alla sattunud ärimeeste aktsiate osakaal äriühingus on alla 50%. Väljaande andmetel teenivad Euroopaga kauplemisest miljardeid dollareid kasumit kõige vastikumad venemaa oligarhid nagu Gennadi Timtšenko, Ališer Usmanov ja Oleg Deripaska.
Kui ärimees satub sanktsioonide alla, ei tähenda see, et tema varale seatakse automaatselt piirangud. Selleks peab ta kontrollima vähemalt 50% ettevõttest. Teine variant: kui sanktsioneeritud kaasomanikke on mitu, siis kokku peavad neile kuuluma pool osadest.
Seetõttu mõned oligarhid lihtsalt vähendavad oma osa projektis, et sanktsioonipiirangutest mööda hiilida. Oleg Deripaska vähendas oma osalust En+ ja Rusalis. Täna kontrollib Deripaska En+ 35%. En+ omab omakorda ligi 57% alumiiniumi suure tootja Rusali aktsiatest.
Nagu väljaanne kirjutab, hoiab Deripaska Lääne rahaga üleval omaenda PMC-d, mis võitleb Ukrainas. Täieliku sõja ajal, aastatel 2022–2024, kasvas Deripaska varandus enam kui poolteist korda. Nüüd on see Forbesi andmetel 2,8 miljardit dollarit.
Rusali teine põhiaktsionär Viktor Vekselberg väldib EL-i sanktsioone ja jätkab äritegevust Euroopas. Ta jääb karistamata hoolimata asjaolust, et lähedaste ärimeeste koosseisus kohtus ta sõja ajal avalikult putiniga ja oligarhi ettevõtted osalevad Ukraina territooriumi pommitamisel kasutatud rakettide tootmises.
Teine võimalus oma äri sanktsioonidest vabastada on registreerida aktsiad ettevõtte juhtide (valikuliselt tagasiostuõigusega), sugulaste või muude kontrollitavate isikute nimele. Sarnase skeemi valis Ališer Usmanov: ta vähendas oma osalust USMis, nüüd omab 49% osalusest partei Ühtne venemaa esimehele dmitri medvedjevile lähedane oligarh. Seetõttu teatas USM pärast Usmanovi kandmist EL-i sanktsioonide nimekirja, et valdusfirmasid endid see ei puuduta.
USM hõlmab eelkõige venemaa ja SRÜ suurimat rauamaagi ettevõtet Metalloinvest. Metalloinvesti ettevõtted ekspordivad oma tooteid Euroopa riikidesse.
Usmanovi partner Metalloinvestis on Riigiduuma saadik Ühtsest venemaast Andrei Skotš. Ta ise on sanktsioonide all, kuid äri on registreeritud tema isa Vladimiri ja tütre Varvara nimele, kellele EL-i piirangud ei kehti.
Alates suure sõja algusest on Usmanovi ja Skotši perekonna varandus ainult kasvanud: vastavalt 13,4 ja 6,7 miljardi dollarini. Kokku said nad kahe aastaga ligi 4 miljardi dollari võrra rikkamaks.
Euroopaga kauplemisest teenivad raha ka Ühtse venemaa liige Andrei Gurjev ja tema partner Vladimir Litvinenko, keda peetakse vladimir putini akadeemilise lõputöö tegelikuks autoriks. Gurjevi perele kuulub 48,5% venemaa suurimast fosfaatväetiste tootjast Phosagrost.
Litvinenko ja tema abikaasa Tatjana, kellele ta võõrandas 2022. aastal enam kui 20% Phosagro aktsiatest, ei ole EL-i sanktsioonide all. Ja Phosagro ekspordib oma tooteid vabalt Euroopasse. Litvinenko varandus on alates 2022. aastast kahekordistunud: 3 miljardi dollarini.
Pärast sanktsioonide alla sattumist ettevõttes osalust vähendanud oligarh Andrei Melnitšenko Eurochem tarnib Euroopasse ka väetisi.
