Sõja ülevaade: 1003. päev – üks valus vene poole edenemine
Avaldatud: 23 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. november 2024:
lõunarinde Berdjanski suunalt Velika Novosilka poole päris valus vene poole edenemine, mujal paneb pisu imestama, et kui edasi saadi, siis vähe ja kaotused valusad.
1. Sadu…
2. Rahulik.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis kvartalite kaupa.
8. Donetsk: õige pisu.
9. Lõunarinne: palju pikalt ja laialt edasi saadi.
10. Herson: muutusteta.
11. putin andis käsu alustada Orešniku seeriatootmist pärast Dnipro rünnakut.
12. Üle poole venelastest pooldas esimest korda pärast sõja algust läbirääkimisi Ukrainaga.
13. venemaa riigipankadel tekkis pärast USA sanktsioone probleeme Hiina UnionPay kaartidega.
14. venemaa ainus LNG-seadmete tehas seiskus Ameerika sanktsioonide tõttu.
15. Hispaania koostab plaani kodanike kaitsmiseks sõja korral oma territooriumil.
16. venelased läksid massiliselt toidulisanditelt üle antidepressantidele.
17. EL kavatseb karmistada venelastele Schengeni viisade väljastamise reegleid.
194 vene poole rünnakut kokku ööpäeva jooksul. Kui Donetski rindel on vene pool suutnud hoida kõrget rünnakutempot, siis lisandunud lõunarinde üks lõik on jõudnud samale tasemele ja on hakanud kahjuks tooma järjest kasvavat vene poole edu.
Liugpomme jälle pisu alla saja, kaudtuld (nelja poole tuhande kanti) ja droone (u 1500) ikka palju.
1. Kiievis plahvatas 2 jõutrafot, sestap läks seal vooluga keerulisemaks. Sadu tavapärases mahus jätkus.
2. Rahulik.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta. Suurem surve nii rinde keskmises kui lõunasektoris.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: hetkel Tšassiv Jaris muutusi ei tulnud, küll kvartalite kaupa vene pool Toretski linnas edeneb ja hakkab jõudma oma varasematele possadele linnas.
8. Donetsk: koneveir töötas päris väikeste edusammudega ehk siis Pyrrhos ruulib.
Selidovest läänes üht metsariba pidi pisu vene pool edasi sai ja terve Pokrovski suund peab üllatavalt hästi vastu kuigi vene pool surub suurte kaotustega.
Kurahove-Vuhledari vahel jätkub tasapisi Ukraina taandumine, mis juba paar päeva väiksema kiirusega, kui arvasin.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: nagu karta oli, siis kagu ja lääne suunalt vene poole kulgemine üle põldude Velika Novosilka (6200 inimest) suunas jätkus ning eilne hüpe 5 km edasi 13 km laial rindel on pisu ehmatav. Võimalik, et aitas pisu ka ilm (sadu), aga tundub, et selline edenemine oli võimalik vaid paljude paralleelselt toimuvate rünnakutega. Võimalik, et Ukraina hakkaski end juba tagasi tõmbama Mokri Jalõ jõe taha ja asula kaotus järgmine nädal kahjuks võimalik.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. putin andis käsu alustada uue keskmaa ballistiliste rakettide süsteemi Orešnik masstootmist. Seda ütles ta kohtumisel kaitseministeeriumi juhtkonna ja sõjatööstuskompleksi esindajatega. „Eeldame, et tootmisotsus on tehtud. Tegelikult on see organiseeritud,” ütles ta. putin ütles, et Orešniku katsetus, mille käigus Dniprot tabati, oli edukas, ning märkis ka, et venemaal on nende rakettide varud. Ta avaldas süsteemi arendajatele tänu ja lisas, et hetkel katsetatakse veel mitmeid sarnaseid raketisüsteeme, mis on plaanis masstootmisse panna.
putini sõnul ei saa Orešnikut pidada strateegiliseks relvaks ega mandritevaheliseks ballistiliseks raketiks. Massilisel kasutamisel on selle tõhusus aga võrreldav strateegilise relva omaga. Sellele süsteemile ei ole maailmas vastutegevust, seda ei saa alla tulistada, kinnitas riigipea.
