Sõja ülevaade: 1616. päev - putin plaanib sõda veel mitmeks aastaks

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 28. juuli 2026:

nii ja naa ning putin plaanib sõda veel mitmeks aastaks.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Moskvani…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: pisu võib-olla Ukraina omad olukorda parandasid.
7. Bahmut: sammhaaval taganetakse.
8. Donetsk: vene infiltreerujad päris kaugele jõudsid.
9. Lõunarinne: siin sama seis.
10. Herson: muutusteta.

11. putin käskis eelarve sõja jätkumiseks ette valmistada.
12. Kütusekriis on jõudnud raudteele: venemaa Raudteed seisavad silmitsi veduritele mõeldud diislikütuse puudusega.
13. Ukraina ründas venemaad esimest korda tiibrakettidega.
14. putin suurendas armee isikkoosseisu teist korda kahe kuu jooksul.
15. Jaltas hakatakse elektri puudumise tõttu ühiskööke rajama kortermajade sisehoovidesse.
16. Janukovõtš muutis oma perekonnanime Leonoviks ja kolis Sotši.
17. Lühiuudised

107 pikamaa drooni saatis teele vene pool ja umbes 340 Ukraina omad ehk siis tuntavalt suuremat survet suudavad Ukriana omad hoida süvarünnakutes. Õnneks erinevat tüüpi võimalikke sihtmärke jagub veel palju…

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 227 lahingukokkupõrget. Koos isikukaotuste numbriga ikka kevad-suviseks pealetungiks vene poole tegevust peab ning üha kasvavad käärid kaotatute ja uute värvatute vahel kasvavad üha kõrgemaks nin õnneks ka maa hind eludes. Sestap siin-seal samm tagasi pole üldse paha tulemus. Sektoriti suuri intensiivsuse muutusi polnud. Sumõ sunal käib see hooti, eile jälle pisu tihedam päev oli. Lisaks tundub, et Slovjanskist kuni Huliaipoleni on teele saadetavate soldatite grupid pisu kasvanud ja võimalik, et see on hakanud tooma hetki, kus mõned ellujäänud seltskonnast jõuvad päris kaugele. Kas see võib hakata tegema murdehetki enne kui vene pool piiavalt läbi kulub, eip veel tea. Kuna rinde kaitseliinide sügavus on kihile ja mitmekümne kilomeetri laiune, siis mõni väike grupp kaugemal (kui just olulise kohaga taktikalises mõttes tegu ole) eip tohiks enne läbikulumist liialt suurt ohtu kujutada.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas kahte raketti, viis läbi 83 õhurünnakut, heites alla 269 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 10 600 kamikaze-drooni ja viis läbi 3240 kaudtulelasku, sealhulgas 37 mitmikraketiheitjaga. Kaotatakse jätkuvalt palju neid kaudtuletorusid ja muud tagalatoetuselementi.

Kuna vene raudtee tehnikat hakkab pisu kütusepuudus kummitama, siis loodatavasti mingi aja pärast jõuab selle mõju ka rindele ehk siis naftarafineerimistehaste rünnakute jätkumine on oluline.

1. Hersoni haiglas suri kaks varasematel päevadel viga saanud inimest.

Kokku hukkus venemaa rünnakutes Ukrainas 26. juuli ööpäeva jooksul vähemalt üheksa Ukraina tsiviilisikut ja sai vigastada veel 76 inimest, teatasid piirkondlikud võimud hommikul.

venemaa väed on hävitanud kõik bensiinijaamad Poltaava ja Harkivi vahelise maantee ääres, kusjuures viimane rünnak toimus Valkõ linnas 26. juulil, teatasid piirkondlikud ametnikud.

28. juuli öösel sai Sumõ linnas toimunud venemaa juhitava pommi rünnakus vigastada kuus inimest, sealhulgas kolm last. Viimase 24 tunni jooksul on Sumõ piirkonnas vigastada saanud kokku 19 inimest, sealhulgas seitse last.