Roman Abramovitš saab samuti jätkuvalt kasu kaubavahetusest Euroopaga. Abramovitšile kuulub 28,64% osalus suures metalli- ja kaevandusettevõttes Evraz. Ettevõte ekspordib toodangut Prantsusmaale ja Tšehhi Vabariiki. Abramovitš on ka Norilski Nickeli vähemusaktsionär. Ettevõtte põhiomaniku Potanini suhtes Euroopa Liit sanktsioone ei kehtesta, mistõttu venemaa kaevandus- ja metallurgiatööstuse juht mitte ainult ei ekspordi oma toodangut, vaid omab ka tootmishooneid Euroopas.
putini „rahakott” Gennadi Timtšenko tegutseb miljardär Leonid Mihhelsoni noorema partnerina. Timtšenko omab Novateki (23,49%) ja Siburi (17%) aktsiaid. Ettevõtete põhiomanik Mihhelson ei ole EL-i sanktsioonide all, mistõttu piirangud ei kehti ettevõtetele, millest Timtšenko kasumit teenib.
14. 2024. aasta 28. augusti õhtul lendas Bahmuti lähedal Ukraina positsioonide piirkonda vene luuredroon Zala, mille vasakule tiivale oli teibiga kinnitatud sõna „Zaebal”. Nii demonstreerisid vene drooni operaatorid kas oma rõõmu või üllatust Ukraina UAV droonide üksuse Signum töö üle, mis töötas sel ajal 93. brigaadi „Cold Yar” koosseisus. Päev varem tulistasid Signumi droonid ükshaaval ilma suitsupausita alla kaheksa vaenlase luure UAV-d. Seetõttu oli droon kirjaga „Zaebal” ainus luuredroon, mille vaenlane 28. augustil sellel ribal välja lasi. Ja pärast avastamist lasti ta edukalt alla.
„Meid lõbustas see kiri tiival väga,” meenutab tol päeval üks Signumi operaator kutsungiga „Turist”, kellega UP Kramatorskis kohtus. Turist on 28-aastane, enne suurt sõda oli ta tsiviilis ja elas mitu aastat Eestis. 23. veebruaril 2022 registreeris ta seal oma tarnefirma. Kahe päeva pärast, 25. veebruaril, naasis ta Ukrainasse ja läks sõdima.
Venelaste tormiline reaktsioon ühe päeva jooksul alla tulnud kaheksale droonile on põhimõtteliselt mõistetav. Lõppude lõpuks lendasid vene luure UAV-d paar kuud enne seda, aprillis – juulis 2024 rahulikult mööda kogu rindejoont, suhtelises tagaosas – üle Dnipro, Sumõ ja isegi absoluutses tagaosas – üle Mõrhorodi Poltaava oblastis, mis asub piirist 150 kilomeetri kaugusel. Mõrhorodis luuras 2024. aasta juulis vene Orlan ja parandas seejärel raketirünnakut sõjaväelennuväljale.
Kaitsevägi ei teadnud, kuidas alla tulistada vene luuredroone, mis ühel hetkel ujutasid lahinguliini ja jõudsid tagalasse.
Õhutõrjerakettidega droonide pihta tulistamine või hävitajate taevasse tõstmine on kulukas, nende kallal töötamine õhutõrjerelvadest, nagu Ukraina relvajõud viimasel missioonil tõestasid, on ebaefektiivne. REB luure UAV-del sageli ei töötanud.
Selle probleemi lahenduseks said järk-järgult populaarsed ja taskukohased FPV-droonid, millega Ukraina operaatorid hakkasid alates 2024. aasta suvest mitte ainult maapealsete, vaid ka õhust sihtmärkide kallal töötama. Neid hakati kutsuma „õhutõrje FPV-ks” ja droonioperaatoreid – „õhutõrjeüksusteks”.
Sihtmärgi ehk vene luure UAV-de tuvastamisel aitab neid kõige sagedamini raadiotehniline luure (RTR), mille nime hoitakse turvakaalutlustel saladuses.
Signumi üksus oli üks pioneere vene Föderatsiooni luure UAV-de allatulistamisel ja esimese pooleteise kuu jooksul Bahmuti lähedal hävitas sel viisil 65 venemaa luuredrooni.
„Me blokeerisime oma suuna vene luuredroonide eest täielikult: droonid lõpetasid tulistamise, suurtükivägi lõpetas tulistamise, FPV-d lendasid vähem. Kogu meie positsioonide „valgustamine” toimub ju läbi luuredroonide. See jõudis sinnamaani, et nad ei lennanud meile kaks nädalat korraga,” selgitab Turist.
Ukraina Pravda uuris Signumi divisjonilt, mis on nende efektiivsuse saladus, mil määral muudab venemaa luuredroonide allatulistamine selle sõja mängureegleid ning mis takistab Ukrainal droonidega paremini ja rohkem sõdida.