19. novembril kiitis putin heaks uue tuumadoktriini. See näeb ette võimaluse kasutada tuumarelvi mitte ainult tuumarünnaku korral, vaid ka mittetuumalõhkepeadega droonide ja tiibrakettide rünnaku korral või siis, kui on oht kaotada osa tuumarelvadest. riigi territooriumil.
21. novembril andis venemaa Ukraina territooriumile ulatusliku raketilöögi. putin ütles hiljem, et Orešniku katsed viidi läbi rünnaku osana. Tema sõnul oli see vastus Ukraina relvajõudude rünnakutele Brjanski ja Kurski piirkondadele, kasutades Ameerika ATACMS-i rakette ja Prantsuse-Briti Storm Shadowi. putin hoiatas ka nende riikide valitsevat eliiti, kes kavatsevad venemaa vastu sõjalisi kontingente kasutada, et Moskva reageerib agressiivsete tegude korral otsustavalt ja peegelpildis.
Ukraina õhuvägi teatas, et venemaa kasutas Dnipro tabamiseks mandritevahelist ballistilist raketti (ICBM). Pentagon teatas, et Orešnik on RS-26 Rubež ICBM modifitseeritud versioon. Ajakirjanik Mark Krutov avastas pärast Orešniku fotode analüüsi, et selle konstruktsioonis on kasutatud osa, mida kasutatakse ballistilises raketis R-30 Bulava, mida on arendatud alates 1990. aastatest.
Pärast lööki soovitasid Ameerika ja Euroopa ametnikud USA presidendil Joe Bidenil kaaluda pärast NSV Liidu lagunemist kaotatud tuumarelvade tagastamist Ukrainale. Algatuse toetajate arvates võib sellest saada venemaa jaoks võimas heidutus. Paralleelselt alustas Ukraina läbirääkimisi Washingtoniga kaasaegsete raketitõrjesüsteemide tarnimise üle, mis suudavad ICBM-e alla tulistada. Arutatavate võimaluste hulgas on täiustatud Patrioti õhutõrjesüsteemid ja Aegise süsteemid, mis on juba paigutatud USA mereväebaasis Poolas.
Bildi ekspert Julian Röpke usub, et Orešniku kasutamine näitab pigem kremli meeleheidet kui tugevust. Tema hinnangul näib kalli eksperimentaalraketi kasutamine katsepaigast 1000 km kaugusel asuva sihtmärgi vastu välja nagu katse hirmutada Ukraina lääneliitlasi.
Sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikud väljendasid sarnast seisukohta. Nad märkisid, et ei Orešnikute löök ega putini avaldused ei viita venemaa sõjalise võimekuse olulisele kasvule ega kremli valmisolekule tuumarelvi kasutada. Eksperdid juhtisid tähelepanu kremli retoorika ebajärjekindlusele „punaste joonte” osas ja väljendasid veendumust, et „putini mõõgapõrin” ei tohiks takistada läänt Ukrainat abistamast.
putin, oodates läbirääkimisi USA presidendiks valitud Donald Trumpiga, tõstab panuseid, vihjates võimalusele, et venemaa kasutab tuumarelvi, kuid on ebatõenäoline, et ta otsustab selle sammu astuda, ütleb politoloog ja endine kõnekirjutaja Abbas Galjamov. putini ähvardused on „poosid ja bravuurikad” ning riigipea ja tema kaaskond pole „samuraid”, vaid luksusega harjunud inimesed, usub politoloog. „Patriotism” ja vastasseis läänega pole praeguse venemaa juhtkonna jaoks midagi muud kui viis võimul püsida, pakkudes endale ilusat elu, mida nad ei ole valmis vahetama väljavaate vastu tuumasõjas hukkuda, ütles Galjamov.