Teisipäeva, 28. juuli koidikul tulistasid vene väed Hersoni Keskrajooni suurtükitulega, tappes mehe. Drooni abil rünnati meest ka Korabelnõi rajoonis. 51-aastane Hersoni elanik viidi plahvatusvigastuse ja jala šrapnellhaavadega haiglasse.

2. Telegrami uudistekanal Exilenova Plus teatas, et Tšehhovis Moskva oblastis ründasid Ukraina droonid täna öösel Hüdrostalkonstruktsija terasetehast. Moskva oblasti kuberner andrei vorobjov kinnitas, et Ukraina droonirünnak oli suunatud Tšehhovi linnale, teatades, et rünnati elamut. Drooniprügi tagajärjel süttisid avatud alal rehvid, ütles ta, lisades, et lähedal asuvas Vaulovo külas süttis ka maja.

Ukraina droon ründas täna hommikul Moskvas Koledinos asuvat jaotuskeskust.

Varem öösel tabasid Ukraina droonid Krimmi kaguosas asuvas okupeeritud Feodossia linnas elektrialajaama, jättes suure osa linnast elektrita, teatas Ukraina-meelne Telegrami kanal Crimean Wind.

vene väed kaotasid Krasnodari krais L-39 sõjaväe treeninglennuki, teatasid vene sõjaväeblogijad. Kaotuse põhjuse ega meeskonna seisukorra kohta üksikasju ei avaldatud.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: pisu kõlakaid, et võib-olla on Ukraina omad suutnud edeneda piki Slovjansk-Bahmut maanteed pidi ja taastanud oma positsioonid varem rajatud kaevikusüsteemis Privilja küla juures. Vähemalt vene pool neid positsioone pommitas. Kui neid possasid hoida suudetakse, siis kindlasti väheneb vene poole surve Kramatorski poole ja läheb isegi keeruliseks Siverski Donetsi-Donbass kanalist lääne poole jääva sillapea hoidmine.

7. Bahmut: kahjuks on vene pool suutmas oma eesmisi possasid nihutada üha lähemale Kostjantõnivka linna põhja servale. Veel pole Ukraina üksused linnast välja surutud ning vast u 1/3 linnast on hall ala.

8. Donetsk: vene pool suutis pisu üllatada, kui soldatid suutsid enne droonide tabamusi lippe lehvitada Ukraina eesmistest possadest enam kui 5km tagapool Torske väikeses külas (Pokrovskist kirdes). Võib-olla homme targem, sest võimalik, et tegu oligi vaid näidislehvitamisega teatamaks suurest edenemisest…

9. Lõunarinne: veel ei tea, kas muutus kirja läheb.

vene soldat lehvitas lippu Hrõstoforivka külas, mis asub u 12 kilomeetrit Ukraina eesliini taga. Selles sektoris kipuvad viimasel ajal soldatid isegi üle lagedate alade kuidagi liialt kaugele jõudma enne kui nad otsa saavad. Võimalik, et ressurssi puudus on hakanud Ukraina omasid kimbutama.

Küll on tore vaadata vene poole enda rindeuudiseid, mis järjest lõunarindelt edulugusid kajastavad aga mõned AI abiga tehtud ja mõned ikka täitsa teistes kohtades filmitud jne. Ka soldati jõudmine kaugemale enne surma saamist juba rindejoone tugevaks nihutamiseks tehakse jne.

10. Herson: muutusteta.

11. putin teatas esmaspäeval, et sõjalised kulutused jäävad järgmise kolme aasta eelarve koostamisel prioriteediks. VIII riigiduuma saadikutega 27. juulil lõppenud kohtumisel süüdistas putin Läänt russofoobse masinavärgi vallandamises ja sanktsioonide maailmarekordite püstitamises ning ütles, et kellelgi ei õnnestu kunagi vene rahvast murda.

„Meie poliitiline süsteem ja võimuinstitutsioonid on moodustatud suveräänsetel põhimõtetel, järgides täielikult venemaa Föderatsiooni põhiseadust, ning on valmis riiki kaitsma, olles koos ühiskonnaga võimelised otsustavalt vastu seisma igasugustele vaenulikele sammudele,” teatas putin. Lisaks riigi kaitse tugevdamisele peaks 2027.–2029. aasta eelarve prioriteediks olema kiireloomuliste sotsiaalküsimuste lahendamine.

