Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Röövi ohver Juulike. Foto: erakogu

Nonii, mingid asjad läksid ikka eile meelest ära. Politsei küsis, kui suureks ma hindan kahju. Mina seda ei teadnud ja palusin neil küsida Innolt. Inno arvas, et kõik kokku miski 4 tonni võib olla.

Siis viskas Daniel veel head nalja. Kui ma oma ülekuulamise paberid allkirjastanud olin (õppisin uue portugalikeelse sõna selgeks – depoende – tunnistaja – kes olen siis mina), küsis ta mult kavala naeratusega, et kas ma tean, millele üldse alla kirjutasin. “You just signed over your house and all belongings!” Ehk “Sa loovutasid just oma maja ning kogu varanduse!” 😀 Haa-haa, nojah, ma ju portugali keelt ei oska nii hästi ega tea tõesti, millele täpselt alla kirjutasin. Ütlesin, et ma siiski usaldan politseid, sest töötasin ju isegi politseisüsteemis – aastatel 2002-2004 Tallinna prokuratuuris abiprokurörina. Daniel ja tõlk küsisid, miks ma ära tulin, ja ma ütlesin, et töö oli minu jaoks liiga stressirohke. Vähemasti Eesti süsteem on stressirohke. Portugali politsei meenutas mulle väga Itaalia sarja komissar Montalbano, kus pättide jahtimine käib läbi nalja ja naeru, ning jäin mõtlema, et sellises keskkonnas oleks ma ilmselt tahtnud edasi töötada. Aga no siis poleks saanud must kirjanikku, nii et vist ikkagi on hea, et ma just Eestis sündisin 😀

Siis rääkisin veel kahtlusalustest. “Do you have any suspicions?” küsis Daniel. Mul tulid meelde ainult need vastaskrundi ehitustöölised. Daniel ja tõlk arvasid, et äkki mingid alaealised. Sest nad haarasid kaasa selle karbi kirssidega. Mis on väga ebatüüpiline. Hiljem mõtlesime Innoga, et äkki keegi kämpingurahvast, sest kohe maja kõrval asub kämping, kust on lihtne maja juurde hiilida. Või keegi karavanirahvast – Peniche’i randa on pargitud palju autokaravane. Kuna tundsin röövi avastades tugevat kanepilõhna, siis võis kellelgi lihtsalt olla vaja raha järgmise laksu jaoks ning nähes võimalust, kasutati see kohe ära.

Kuid nüüd pealkirjas püstitatud küsimuse juurde. Inno pääses eile ligi oma arvele ning nägi, et tema enda arvelt oli läinud maha 140 eurot. See siis lisaks Juulikese arvelt Caldas da Rainha Sport Zone’is tuuri pandud 45 eurole ning 40le eurole sulas, mis läks koos Inno rahakotiga. Ja huvitav, huvitav, kõigepealt oli Inno kaardiga makstud lillepoes! No mida imet! Aga nii see oli must-valgel kirjas – Peniche’is asuv lillepood nimega Arte Flor!!!!! Seal raisati Inno arvelt ära 35 eurot. Kellelegi viidi siis hunnik lilli 😀 Ja pärast seda kulutati Inno kaardiga bensiinijaamas GALP ära 105 eurot. Ehk siis kui nüüd kõik kokku liita, siis rahakadu oli meil ligemale 200 eurot. No hea, et niigi läks! Ühe kaardi, millel oli palju rohkem raha, jõudis Inno enne kinni panna, kui röövlid sellele jaole jõudsid. Nad ilmselt proovisid kõiki kaarte, aga nemad õnnetud ju ei teadnud, kus kõige vähem raha oli. Kõige vähem raha oli Juulikese kaardil, aga nemad proovisid seda kõige esimesena. Ja Inno kaardilt, kust nad 140 kätte said, oligi võimalik ainult 140 kätte saada. Nii et meil vedas hullult, õnn oli meie poolel.

Edastasime kogu selle info ka kohe politseile ning paistab, kas nad saavad sellega midagi kasulikku ette võtta. Bensukatel vähemasti peaks turvakaamerad olema.

Nõndaks! Mis siis edasi? Edasi ootame siin reipalt seda teist pangakaarti, mis peaks saabuma 2. augustil. Siis peaks millalgi ära käima Lissabonis ning taotlema ID-kaarti, mille alusel taotleda juhiluba, sest tolle ajutise juhiloaga saab ju ringi sõita ainult Portugalis. Lissabonis on praegu aga 33 kraadi, tuleb natuke oodata, kuni jahedamaks läheb. Kui lihtne oleks, kui ID-kaarti saaks taotleda elektrooniliselt – me saaks seda siin arvuti teel (meil on arvuti olemas!) taotleda ning ta pandaks meile Eestist posti, me saaks ta kätte ning saaks taotleda juhiluba, et lõpuks ometi Eestisse tagasi sõitma hakata. Aga ei! Sa pead minema spetsiaalselt saatkonda kohale ning seal LAUA TAGA taotlema. Absurd kuubis. Inimene on sunnitud passima 2-3 kuud Portugalis, kuna Eesti riik, kes on end välja hõiganud kui suur e-riik, ei saa röövi ohvriks langenud inimeste dokumentide kohale toimetamisega hakkama. Euroopa Liidu piires 😀

Homme siis tagasi Caldas da Rainhasse, nädalaks hotelli. Kuna lapsed on ka kannatama pidanud, siis nendele lubasime, et enne Caldast hüppame läbi Lourinha dinopargist, kus saab taas dinoeineid süüa ning dinosaurusi uudistada. Üks sats näitusest jäi meil läinud korral nägemata.

Ja eks siis vaatab, mis edasi. Rööv tuletas meelde lihtsa tõe – elus on kõige parem võtta üks päev korraga. Ning tänada õnne, et oled elus ja terve. Et su lähedased on elus ja terved. Kui veel natuke rahakest ka, no siis on superluks!

Pildil alati rõõmus Juulikene, kelle kaardilt läks ära 45 eurot.

IRJA TÄHISMAA

Viimased uudised