12. Läbirääkimiste viivitamatut alustamist Ukrainaga toetavate venelaste osakaal ületas esimest korda pärast sõja algust poole elanikkonnast, näitas novembris läbi viidud Russia Fieldi küsitlus. Sotsioloogide hinnangul pooldas läbirääkimisprotsessile üleminekut 53% vastanutest ning vaenutegevust jätkata soovijate osakaal langes 36%-ni.
„Sõjalise operatsiooni jätkamise toetajate osakaal on jõudnud madalaimale tasemele ning läbirääkimiste toetajate osakaal on kogu vaatlusperioodi kõrgeimal tasemel,” kirjutab Russia Field. Võrdluseks: veebruaris soovis läbirääkimisi 49% ja sõda 40%. Ja kuni 2023. aasta suveni ületas „sõjapidu” ühiskonnas „rahupidu”. Sotsioloogid registreerisid sissetungi alguses rekordilise osa sõjategevuse toetajaid: 2022. aasta aprillis ja mais 54%. Ja sellest ajast alates on see näitaja langenud.
79% venemaa küsitluse vastanutest on valmis heaks kiitma putini võimaliku otsuse sõda lõpetada ja läbirääkimisi alustada. Ja see on ka kõigi aegade rekord, mis on 13 protsendipunkti kõrgem 2023. aasta suve tasemetest. Samas „60% vastajatest toetaks eeltingimusteta relvarahulepingut”, samas kui vaid kolmandik on selle idee vastu, märgib Russia Field.
Enamik venelasi (63%) usub endiselt, et sõda kulgeb „edukalt” vene armee jaoks, kes suutis vallutada viiendiku Ukraina territooriumist. Sellegipoolest on avalikkuse usk relvajõududesse võrreldes suvega vähenenud: juunis rääkis rekordiliselt 69% venelastest rinde „edudest”.
Normiks muutunud drooniretked, lennujaamade tööd halvavad, samuti piirialade tulistamine ja lääne relvadega sügavale venemaale suunatud rünnakute algus on suurendanud avalikkuse hirmu isikliku turvalisuse pärast, näitab uuring. 40% vastanutest ütles, et nad „tunnevad ohtu iseendale isiklikult”. Eelmise suvega võrreldes kasvas nende osakaal 4 protsendipunkti.
„Kõige sagedamini kardavad vastajad droonilööke,” märgib Russia Field: 27% küsitluses osalejatest valis selle võimaluse. Veel 18% ütles, et nad kardavad „pommitamist” ja „ülelende”, 17% – mobilisatsiooni, 12% – lähedaste surma või vigastusi.
„Sõjapartei” agressiivseim osa on pensionärid, kes ammutavad infot riiklikest telekanalitest, selgub uuringust. Vanemad vastajad on teistest tõenäolisemalt relvarahulepingule vastu, nimetavad lahinguid „edukaks” ja ütlevad, et riik on „õigel teel”.
13. venemaa pangad, kelle suhtes kehtivad USA sanktsioonid, hakkasid kliente hoiatama, et nende väljastatud UnionPay maksesüsteemi kaardid võivad välismaal töötamast lõpetada. „Alates 21. novembrist võib välisriikides esineda raskusi UnionPay maksesüsteemi kaartide töös. Kui viibite välismaal, soovitame kasutada sularaha,” seisis Gazprombanki avalduses. Päev varem ütles krediidiasutus, et sanktsioonid tema tööd ei mõjuta ning kaardid töötavad edasi.
Samal ajal teatas Gazprombank, et kehtestab alates 26. novembrist sularaha väljavõtmise tasu summas 5,9% summast + 590 rubla „180 päeva UnionPay” krediitkaardilt uutele ja praegustele klientidele. Jutt käib sularaha väljavõtmisest sularahaautomaatidest ja panga valuuta väljastamise punktidest, aga ka ettevõtete võrgustikus osalevatest pankadest ja kolmandate osapoolte pankadest. Enne sanktsioonide kehtestamist finantsorganisatsiooni vastu oli võimalik välja võtta kuni 50 tuhat rubla sellise kaardiga ilma vahendustasuta.
