Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Täna lõunapaiku tekkis Peipsil Varnja kandis jäässe suur pragu, mistõttu ei pääse jääle läinud kalastajad tagasi kaldasse. Kellegi elu ja tervis vahetusse ohtu ei sattunud.

Järvepiiril turvalisust tagavad piirivalvurid olid hõljukite ja paatidega Peipsil abis, et toimetada jääprao taha jäänud kalastajad turvaliselt kaldasse.

Päästeoperatsioonile kaasati muuhulgas PPA seirelennuk. Meeskonna ülesandeks oli tuvastada, kas ja kui palju kalastajaid on Varnja kandis kaugemal jääl, kes oleks tarvis samuti kaldasse saata. Ühtlasi hinnati linnulennult ohuolukorda ehk jääprao ulatust ja liikumist. Piirivalvurid võtsid ühendust telefonitsi kaluritega, kes järvele mineku kordonis registreerisid ning andsid neile jooksvalt infot vajadusest ära kaldasse tulla.

„Kaldast umbes kilomeetri kaugusel asuv jääpragu tekkis täna Varnja järvelõiku ning pragu jooksev pikki kaldaäärt põhjasuunas. Kuna kalda ja jää vahel on avavesi, vajavad kalastajad abi kaldasse saamisel,“ kirjeldas päästeoperatsiooni juhtiv Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits.

„Piirivalvurid on õngitsejatele igakülgselt abiks. Levitame sõna, et kalurid koonduks järvelt kokku nii, et saaksime nad üheskoos enne õhtu saabumist ohutult ära kaldasse aidata. Meie töö siin kestab seni, kui viimane kalastaja on ohutult kaldasse toodud,“ sõnas ta.

Päästeoperatsioon kulges edukalt. Piirivalvuritele tuli Peipsil appi hulk kohalikke kalureid, kes aitasid samamoodi järvejääle lõksu jäänud kalastajaid ja nende tehnikat kaldasse tuua.

„Seirelennul selgitatakse jätkuvalt, kas jääpraost kaugemal on kalureid, keda oleks vaja kaldasse aidata,” sõnas Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits. „Jääpragu suureneb tugeva tuule mõjul järk-järgult kontrolljoone suunas, mistõttu on oluline kiirelt tegutseda ja kalastajad kaldasse saada. Õnneks on suur hulk kalastajaid juba kaldale toodud, kuid päästeoperatsioon jätkub, kuni oleme lõpuni veendunud, et kõik inimesed on turvaliselt kaldas.“ Näiteks on Kolkja kandis järvel veel kümneid kalastajaid, kelle kaldale toimetamisega tegeletakse.

Paralleelselt uurisid olukorda Peipsil radarivaatlejad, kes avastasid kella 14.30 paiku Kallaste kandis kuue kilomeetri kaugusel objekti, mis võis olla transpordivahendiga järvel viibiv kalur. Infot saadeti kontrollima seirelennuki meeskond.

Kokku registreeris järvele mineku hommikul ses järvelõigus 130 inimest.

Kella 14.50 ajal oli suur osa jääprao ümbrusest kontrollitud. Selle käigus oli abivajajad kaldasse toimetatud ning veendutud, et kedagi enam ohupiirkondades ei liiguks. Osadel aladel abivajavate kalastajate otsing veel jätkus.

Näiteks kella 14.35 paiku avastas Peipsil patrullinud hõljukimeeskond Varnjas Kasepää traaversil ühe kalastaja ning sealt pooleteise kilomeetri kaugusel veel kaks kalastajat. Kõik kolm meest võeti hõljuki pardale, et nad ohualast ära kaldasse toimetada.

Teine hõljukimeeskond kandis 14.40 paiku ette, et märkasid piirkonnas kaht tõukekelgul kalastajat, kes toimetatakse kaldasse. Hõljukimeeskonna tähelepanu köitis ka üks Peipsile maha jäetud telk. Selle kontrollimisel veenduti, et inimesi telgis ega selle lähistel ei ole.

Päästeoperatsioon lõpetati kella 16.10 paiku. Kordonijuht tõdes, et jääpragu suurenes kiiresti ning seetõttu oli kogu päästeoperatsioon väga ajakriitiline. „Kiiret abi vajas korraga üle saja kalastaja, kelle kaldasse toomiseks kasutasime kogu olemasolevat tehnikat. Kui piirivalvurid abistasid kaldasse 110 kalastajat, siis kohalikud tõid lisaks veel kaldasse hinnanguliselt umbes poolsada järvele lõksu jäänud inimest,“ kirjeldas ta.

Jääolud on viimastel päevadel soojade ilmadega oluliselt halvenenud. Seetõttu on juba homsest, 7. aprillist on kehtestatud kogu Peipsile jääle mineku keeld, seda nii sõidukitega kui jalgsi.

Viimased uudised