2026. aasta eelarveseaduses eraldas valitsus algselt riigikaitseks 12,9 triljonit rubla (142 miljardit eurot). Tegelikkuses ületab sõjaline eelarve aga plaani 4–5 triljoni rubla (44-55 miljardi euro) võrra, ütlesid olukorraga tuttavad allikad juunis Bloombergile. Nende sõnul valmistab venemaa rahandusministeerium kõigi sõjakulude katmiseks ette tsiviilkulude sekvesteerimist (valitsuse kulutuste ja eelarvemaksete proportsionaalne vähendamine riigikassa tulude puudujäägi korral) ja kavatseb laenata 2–3 triljonit rubla lisavõlga.

Tegelikud eelarvekulutused sõjale Ukrainaga on esimese kvartali lõpuks juba ulatunud 5,9 triljoni rublani, teatas Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teadur Janis Kluge rahandusministeeriumi andmetele tuginedes. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenesid kulutused sõjandusele ja relvatootmisele 29,9%, 2024. aasta jaanuari-märtsiga võrreldes 68,7%, 2023. aastaga võrreldes 129% ja 2022. aasta esimese kvartaliga võrreldes 4,6 korda.

Tema arvutuste kohaselt on sõda Ukrainaga venemaa maksumaksjatele alates 2022. aastast maksma läinud kumulatiivselt 53,079 triljonit rubla (590 miljardit eurot). See summa katab 28 aasta jooksvaid tervishoiueelarve kulutusi, 30 aasta hariduskulusid ja 100 suurte piirkondade, näiteks Krasnojarski krai või Sverdlovski oblasti, aastaeelarvet.

Kaitse- ja julgeolekupoliitika prioritiseerimine eelarves sunnib ametivõime olema teiste valdkondade rahastamisel valivamad, väidab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) juhtiv ekspert Emil Ablajev. Samal ajal, märgib ta, vähenevad ressursid eelarve täitmiseks maksukoormuse püsiva suurendamise kaudu.

Eelmisel aastal, vaatamata kasumimaksu ja taaskasutustasude tõusule, jäid eelarvetulud 3 triljoni rubla võrra plaanitust madalamaks ning sel aastal on probleemid süvenenud, osutab Ablajev: rahandusministeerium tõstis käibemaksu 22%-ni, kuid puudujääk ulatus esimese poolaasta lõpuks juba peaaegu 6 triljoni rublani. Aasta lõpuks võib riigikassa auk suureneda 7 triljonini, ennustab ekspert.

12. venemaal on Ukraina relvajõudude rünnakutest venemaa naftatöötlemistehastele tingitud kütusekriis mõjutanud ka tööstuslikku raudteetransporti. Valdkonna väljaande Gudok andmetel on tehastest, kaevandustest ja karjääridest venemaa raudteede põhivõrku kaupa vedavate kõrvalteede (mitteühiskasutatavate rööbasteede) operaatorid silmitsi seisnud diislikütuse hindade järsu tõusu, hulgimüügitarnete katkestuste ja sunnitud üleminekuga kallimatele väikesemahulistele hulgiostudele. Seetõttu pöördus Promzheldortransi ühing energeetikaministeeriumi poole palvega varustada tööstuslikke raudteetranspordiettevõtteid prioriteetsete diislikütusevarudega, hoiatades, et see on tööstusharu ellujäämise küsimus.

Üle 80% kogu riigi kaubaveost, sealhulgas kivisüsi, metall ning sõja- ja keemiatooted, liigub mitteühiskasutatavate rööbaste kaudu. 2026. aasta esimesel poolel ulatus venemaa raudteede võrgu laadimine peaaegu 549 miljoni tonnini, kusjuures igale rongile eelnesid manööverdamisoperatsioonid kõrvalteedel. Erinevalt põhiliinivõrgust, mis kasutab laialdaselt elektrilist veojõudu, sõltub tööstuslik raudteetransport kriitiliselt diiselveduritest ja diiselgeneraatoritest.