Primsotsbank omakorda teatas, et „hetkel võidakse panga USA sanktsioonide nimekirja kandmise tõttu välisriikides UnionPay kaartidega tehingud blokeerida”, kuid neid tehakse jätkuvalt venemaal. Pank soovitas oma klientidel väljaspool vene Föderatsiooni lähiajal sularaha välja võtta. Samal ajal peatab pank välisvaluutas tehtud ülekannete vastuvõtmise, kuni saab välismaistelt korrespondentpankadelt uued reeglid ja nõuded.
Samuti hakkasid VTB juhid mitteametlikult nõustama Hiinas asuvaid suurkliente, et nad võtaksid UnionPay kaartidelt kiiresti kõik jüaanid välja, ütles üks sellise hoiatuse saanud inimestest ajalehele The Moscow Times. Hetkel väljastavad Hiina maksesüsteemi UnionPay kaarte venemaal Gazprombank, Credit Ural Bank (osa Gazprombanki gruppi), Primsotsbank, Asian-Pacific Bank (ATB) ja RSHB. Credit Ural Bank tugi ei osanud selgelt öelda, kas UnionPay kaardid hakkavad välismaal tööle. Nad märkisid, et see sõltub terminalist ja riigist.
Kokku kaasati Ameerika uude sanktsioonide nimekirja ligi 100 finantsorganisatsiooni: üle 50 panga ning 40 registripidajat ja depositooriumi. Lisaks Gazprombankile, mis jäi venemaa viimaseks suureks sanktsioonideta pangaks, on nende hulgas palju keskmisi ja väikeseid organisatsioone, mille kaudu importijad makseid Hiinasse ja Türki kandsid (BCS Bank, Dom.rf, Forabank, Garant-invest, Derzhava , „Sinara”, Primsotsbank jne).
USA riigikassa tuletas meelde ka riskid, mis kaasnevad sekundaarsete sanktsioonidega välismaistele finantsasutustele, kes ühinevad venemaa Panga poolt SWIFTi analoogina loodud venemaa finantsteadete edastamise süsteemiga (SPFS).
14. Töötegevus venemaa ainsas LNG tehaste moodulite ehitamise objektil on praktiliselt seiskunud. Kümnete tuhandete inimeste jõupingutused, kes lõid kompleksi, mis pidi võimaldama venemaal tõusta üheks maailma LNG-ekspordi liidriks, visati „kassi saba alla” Ukrainas putini vallandatud sõja tulemusel.
Murmanski oblastis Belokamenkas asuvas Novateki ettevõttes, kus aasta tagasi sanktsioonide alla sattunud Arctic LNG-2 tehase kaks esimest tootmisliini kokku pandi, on ilmselt konserveeritud, vahendab Bloomberg. Selle järelduse saab teha Colorado Payne’i avaliku poliitika instituudi Maa vaatlusrühma kogutud ja analüüsitud satelliidivaatluste põhjal. Neist järeldub, et oktoobri lõpus ja novembri esimestel päevadel oli öövalgustuse intensiivsus tehases madalaim alates 2018–2019, mil andmeid hakati koguma, ning nullilähedane.
Suure võimsusega avamererajatiste ehitamise keskuse (TSSKMS) loomise projekti viiakse ellu vastavalt vene Föderatsiooni valitsuse 17. juuni 2015. aasta korraldusele, nagu on kirjas Novateki veebisaidil: „Keskus on venemaal loodava LNG-seadmete tootmistööstuse võtmeobjekt: tootmine toimub selle kohapeal gravitatsioonitüüpi vundamentidel (GBS), LNG-seadmete integreerimine, suuremahuliste moodulite ja tootmisliinide ehitamine veeldamine CDP-s. ”Käitise ehitamise kõrgajal töötas objektil 19 tuhat töötajat ja TsSKMS-i veebisaidi andmetel osales selles üle 100 ettevõtte 28 venemaa piirkonnast.