UAV-üksuse Signum asutasid vabatahtlikud 2022. aasta veebruaris. Algul võitlesid poisid jalaväes, seejärel läksid tööle droonidega. 2022. aasta aprillis liitusid nad vabatahtlikult 93. brigaadiga ja sama aasta sügisel mobiliseerusid sinna.
„Alguses me kõik uskusime, et see saab kiiresti otsa. Keegi ei tahtnud teenida, end nendesse armee raamidesse sundida. Ja siis, esimesel Soledaris viibimise päeval väljakul oli meil kaks haavatut ja nädalaga kaotas üks meie kamraadidest jala. Seetõttu otsustasime end brigaadiks registreerida (sotsiaalsete garantiide olemasoluks – UP),” meenutab Turist.
Signumi sõdurid olid venemaa-Ukraina sõja ajal esimeste seas, kes kasutasid FPV droone maapealsete sihtmärkide vastu. Ja ka üks esimesi, kes hakkas töötama FPV droonidega õhusihtmärkide jaoks.
Praegu kuulub Signum Volodõmõr Monomahhi nimelise 53. mehhaniseeritud brigaadi koosseisu ja töötab Serebrjanski metsamajandi suunas. Üksus viidi üle 53. brigaadi, et teenida äsja ametisse nimetatud brigaadikindral Oleksandr Saki juhtimisel. Sak toetas Signumi sündi üksusena juba 93. brigaadis, kui ta seal võitleja oli.
Kogu Signumi droonide pakkumine on vabatahtlik.
Järgmine on meie allika Turisti otsekõne.
Ma kuulen, näen, tunnen
Esimese vene drooni tulistasime FPV drooniga alla kuskil 2024. aasta juunis – see oli ainuüksi „kuulda, näha, katsuda”, ilma abivahenditeta. See tähendab, et me lihtsalt kuulsime seda, leidsime selle visuaalselt ja lendasime. See oli Bahmuti all.
Sel päeval olin navigaator, andes juhiseid, kuhu lennata ja mu sõber Serhi oli piloot. Esmalt nägime Zala (luuredroone – UP), selle tiibade siruulatus on kolm meetrit, see tähendab, et see on raske, kuid tuvastatav. Ja siis, juba lennu ajal, kuulsin „Lancet” (ründedroon – UP) ja selle pihta tulistamist. Tõenäoliselt jahtis Lancet mõnda meie jaoks olulist vara, nii et otsustasime ta tabada. Pealegi ei teadnud me tol hetkel isegi, kas suudame Zalale järele jõuda…
Seetõttu sai Serhi kõrgust ja kiirust juurde ning rammis lihtsalt Lanceti sisse! Nii hävitasime oma esimese Lanceti. See oli tegelikult esimene registreeritud Lanceti allatulistamine ajaloos.
FPV drooniüksus
Divisjoni Signum FPV droon läheneb 2024. aasta suvel venemaa luure UAV-le Lancet
Ja esimese Zala tabasime juba samal suvel, aga veidi hiljem. Põhimõte oli sama: kuulis, nägi, lendas. See oli umbes 1200 meetri kõrgusel – FPV jaoks pole see sugugi keeruline ülesanne, meie rekordkõrgus oli 5600 meetrit. Lihtsalt õhu suure vähesuse tõttu sellel kõrgusel peate andma droonile rohkem gaasi – vastavalt tühjeneb aku rohkem ja saate vähem aega õhus veeta.
Algul kasutasime FPV-d isegi ilma lõhkeaineteta, võtsime lihtsalt nagu taraanid vene UAV-d ette. Kokkupõrke hetkel paiskas droon langevarju välja ja kukkus. Nii et ta jäi terveks ja me võisime ta ära viia.
Tõsi, kokku õnnestus meil võtta võib-olla kolm drooni – kõik teised võttis keegi, kes seisis lähemal ja andis need oma trofeedeks. Edasimüügi must turg toimib (sõjavägi tahab oma trofeed saada – UP).
Seejärel paigaldasid venelased kaitsme, mis takistas langevarju kukkumise ajal avanemist. Ja hakkasime FPV külge plastiide kinnitama – luure UAV alla laskmiseks piisab vaid 50–80 grammist.
