Vabaerakond algatas seadusemuudatuse, mis annaks valitsusele õiguse sekkuda olukordadesse, kus mõni küla soovib liituda teise omavalitsusega, kuid mille praegune koduvald on erinevatel põhjustel blokeerinud.

Praeguse seadusandlusega on üksikute külade vallavahetus Vabaerakonna hinnangul praktiliselt võimatu. Omavalitsused on pandud olukorda, kus praktiliselt keegi ühestki külast loobuda ei taha ega saa – ükskõik, mida kohapealsed inimesed ise sellest arvavad.

„Haldusreformi käigus on ilmnenud selged vajakajäämised, ka koalitsioonisaadikud tõdevad, et külade staatuse määratlemise küsimuses on probleeme,” ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams.

Vabaerakonna muudatusettepaneku eesmärk on avada valitsusele võimalus tulla vastu külade taotlustele ühineda praktilisest elukorraldusest tulenevalt mõne naaberomavalitsusega.

Riigikogu põhiseaduskomisjon ei toetanud 10. aprilli istungil pakutud eelnõu. Parlamendi täiskogu istungil on külade omavalitsusliku staatuse muutmise eelnõu päevakorras 19. aprillil.

LÕUNAEESTLANE

LOE LISAKS: Põlva ja Veriora ei jõudnud kahe küla hinnas kokkuleppele

Otepääl laupäeval toimunud Vabaerakonna Kagu-Eesti piirkonna üldkogul valiti uus juhatus ja esimees.

Uude juhatusse osutusid valituks Urmas Ott, Kati Kongo, Tanel Valk, Üllar Vana ja Rait Karu. Piirkonna esimeheks valiti tagasi Urmas Ott.

Ott on Võru Kreutzwaldi Kooli infojuht, kolme lapse isa ja aktiivne Vastseliina kogukonna liige ja kaitseliitlane.

„Vabaerakond teeb endast kõik oleneva, et enamikus Kagu-Eesti omavalitsustes tuleks võimule valimisliidud,” sõnas Ott.

Vabaerakonna liikmed osalevad tänavustel kohalikel valimistel üle Eesti valimisliitudes, eesmärgiga tuua uute valdade otsustajate sekka ka kaugemate külade tegijad. Vabaerakonna riigikogu saadikud kohalikel valimistel ei kandideeri.

Kevadel on erakonnal kavas Valgas korraldada konverents piiriäärsete alade ääremaastumise vastu.

Vabaerakonna Kagu-Eesti piirkonda kuulub praegu 65 liiget.

Lõunaeestlane

Riigikogu Vabaerakonna saadik Jüri Adams leiab, et valitsus peaks Setumaa halduskorraldust käsitlema eraldi küsimusena, kuna piirkond on keeruline.

Adamsi sõnul on kiiduväärt, et peaminister Ratas on haldusreformi puhul otsustanud loobuda põhimõttest, et kõik otsused peavad sündima kohapeal vabatahtlikkuse alusel.

„Kriminaalõiguses on tuntud olukorrad, kus kuritegelikkus seisneb just selles, et ei tegutseta, ei sekkuta,” rääkis Adams Lõunaeestlasele. „Minu isiklik arvamus on olnud, et ühinemise nn vabatahtlikkuse põhimõte oli juba algusest peale vale, sest sellega kaasnevad paratamatult ka negatiivsed tagajärjed.”

Kunagisest Petserimaast praeguse Eesti Vabariigi koosseisu jäänud maa-alade olukord on Adamsi hinnangul olnud üle 70 aasta ebanormaalne. Seetõttu pole tema sõnul imestada, et setu valla küsimus tekitab erinevaid arvamusi ja vastuolusid.

„Seda kõige rohkem praeguse Meremäe valla alal,” rääkis Adams. „Nõukogude aja lõpu Meremäe külanõukogul ei olnud mingit tähtsust ega sisu. Selle maa-ala, kuhu kuulusid ka ajaloolise Võrumaa Kapera kandi külad, suurema osa tegelik keskus oli Vastseliina asundus, kus oli tollase sovhoosi „Võit” keskus. Olen kuulnud, et Vastseliina-poolsetes Meremäe valla külades on tõusnud küsimus, kas oleks vaja muuta sealset vallapiiri ja algatatud ka vastav allkirjade kogumine.”