Arctic LNG-2 peaks plaani järgi tootma 19,8 miljonit tonni LNG-d aastas, kolm kavandatud tootmisliini igaüks 6,6 miljonit tonni. Projekti kasutuselevõtt oli oluline osa putini plaanist enam kui kolmekordistada venemaa aastane LNG toodang 2030. aastaks 100 miljoni tonnini. See tähendab, et Arctic LNG-2 pidi sellest umbes viiendiku andma.
„On põhjust arvata, et Arctic LNG-2 rakendatakse õigeaegselt ja vajaliku kvaliteediga,” ütles putin 2023. aasta juulis Murmanski oblastis toimunud kohtumisel. Seejärel käivitas ta esimese kokkupandud gaasi veeldamise tehnoloogilise liini TsSKMS-is tegutsemiskohta Gydani poolsaarel. Tseremoonial osalenud palusid riigipealt luba veeldatud maagaasi tehnoloogilise liini transportimise alustamiseks. „Ma luban seda,” ütles president. Ta läks juhtpuldi juurde ja liigutas kangi, misjärel kõlas häiresignaal. Saalis kostis aplaus, kirjeldas TASS tseremooniat.
Arctic LNG-2 kasutuselevõtt täidab Põhjameretee, ütles putin toona. LNG projektid „on kindlasti olulised, sest annavad tervikliku efekti kogu majandusele, võimaldavad võita soovitud osa globaalsel LNG turul ning arendada sellega seotud tööstusi,”” selgitas ta.
Midagi sellest ei juhtunud, sest putin jätkab Ukrainas vallutussõda. Esimene tootmisliin alustas tööd 2023. aasta lõpus ja gaasi eksport plaaniti alustada 2024. aasta esimeses kvartalis. Seni pole aga vaatamata pakutavale 40% hinnasoodustusele ainsatki kaubasaadetist klientideni jõudnud Novateki poolt. Teine, Belokamenkas 14 moodulist kokku pandud liin tarniti 2024. aasta augustis; nagu esimene, on selle pikkus umbes 330 meetrit, laius – umbes 150 meetrit, kaal – 640 tuhat tonni. Liinide transportimine kuue varustuslaevaga võttis aega 21–22 päeva.
Kuid kõik need titaanlikud jõupingutused osutusid kasutuks. Teine liin ei hakanud kunagi tööle, esimene lõpetas gaasi vedeldamise oktoobris ja kogu projekt tervikuna lõpetas novembris peaaegu täielikult isegi tootmise. Kolmanda ehitamine otsustati edasi lükata ja nihutada selle kasutuselevõtu kuupäev aastalt 2026 aastasse 2028. Konstruktsioonid, mida hakati kokku panema, jäid Belokamenkasse, märgib Bloomberg satelliidiandmetele viidates.
Payne’i instituudi andmetel oli CSKMS-i ehitusplatsil valgustuse intensiivsus suurim aastatel 2022–2023, kui seal pandi kokku kaks esimest Arctic LNG 2 rongi. Ka tulevased venemaa LNG projektid peaksid kasutama Belokamenka keskust moodulite eelmonteerimiseks, ütles Kpleri maagaasi ja LNG analüütik Laura Page. venemaa LNG-seadmete tootjad saavad võimsuse rakendamist ette planeerida paljudeks aastateks ja see tähendab kümneid tuhandeid töökohti, märkis Novateki juhatuse esimees Leonid Mihhelson. Kuid aktiivsuse puudumine Belokamenka kohas viitab nende projektide elluviimise viivitamisele mida Page ütles, peeti kriitiliseks Venemaa eesmärgi saavutamiseks suurendada 2030. aastaks veeldatud maagaasi ekspordivõimsust 100 miljoni tonnini aastas.
15. Hispaania võimud valmistavad Ukraina sõja eskaleerumise taustal ette esimest riiklikku kodanike kaitse plaani, mis keskendub sõjalisele riskile juhuks, kui sõjategevus mõjutab riigi territooriumi, ütlesid siseministeeriumi allikad väljaandele 20Minutos. Esimene sihtotstarbeline plaan kogukondade kaitsmiseks võimalike sõjaliste konfliktide eest on osa riiklikust kodanikukaitsestrateegiast, mis on viis aastat kestnud algatus, mille riikliku julgeolekunõukogu kiitis heaks 15. oktoobril. See strateegia hõlmab esimest korda „sõjalist riski”.