Tegelikult tahtsime väga pikka aega tabada vene luure UAV-d.
Kõigil meie arvutustel, mis töötasid maapealsete sihtmärkide peal, olid eraldi kaitseprillid ja üks või kaks varustatud drooni juhuks, kui luure UAV mööda lendab. Lamavad ettevaatlikult kuskil õues, jooksed välja – hüppa, pane selga, keera peale ja lendad minema.
Proovisime seda 15-20 korda, aga ikka ei töötanud ja ei töötanud. Kas meil polnud aega reageerida või ei osanud pilooti juhendav navigaator täpselt selgitada, kus sihtmärk on – see on väga oluline.
Mõtlesime pidevalt välja skeeme, kuidas saaksime neid droone paremini tuvastada, kuidas pilooti parandada. See jõudis isegi tuhandete valemi kasutamiseni! Kuid kõik ei olnud piisavalt tõhus. Ilma lisavahenditeta ei saaks me head tulemust saavutada.
Üleminek tööle raadiotehnilise luure vahenditega
Aja jooksul ütles Serhi Sternenko mulle, et on üks väga lahe viis õhusihtmärkide tuvastamiseks (see on üks raadiotehnilise luure vahendeid – UA). Teadsin, et see on kuskil olemas, aga kõik oli väga salajane… Tol ajal oli see üldiselt midagi ulmemaailmast. Keegi ei teadnud, kust seda otsida.
Hakkasime oma brigaadi suruma ja te olete üllatunud, kuid väga lühikese ajaga, kahe nädala pärast, anti meile need RTR-seadmed. Selle ülesandeks on tuvastada vaenlase droon ja näidata selle ligikaudset liikumissuunda. Pärast seda lendab meie FPV operaator sellesse piirkonda ja otsib luure UAV-d. Lõppude lõpuks annavad RTR-i tööriistad väga ligikaudseid ujuvaid andmeid.
Ja siin ilmneb veel üks tüsistus: esiteks on FPV droonil väga nõrk kaamera (Mavicul on näiteks palju parem – UP), teiseks on kõrguste vahe. Sa võid olla näiteks Zala all ja mitte teada.
Seetõttu peab FPV piloot õppima sihtmärki lennu ajal nägema – ja seda kõige maapealse taustal. See tähendab, et erinevate varjunditega metsa taustal, kõrgel kõrgusel, tuleb õppida nägema valget laiku. Me tõuseme alati eesmärgist palju kõrgemale, sest me ei tea täpselt, mis kõrgusel see on.
Meie rekord sihtmärgi tuvastamiseks ja hävitamiseks on umbes viis minutit. Ja pikim lend, mille me lendasime, oli umbes nelikümmend minutit – see on kaks lendu, kumbki kakskümmend minutit.
Juhtub, et meile öeldakse lihtsalt: „Tsoonis N toimub pommitamine.” Ja me lendame sinna ja otsime, kus nende suurtükivägi töötab, sest see laseb alati korrektsiooniga, st koos luuredrooniga. Ja väga sageli leiame nii oma eesmärgi. Niipea kui me selle drooni alla tulistame, lakkab tuli peaaegu 100% juhtudest, tead?
Ma olin nii rahul RTR-i vahendite ilmumisega, et esimesel korralikult organiseeritud päeval sellega töötades, oli augustis 2024, hävitasime kohe neli sihtmärki. Ja siis lõime välja keskmiselt neli märklauda päevas. Kord hävitasid nad kaheksa, misjärel venelased kirjutasid meile ühele oma Zalale lindiga „zaebal”.
Venelastel on palju luuredroone, ainult Zala-d toodavad nad tehases umbes 30-40 ühikut kuus. Lisaks oli neid senikaua, kuni me nendega tegelema hakkasime, palju ladudes. Kuid meie ja teiste üksuste töö tõttu hakkasid venelased 2024. aasta sügisest neid umbes 90% harvemini välja laskma.
Varem nad lihtsalt kubisesid taevas! Teed Tšassiv jari, Toretskisse – kõik oli nende pideva kontrolli all. Seetõttu oli meil palju tööd. Asi jõudis selleni, et pärast ühe Zala allatulistamist saime pealtkuulamise, milles vene UAV üksuse ülem ähvardab oma alluvaid jalaväega, et nad halvasti lendavad. Ja ta räägib seda suure hunniku vulgaarse sõimu saatel.