Adamsi sõnul on mõte koondada setu vallad haldusreformi käigus üheks omavalitsuseks tekkinud ja arenenud setu rahva juhtide ja setu kultuurilise omapära säilimise eest võitlejate hulgas.

„Nüüd on poliitiline põhiküsimus selles, kui paljud Setumaal elavad inimesed, kes kõik ei ole mitte setud või setu eripära säilitamise ihalejad, annavad neile oma toetuse?”

Arved Breidaks

Vaata lisaks: Jüri Adams: Setomaad pole haldusreformi seaduse silmis olemas

Riigikogu lükkas kolmapäeval tagasi Vabaerakonna algatatud seaduseelnõu, millega oleks seto valdadele tehtud veel üks erand seto ühise omavalitsuse moodustamiseks.

Eelnõu nägi ette muudatuste tegemise haldusreformi seadusse, et seto valla võiksid moodustada soovi korral ka näiteks kaks kunagist Petseri maakonna omavalitsust, mitte neli, nagu seadus praegu nõuab.

Eelnõu koostaja Jüri Adamsi sõnul tegutsevad seto haritlased ja juhid selle nimel, et kõik setodega asustatud vallad ühineksid Seto ühisvallaks, kuid praegune haldusreformi seadus takistab seda.

„Kui seadust muuta ei õnnestu, siis võiks kas vabariigi uus president või peaminister selle ühendamise ürituse enda vedada võtta,” ütles Adams.

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul tekitab imestust see, et kõikide fraktsioonide esindajatest koosnev Setomaa toetusrühma teisipäevane jõuline avaldus Setomaa terviklikkuse toetuseks ei avaldanud hääletustulemusele mingit mõju.

„Paljud Setomaa toetusrühma kuuluvad riigikogu liikmed ei tulnud hääletuse ajaks saali või hääletasid hoopiski eelnõu menetlusest välja arvamise poolt, nagu näiteks reformierakondlased Kersna ja Mälberg,” ütles Herkel.

Tema sõnul on haldusreformi seaduse täiendamine vähim, mida parlament Setomaa kultuurilise ja geograafilise terviklikkuse säilitamise heaks teha saab. Ta juhtis tähelepanu, et Seto Kongressi Vanemate Kogu on tellinud mitmeid ekspertarvamusi ajaloolastelt ja juristidelt, et saada kinnitust Setomaa valla moodustamise õiguspärasusele.

„Sisuliselt on Seto Kongressi pandud tõestama midagi, mis on enesestmõistetav. Endast ja oma rahvast lugu pidav riigivõim peaks selliseid iseolemise taotlusi igal juhul toetama, mitte nende tahtmisele kaikaid kodarasse panema,” lisas Herkel.

Lõunaeestlane

Vabaerakond on valmis osalema nii peaminister Taavi Rõivase umbusaldamisel kui ka sellele järgneva poliitilise olukorra lahendamisel, kui umbusaldusavaldus saab riigikogu koosseisu enamuse toetuse, teatas partei.

„Me näeme umbusaldusavalduse põhjusena ebaõnnestumisi maksu- ja majanduskeskkonna muutmisel, haldusreformi läbiviimisel, parvlaevanduse korraldamisel, samuti sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkusega seotud probleemide ignoreerimist,” ütles Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

Vabaerakonna meelest pole sotsiaaldemokraatidel ja IRL-il põhjust Taavi Rõivase mittemidagitegemise valitsusega kauem kaasa minna. „Ootame ka neilt otsustavust,” ütles Herkel.

„Mis puutub uue võimuliidu võimalikku moodustamisse, siis selleks võivad tekkida senisest paremad eeldused, kui Keskerakonnas toimub esimehe vahetus. Meie oleme valmis kaitsma selles protsessis oma põhimõtteid ega välista partnerina kedagi,” ütles Herkel.

Lõunaeestlane