Promzheldortransi teatel kogevad ettevõtted kütuse tarnimisel viivitusi ja probleeme börsilt ostmisega. Mõnes piirkonnas ulatusid diislikütuse hinnad 150–180 rublani liitri kohta – see on enam kui kaks korda rohkem kui aasta alguses. Lisaks märgib ühing, et tõus 60 rublalt toimus vaid ühe nädalaga. Pikaajaliste lepingute ja reguleeritud tariifide alusel tegutsevate ettevõtete jaoks oli see hinnatõus kriitilise tähtsusega.

Kõrgema Majanduskooli esindaja Farid Khusainov teatas, et kõrvalteedel tegutsevatel operaatoritel on tehniliselt võimatu diislikütust asendada. Transpordi ja Taristu Riikliku Uurimiskeskuse president Pavel Ivankin rõhutas, et diislikütus on oluline mitte ainult diiselveduritele, vaid ka taristut teenindavatele abiseadmetele. Promzheldortransi tegevdirektor Alexander Manjahhin tegi ettepaneku luua piirkondades energeetikaministeeriumiga ühised töörühmad, mis seaksid käsijuhtimisel prioriteediks diislikütuse tarnimise ettevõtetele, tagades tarneahelate sujuva toimimise.

Reutersi hinnangul kaotas venemaa Ukraina rünnakute tagajärjel ligikaudu 40% oma rafineerimistehase võimsusest. Juuli teisel nädalal langes bensiini tootmine 75 000–80 000 tonnini päevas, võrreldes suvise tipptasemega 115 000–120 000 tonni. RBC andmetel kehtestati juunis ja juulis 80 piirkonnas, sealhulgas venemaa territooriumidel ja okupeeritud Ukraina aladel, kütusemüügile täielikud või osalised piirangud.

13. Ukraina on ilmselt esimest korda venemaa territooriumi rünnakuteks kasutanud Hollandi ettevõtte Destinus välja töötatud Ruta Block 1 tiibrakette(ettevõtte asutas venemaa esimese erakosmosefirma asutaja Mihhail Kokorich). Seda tõestavad venemaa z-blogijate avaldatud fotod Ruta Block 1 vrakkidest. The War Zone’i (TWZ) andmetel on need fotod esimene avalik kinnitus raketi lahingukasutuse kohta. Fotode autentsust pole veel sõltumatult kinnitatud. vene sõjakorrespondendid väidavad, et õhutõrjesüsteemid pidasid raketi kinni, kuid seda teavet pole kinnitatud.

Avaldatud kaadrid näitavad kere fragmente, sisemisi komponente ja osa sabaosast, mis vastavad teadaolevale Ruta Block 1 konstruktsioonile. TWZ ei välista aga võimalust, et vrakk võib kuuluda varem tundmatule Ukraina tiibraketile, millel on sarnased omadused. Internetis on ilmunud ka video, mis väidetavalt jäädvustab Ruta Block 1 lendu sihtmärgi poole.

TWZ andmetel toodetakse Ruta Block 1 rakette Hollandis ja neid on Ukrainale tarnitud vähemalt alates 2024. aastast. Eelmisel kuul teatas toonane Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorov, et Holland rahastab umbes 700 tiibraketi tarnimist Kiievisse osana enam kui 500 miljoni dollari suurusest sõjalisest abipaketist. Väljaanne märgib, et on peaaegu kindel, et see viitab just Ruta Block 1-le.

Tootja sõnul on raketi tegevusulatus üle 300 km ja see kannab 150 kg kaaluvat lõhkepead. See lastakse maapinnalt välja abiraketi abil, misjärel see lendab madalal kõrgusel inertsiaalse, satelliit- ja visuaalse navigatsiooni kombinatsiooni abil, säilitades täpsuse isegi GPS-i segamise tingimustes. Erinevalt kallimatest lääne analoogidest töötati Ruta Block 1 välja suhteliselt odava tiibraketi masstootmiseks. Täiendav eelis on selle Destinuse väljatöötatud patenteeritud turboreaktiivmootor, mis muudab ettevõtte Ameerika tarnijatest sõltumatuks.