Nüüd ei saa venelased enam endale lubada lennata näiteks Kostiantõnivkasse ja oma lööke kohandada.
Tulemus
Pärast seda, kui hakkasime vene luure UAV-sid alla tulistama, ei kartnud me päevasel ajal positsioonidele sõita. Asudes 3, 5, 15, 20 kilomeetri kaugusel lahingujoonest, saame nüüd vaikselt maskeerida ja tööd teha, oma asju ajada.
Risk saada avastatud on nüüd oluliselt väiksem.
Oma tööga sõitsime vene luure UAV-ga enam kui kolme kilomeetri kõrgusele – ja sealt on juba väga raske näha, mis maa peal täpselt toimub. Neil pole nii häid kaameraid. Ja pooleteise kilomeetri kõrgusel lennates nägid nad kõike kahtlemata: autosid, tänavatel kõndivaid inimesi.
Miks me ei hakanud seda varem tegema? Eeldan, et tänu tippjuhtkonna arvamusele, et droonid pole olulised. Peame sageli tõestama, et see teema töötab. Ja kuulake: tulge, poisid, kuidas see FPV on (see jõuab vene luure UAV-ni – UP), seal on tuhat meetrit, kas see võib tõesti nii kõrgele ronida?
Ja nagu selgus, võib see olla väga lihtne. See on nii lihtne, et kogu rinde ulatuses on hävitatud juba sadu vaenlase tiibu.
Mis takistab Ukrainal droonidega paremini võitlemast
Selleks, et saaksime oma FPV-ga venemaa luuredroonidel töötada, peavad meid ümbritsevad üksused oma EW välja lülitama. Kuid see on väga raske ja valus teema.
Ühes suunas tegutseb ju korraga palju üksusi, millest igaühel on oma EW ja igaüks neist on „kõva mees”, kes näeb oma radaril vaenlase tiiba ja tahab seda „kägistada”. Aga tavaliselt on see selline kohmakas katse…
vene luure UAV-d on varustatud GPS-sidesüsteemiga „Comet”, mis kaitseb neid meie mahasurumise eest. Need on neli või kaheksa antenni, mis „vaatavad” ainult ülespoole ja võtavad vastu satelliidi signaali. REB, mis mõjub neile altpoolt (ehk maapinnalt – UP), ei saa neid kuidagi mõjutada.
Seetõttu mõjutab meie „naabrite” EW meid rohkem. Mul on olnud vähemalt neli korda, kus olen Lanceti taga madalalt lennanud, seda taga ajanud ja ühel hetkel, sõna otseses mõttes 50 meetri kaugusel sellest, kaob mu video täielikult.
Nii näeb välja üksustevahelise interaktsiooni probleem.
FPV tulekuga tahab iga rühma, kompanii, pataljoni ülem kiidelda, et tal on lahedad FPV relvad. Mis on „koletised” ja hävitavad vaenlase jalaväe. Kuid kahjuks on neil tehnoloogilistest teadmistest ja töö tervikpildi mõistmisest suur puudus.
Meil on analoogvideo ainult 72 kanaliga. Ja te ei saa kasutada kõiki neist 72-st, kuna need on üksteisele liiga lähedal. Nad kägistavad üksteist.
Püüdsime sellega võidelda, lõime gruppe, kuhu lisasime piloodid, et lendudele tekiks järjekord. Aga üksusi oli nii palju, et sabas seista 40-60 minutit…
Umbes 10 päevasest ja 10 öisest FPV meeskonnast piisab 10 kilomeetri rindel, mis töötavad maapealsetel sihtmärkidel – ja neid on praegu 20-30. 15 kilomeetri raadiuses piisab 3 päevasest ja 3 ööst, mis töötavad õhusihtmärkidel ehk õhutõrjena – nüüd on neid mitu korda rohkem. Sagedus on palju väiksem kui neil, kes soovivad töötada.
Meie riik valis seadmete masstootmise (droonide jaoks – UP), mitte kvaliteetse tee. Üldiselt unustasime, et peame looma midagi uut, meisterdama uusi sagedusi, mitte lihtsalt ostma Hiinast tuhandeid valmiskomponente. Kui peaksime looma kodumaised videosaatjad ja videovastuvõtjad uutel sagedustel, mida vaenlasel pole, oleks meie droonide efektiivsus palju suurem.