Väljaande allikas selgitas, et plaani põhieesmärk on luua dokument, mis aitaks elanikel mõista, mida sõjalise konflikti ohu korral teha tuleb. Dokument tugineb teistele samalaadsetele suunistele, mis Hispaanias juba kehtivad ja mille eesmärk on reageerida sagedamini esinevatele katastroofidele, nagu tulekahjud, vulkaanipursked või üleujutused.
Eeldatavasti võetakse juhendis arvesse Rootsi, Soome, Norra ja Balti riikide avaldatud sarnaseid dokumente.
Need brošüürid soovitavad kodanikel varuda nädalaks kõlblikku toitu, vett, ravimeid ja muud hädavajalikku. Nendes dokumentides selgitatakse ka, kuidas hädaolukordades rahulikuks jääda, kuidas lastega neil teemadel rääkida, kuidas verejooksu peatada, ja nõuandeid lemmikloomade eest hoolitsemiseks. „Julgeolekupoliitiline olukord on tõsine ja me kõik peame tugevdama oma vastupanuvõimet erinevate kriiside ja lõpuks ka sõjaga toimetulekuks,” öeldakse soovitustes.
Saksa föderaalse luureteenistuse juht Bruno Kahl ütles oktoobri keskel, et venemaa võib NATO-t rünnata kuni 2030. aastani. Tema sõnul ei soovi putin mitte ainult kremli mõju laiendada Euroopas, vaid ka USA sõjalist kohalolekut mandrilt välja tõrjuda, kuna USA kaitsekulutused ületavad oluliselt Euroopa Liidu riikide oma, ütles president. Saksa luure lisas: „Me oleme venemaaga otseses vastasseisus”. Kahl ütles ka, et putini eesmärk pole mitte ainult Ukraina ülevõtmine, vaid ta tegelikult püüab luua uut maailmakorda.
Varem ütles putin, et venemaa ei hakka Põhja-Atlandi alliansiga sõdima, kuna ainuüksi USA kaitsekulutused ületavad venemaa kulutusi kordades. Samuti kutsus ta üles mitte uskuma avaldusi Moskva Euroopa ründamise plaanide kohta. „See, mida nad räägivad selle kohta, et me kavatseme pärast Ukrainat Euroopat rünnata, on täielik jama, meie elanike hirmutamine ainult selleks, et neilt, meie inimestelt raha välja pressida,” ütles putin.
16. 2024. aasta jaanuarist septembrini müüsid venemaa apteegiketid stressi vastu 17,7 miljonit pakki toidulisandeid (toidulisandeid), mis oli minimaalne müüginäitaja alates 2019. aastast, kirjutab Vedomosti analüüsifirma DSM Group andmetele viidates. DSM Groupi tegevjuht Sergei Šuljak põhjendab nõudluse vähenemist toidulisandite järele tarbijate üleminekuga tõhusamatele ravimitele – antidepressantidele, mida müüakse rangelt retsepti alusel. Shulyaki sõnul on selles segmendis kiire kasv. Nii müüdi venemaal 2024. aasta üheksa kuuga 13 miljonit pakki antidepressante, mis on 18% rohkem kui 2023. aasta samal perioodil. DSM Groupi tegevjuht usub, et trend, et ostjad lähevad toidulisanditelt üle tõhusamatele ravimitele, jätkub.
Antidepressantide nõudluse kasvu dünaamikat kinnitavad suurte apteegikettide ja turgude andmed. Apteka 25 juures kasvas antidepressantide müük samal perioodil 92%, ütles ketijuht Ilja Antonenkov. 36,6 kett müüs 82 922 pakki, mis on 33% rohkem kui aasta varem. Rigla apteegiketis kasvas nõudlus antidepressantide järele kvantitatiivselt 42% ja rahaliselt 58%, ütles tegevjuht Boris Popov. Ka Zdravcity turg registreeris kasvu: mahuliselt 8% ja rahaliselt 20%. Ettevõtte tegevjuht Jevgeni Ruzheynikov märkis, et praegu on platvormil antidepressantide müügimaht 8,5 korda suurem kui rahustavate toidulisandite müük.