2010. aastate alguses asutas Kokorich venemaa esimese eraomandis oleva kosmosefirma Dauria Aerospace. Pärast emigreerumist asutas ta Šveitsis Destinuse ning pärast Ukraina sõja puhkemist keskendus ta ettevõtte tegevuses uuesti relvatootmisele. 2024. aastal loobus Kokorich venemaa kodakondsusest ja Destinuse peakorter viidi Hollandisse. Tänapäeval toodab ettevõte pikamaadroone ja Ruta tiibrakette ning arendab uusi modifikatsioone suurema ulatusega.

14. putin allkirjastas määruse, millega suurendatakse venemaa relvajõudude volitatud koosseisu 25 000 töötaja võrra. Dokument avaldati ametlikul juriidilise teabe veebisaidil. See on teine suurendamine viimase kahe kuu jooksul: eelmine, 12. juuni määrus määras sõjaväelaste arvuks 1 510 000, uus, 27. juuli määrus aga suurendab seda arvu 1 535 000-ni. Uue määruse kohaselt on venemaa relvajõudude kogu koosseisu (koos tsiviilteenistujatega) koguarv 2 426 130 inimest (eelmine arv oli 2 399 130).

Dokumendis selgitatud muudatused on seotud sõjaväe ehitusüksuste loomisega armee koosseisus. Lisaks määrab määrus venemaa kaitseministeeriumi keskasutuse personali ülempiiriks 13 400 töötajat (välja arvatud turva- ja hoonete hooldustöötajad), sealhulgas 4930 föderaalset riigiteenistujat. Dokument jõustub 1. augustil 2026. Valitsusele on antud korraldus tagada föderaaleelarvest vajalike eelarveliste assigneeringute eraldamine Kaitseministeeriumile.

See on venemaa armee volitatud koosseisu kuues suurendamine pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas. putin allkirjastas varem sarnased määrused 2026. aasta märtsis (kuni 2 391 770 töötajat, sealhulgas 1,51 miljonit sõjaväelast), 2024. aasta septembris (kuni 2 389 130 töötajat, sealhulgas 1,5 miljonit sõjaväelast), 2023. aasta detsembris (kuni 2 209 130 töötajat, sealhulgas 1 320 000 sõjaväelast) ja 2022. aasta augustis (kuni 2 039 758 töötajat, sealhulgas 1 150 628 sõjaväelast). Enne sõda kehtis 2017. aasta määrus, mille kohaselt oli relvajõudude lubatud koosseis 1 902 758 inimest, sealhulgas 1 013 628 sõjaväelast.

15. Okupeeritud Jaltas on pikaajaliste elektrikatkestuste tõttu hakatud kortermajade hoovidesse paigaldama toiduvalmistamisalasid. Sellest teatas Moskva poolt ametisse nimetatud Jalta administratsiooni esimene asejuht sergei olefirenko. „Soe toit gaasita majade elanikele. Praegu uuendame nimekirju ja korraldame toiduvalmistamisalasid igale gaasita kortermajale… Palume vanematel majaomanikel organisatsiooniga liituda. Päevas on võimatu jõuda rohkem kui 1500 majja, aga töö on alanud,” teatas ta.

olefirenko selgitas, et hoovidesse ja mänguväljakutele paigaldatakse pliidid, telgid, lauad ja vajalik mööbel, et elanikud saaksid sooja toitu valmistada. Lisaks kavatsevad võimud meelitada ligi ettevõtjaid, kes on nõus müüma valmistoitu omahinnaga, ilma juurdehindluseta. Ta lisas: „On mitmeid ettevõtjaid, kes on nõus selle programmiga liituma. Nii saavad inimesed sooja toitu sisuliselt toidukaupade hinnaga.” Samuti töötame välja toetusmeetmeid ja toetusi sellistele ettevõtjatele.

Vajadus luua välikööke tekkis Krimmis ulatuslike elektrikatkestuste ajal pärast Ukraina relvajõudude rünnakuid energiainfrastruktuuri rajatistele. Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülema Robert „Magyar” Brovdi sõnul ründasid Ukraina relvajõud 1.–27. juulini operatsiooni „Krimmi väljalülitamine” raames Krimmis ja teistel Ukraina okupeeritud aladel 154 energiarajatist.