Meil on suured raadioelektroonikaga tegelevad ettevõtted. Rääkisime neist ühe juhtkonnaga, tegime ettepaneku luua uutel sagedustel videosaatjad ja videovastuvõtjad ning aja jooksul neid uuendada. Nad vastasid: me ei saa seda teha, sest saime riigilt tellimuse droonide kokkupanekuks.
See tähendab, et ajal, mil kümned väga lahedad tsiviilettevõtted juba loovad droone ja kannavad neid üksustele üle, ei vali riik oma ettevõtetele arendust, vaid lihtsalt masstootmist. See ei tohiks nii olla.
Samuti peaks riik minu arvates droonitootjatega sõlmima paindlikud lepingud, mis kohustaks neid iga kahe kuu tagant sagedusi vahetama. Nüüd treenitakse peaaegu kogu maakaitset FPV all. Nii hoidsime Andrijivkat (küla Bakhmuti lähedal – UP).
Kõigi UAV-divisjonide inseneride ees seisab väga raske ülesanne – pidevalt midagi täiustada. Oleme vabatahtlikele droonide eest väga tänulikud, kuid peale nende kättesaamist istume ja mõtleme, mida teha, et asi toimiks.
Meiega ei muutu midagi, samal ajal kui vaenlane kohaneb pidevalt.
Kui me omandaksime uued sagedused, oleks meil umbes kuu aega aega, enne kui nad leiavad neile EW. Ja sel kuul saame palju ära teha.
Olga Kõrõlenko, UP
15. Lühiuudised
Euroopa Liit kavatseb järgmise, 16. venemaa-vastaste sanktsioonide paketi vastu võtta Ukraina sissetungi kolmandal aastapäeval – 24. veebruaril 2025, kirjutab Welt Brüsseli diplomaatilistele allikatele viidates. Väljaande vestluskaaslaste hinnangul puudutavad uued meetmed Venemaa majanduse konkreetseid sektoreid, mida seni „pole üldse käsitletud” või piisaval määral. Täiendatakse ka kremli režiimi propagandistide musta nimekirja, kes vastutavad „Ukraina territoriaalse terviklikkuse kahjustamise eest”. Liidu 27 liikmesriigi ühehäälse otsusega tuleb sanktsioone uuendada iga kuue kuu järel. Järgmine selline protseduur tuleb läbi viia hiljemalt 31. jaanuaril 2025. Ungari peaminister Viktor Orban teatas sel nädalal plaanist blokeerida Venemaa-vastaste piirangute pikendamine kuni USA presidendiks valitud Donald Trumpi ametisseastumiseni 20. jaanuaril.
Ukraina erioperatsiooniüksused teatasid veel kolme Põhja-Korea sõduri likvideerimisest Kurski piirkonnas ja nende dokumentide ära võtmisest, millel on võltsimise tunnused ja mida venemaa kasutab tõenäoliselt Põhja-Korea vägede kohaloleku varjamiseks. Märgitakse, et nendel sõjaväe piletitel (sõjaline isikutunnistus venemaal) ei ole kõiki templeid, fotosid, isanimesid on esitatud vene keeles ning sünnikohaks on kirjutatud Tuva Vabariik.
putin jätkab venemaa sõjalis-patriootiliste kasvatusprogrammide võrgustiku laiendamist noortele Venemaal ja Ukraina okupeeritud osas, öeldakse Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) raportis. putin kiitis heaks nimekirja neljast venemaa valitsuse juhisest 20. detsembril, mis sisaldab korraldusi järgmiste kohta: luua ja arendada sõjaspordilaagrite võrgustikku, et edendada noorte ajateenistusse kutsumist; laiendada kremli programmi „Võidu tee”; luua veebiplatvorm vene noorte sõjalis-patriootiliste kasvatusprogrammide korraldamiseks; viia üks laste terviselaager üle aastaringsele režiimile. „kreml on varem kasutanud Avangardi sõjaväespordilaagreid, et militariseerida ja indoktrineerida Ukraina noori venemaa kultuuri- ja ajaloolistesse narratiividesse, ning näib, et ta laiendab oma pikaajaliste jõupingutuste raames relvajõudude ülesehitamiseks oma selliste ja sarnaste laagrite võrgustikku kogu venemaal,” seisab raportis.
Soul: Põhja-Korea valmistub vastu võtma kamikaze-droone ja saatma venemaale täiendavaid vägesid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
