President kuulutas välja laste õiguste kaitset laiendava seaduse
Avaldatud: 28 jaanuar, 2025President Alar Karis andis heakskiidu kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seadusele. Seaduse kohaselt ühineb Eesti ÜRO lapse õiguste konventsiooni protokolliga, mis võimaldab edendada ja kaitsta laste õigusi, kui riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendunud.
Konventsiooni eesmärk on tagada lapse õiguste parem kaitse kogu maailmas kõigile lastele ilma diskrimineerimiseta. Fakultatiivprotokoll tugevdab konventsiooni praktilist tähtsust laste õiguste kaitsmisel, võimaldades ÜRO lapse õiguste komiteel menetleda kaebusi laste õiguste rikkumise kohta. Samuti võimaldab fakultatiivprotokoll komiteel algatada uurimisi tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste kohta konventsiooniga liitunud riikides ning edastada riigile soovitusi. Praeguseks on liitunud 52 riiki, sealhulgas üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Kui komitee leiab, et lapse õigusi on rikutud, tuleb osalisriigil arvestada komitee seisukohti ja soovitusi olukorra parandamiseks. Samuti peaksid fakultatiivprotokolli osalisriigid võtma tarvitusele asjakohaseid meetmeid, et võimaldada lapsele, kelle õigusi on rikutud, juurdepääs õiguskaitsevahenditele riigi tasandil.
Protokolliga ühinemine annab Eesti lastele õiguse esitada kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ning komiteele õiguse selliseid kaebusi menetleda. Protokoll sätestab komitee pädevused, kaebemenetluse korra ja ajutised kaitsemeetmed. Kaebusi võivad esitada üksikisikud või rühmad, kui on rikutud lapse õiguste konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud õigusi, sealhulgas laste müügi, prostitutsiooni ja relvakonfliktidesse kaasamise küsimustes. Aastatel 2020-2022 käsitles enamik juhtumitest migratsiooniga seotud küsimusi, sealhulgas pagulaste tagasisaatmise lubamatust ning sisserännanud laste vanuse tuvastamist ja nende kinnipidamist. Muud teemad hõlmasid õigust haridusele, kliimamuutusi, välisriigis kinni peetud laste kodumaale naasmist ja lapse õigust säilitada kontakt mõlema vanemaga.
Eestis toimub protokolli rakendamine vastutavate ministeeriumide olemasolevate ressursside raames ning teavitustöö ja vajalike materjalide koostamisega, mille kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Seadus jõustub üldises korras. Fakultatiivprotokoll jõustub Eesti Vabariigi suhtes kolme kuu möödumisel pärast ühinemiskirja ÜRO peasekretärile hoiule andmise kuupäeva.