Hulgimüügi elektrituru (ATS) administraatori andmetel vähenes energiatarbimine Krimmis juuli esimese 20 päeva jooksul aastaga võrreldes 42% ja Sevastopolis 22%. Balaklava soojuselektrijaam ei tööta 15. juulist pärast Siemensi turbiini rünnakut ja Tavricheskaja soojuselektrijaam ei tööta täisvõimsusel. Selle tulemusel langes elektrienergia tootmine Krimmis (välja arvatud Sevastopol) eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 86%.

16. Endine Ukraina president Viktor Janukovõtš elab Sotšis valenime all ning tema perekond omandas oma venemaal viibimise aastate jooksul sadu hektareid maad ja kümneid kinnisvaraobjekte, selgub Toronto Televisioni uurimisest. Uurijate sõnul asus Janukovõtš elama Sotši mõisasse koos oma vabaabielu abikaasa Ljubov Poležaiga ning kasutab tõenäoliselt Oleg Nikolajevitš Leonovi nimelisi dokumente – nime, mida ta kasutas Poležai Abhaasia-reisidel saatmiseks. Lisaks on venemaa andmebaasides Leonovi sünnikuupäev sama, mis Janukovõtšil, ning põgenenud poliitiku ema neiupõlvenimi oli Leonova. Ajakirjanikud ei suutnud selle isiku kohta muud teavet leida.

Uurimise kohaselt omandasid Janukovõtši sugulased oma venemaal viibimise aastate jooksul sadu hektareid maad, kümneid kinnisvaraobjekte ja kandsid pangakontodele miljoneid dollareid. Samal ajal elab endise presidendi poeg Aleksander koos oma naise ja kahe pojaga perekonnanime Sokolov all, samas kui Ljubov Poležai muutis oma perekonnanime neiupõlvenimeks Sadõkova.

Janukovõtš seeniori partneri sotsiaalmeedia kontodelt pärit fotod kattuvad piltidega Sotšis Jesaulenko tänaval asuvast „Благодать” mõisast. Kompleks hõlmab umbes kolme hektarit ja hõlmab mitut maja, kasvuhooneid, aeda, kabelit ja tiiki. Lähedalasuva Sadõkova nimele on registreeritud ka suur maatükk ja mahajäetud pansionaat. Uurimise kohaselt valvavad Janukovõtšit ja tema perekonda Ukraina riikliku valveteenistuse endised töötajad, kes pärast riigist põgenemist läksid üle venemaa föderaalsesse kaitseteenistusse ja on oma kodumaal tagaotsitavad.

Aastatel 2015–2025 oli Sadõkova ametlikult registreeritud põllumajanduskompleksi juhina, kelle palk oli umbes 50 000 rubla kuus. Uurimise autorid usuvad aga, et see töösuhe oli fiktiivne. Selle aja jooksul omandas ta 337 hektarit põllumajandusmaad, mille ta seejärel samale põllumajanduskompleksile rentis, teenides nelja aasta jooksul üle 50 miljoni rubla (550 tuhande euro). Samuti teenis ta kinnisvaramüügist ligi 14 miljonit rubla. Uurimise kohaselt sai temast venemaal viibimise ajal kokku üle 370 hektari maa ja üle 2400 ruutmeetri kinnisvara omanik, sealhulgas viis korterit, viis maja ja neli muud kinnisvaraobjekti.

Janukovõtši minia omandas üle 27 000 ruutmeetri kinnisvara, sealhulgas Moskva lähedal asuvas eliit-Beneluxi kogukonnas. 2024. aastal oli tal umbes 3,5 miljoni dollari väärtuses hoiuseid, samas kui tema pojal Viktoril oli ligi 5 miljonit dollarit.