Antidepressantide nõudluse järsk hüpe venemaal toimus vahetult pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas, kirjutas Kommersant varem viitega DSM Groupile. Väljaande andmeil kasvas siis nende ravimite müük 4,4 korda. Selline nõudlus võib analüütikute hinnangul viidata mitte ainult depressioonijuhtude sagenemisele, vaid ka muude häirete, sealhulgas ärevusseisundite ja kohanemishäirete arvu suurenemisele.
2024. aasta alguses läbi viidud RANEPA uuringu kohaselt kogeb 60% venelastest regulaarselt ärevust. Neist 46,8% teatasid mõõdukast ärevusest ja 13,2% tõsisest ärevusest. See statistika kinnitab kasvavat vajadust ravimite järele, mis aitavad neid haigusi toime tulla.
17. EL-i migratsiooniteenistuse juht Ylva Johansson ütles, et tõenäoliselt karmistab Euroopa Liit venemaa kodanikele viisade väljastamise piiranguid. Tema sõnul kujutavad Schengeni alal reisivad venelased tõsist ohtu Euroopa julgeolekule. 2023. aasta andmetel väljastati venemaa kodanikele umbes 450 tuhat Schengeni viisat. Kuigi see näitaja on oluliselt väiksem kui enne Ukraina sõja algust, on see siiski üsna kõrge, mis teeb muret, selgitas Johansson. Ta meenutas sabotaaži ja spionaaži sagenemist Euroopa territooriumil, samuti hiljutist venemaa luureteenistuste katset tappa Saksa relvakontserni Rheinmetall juht Armin Papperger.
„Praegu pole aeg pehmeks jääda. See võib kahjustada kogu Schengeni ala julgeolekut,” ütles ta (tsiteerib Guardian). Sel kuul ametikohalt lahkuv Johansson väljendas ka muret, et kõik EL-i liikmesriigid ei kohalda venemaa viisataotluste menetlemisel samu standardeid. Ta ütles, et on algatanud reeglite ülevaatamise protsessi, kuid lõpliku otsuse teeb tema järeltulija Magnus Brunner.
Pärast putini otsust alustada Ukrainas täiemahulist sõda sulgesid mitmed Euroopa riigid venelastele sissepääsu. Eelkõige tegid seda venemaa Föderatsiooniga piirnev Läti, Leedu, Eesti, Poola, Soome ja Tšehhi. Mõned on lõpetanud lühiajaliste turistiviisade väljastamise, teised aga venelaste lubamise oma territooriumile isegi juba välja antud Schengeni kaartidega. Euroopa Komisjoni volinik Stella Kyriakides ütles septembris, et Euroopa Liit kavatseb tugevdada kontrolli venelastele viisade väljastamise üle, rõhutades, et vene Föderatsiooni tegevus kujutab endast ohtu liidu julgeolekule.
New York Timesi allikad hoiatasid varem, et venemaa võib hoogustada sabotaažirünnakuid sihtmärkide vastu Euroopas, samuti korraldada rünnakuid USA ja tema liitlaste sõjaväebaasidele vastuseks Ukraina loale tulistada venemaa pihta lääne kaugrelvadest. Riigisekretär Antony Blinken märkis suvel, et NATO riigid puutuvad regulaarselt silmitsi Moskva küberrünnakute, desinformatsiooni ja provokatsioonidega.
Euroopa Liidu riikide luureteenistused hoiatasid mais oma valitsusi, et venemaa võimud valmistavad Euroopas ette sabotaaži. Nende sõnul valmistab Moskva oma agentide ja volitatud esindajate abil ette plahvatusi, süütamist ja Euroopa infrastruktuuri kahjustamist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