Viimati avaldatud uudiste kohaselt teenib endise Ukraina presidendi poeg Aleksander miljardeid rublasid Donbassi okupeeritud aladelt söe müügiga. 2024. aastal sai ta venemaa kodakondsuse. Enne Euromaidani oli Janukovõtš juunior Ukraina saja rikkaima inimese hulgas, kuid pärast riigist põgenemist 2014. aastal kanti ta Ukraina julgeolekuteenistuse tagaotsitavate nimekirja ja seejärel pandi ta ELi sanktsioonide alla.

17. Lühiuudised

Ukraina süvasadamad Odessas ja Tšornomorskis, mille kaudu liikus suurem osa riigi ekspordist, on venemaa rünnakute sagenemise tõttu sisuliselt tegevuse lõpetanud. BBC andmetel pole ametlikku laevaliikluse keeldu kehtestatud, kuid laevaomanikud keelduvad vabatahtlikult Ukraina sadamatesse sisenemast ning peatavad laadimis- ja lossimistoimingud. Täpsemalt teatas 22. juulil üks maailma suurimaid konteinerveoettevõtteid Maersk Tšornomorskis tegevuse ajutisest peatamisest ja suunas oma laeva ümber Constantasse Rumeenias.

Poola politsei arreteeris kaks meest, keda kahtlustatakse Wrocławis Ukraina paari vastu suunatud jõhkras füüsilises rünnakus, teatas Poola siseminister Marcin Kierwinski 27. juulil. Päev varem ründasid ja peksid kolm ründajat Wrocławi tänavatel 20-aastast Ukraina naist ja tema partnerit, 21-aastast Ukraina meest. Politsei teatel näis kuritegu olevat ajendatud rahvusel põhinevast agressioonist. Mõlemal kahtlusalusel oli varasem kriminaalne minevik, ütles Kierwinski. Üks meestest peeti terrorismivastase võitluse ametnike poolt kinni, kui ta üritas linnast lahkuda. Korrakaitsjad otsivad endiselt kolmandat ründajat.

Poola politsei sai 2026. aasta esimesel poolel 180 teadet ukrainlaste vastu suunatud vihakuritegudest, mis on üle 30% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, vahendab ajaleht Rzeczpospolita. Statistika on kooskõlas küsitlustega, mis näitavad, et enamikul poolakatel on Ukraina suhtes üha negatiivsem arvamus ja nad ei toeta enam Ukraina pagulaste vastuvõtmist. Hiljutine kriis tekkis pärast seda, kui Ukraina nimetas ühe oma sõjaväeosa Teise maailmasõja aegse Ukraina Ülestõusuarmee (UPA) järgi. Kui Ukrainas peetakse UPA-d nõukogudevastaseks liikumiseks, siis Poolas on see vastuoluline rühmitus tuntud osalemise poolest Volõõnia massimõrvades – poolakate massilises tapmises tänapäeva Lääne-Ukrainas.

Trump ütles, et ta ei usu Zelenski väidet, et venemaa edastas Iraanile USA rajatiste satelliidipilte. USA president ütles, et küsib putinilt selle kohta ja selgitab, kas selline edastus toimus.

Ukraina riikliku korruptsioonivastane büroo (NABU) teatel omastas endine välisministeeriumi riigisekretär organiseeritud rühmitus 1,28 miljonit dollarit, mis oli annetatud Ukraina toetuseks. Raha pesti rahapesu teel ümberarvestuskeskuste kaudu. Kahtlusaluseks on neli inimest, sealhulgas kaks praegust või endist diplomaati.

Ukraina 414. Magyari Lindude Brigaad tulistas Kurski oblasti kohal 4300 meetri kõrguselt tõrjedrooniga Chaklun-KM alla haruldase vene raskerünnaku-luuredrooni Forpost-R. Mehitamata õhusõiduk suudab kanda laserjuhitavaid pomme KAB-20, üksuse andmetel on see sõja kuues kinnitatud Forpost-R kaotus.

Rumeenia kuulutas venemaa saatkonna töötaja persona non grataks pärast korduvaid õhuruumi rikkumisi 24.–26. juulil. Bukarest kutsus venemaa suursaadiku välisministeeriumisse ja kutsus konsultatsioonideks tagasi oma suursaadiku Moskvast.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.