5 märki, et maja vihmaveesüsteem vajab remonti või väljavahetamist
Avaldatud: 1 oktoober, 2026
Pilt: Vihmaveerennid OÜ Sügis on hea aeg kontrollida, kas maja vihmaveesüsteem töötab nii, nagu peab. Kui vihmase ilmaga tilgub vesi terrassile, fassaadile tekivad tumedad triibud või renn ajab üle ääre, siis tasub põhjus välja selgitada enne külmade ilmade saabumist. Mõnikord piisab vihmaveerenni parandamisest, teinekord on aga rennid nii amortiseerunud, et mõistlikum on need välja vahetada. Uurisime Vihmaveerennid OÜ esindajalt Simo Sarapuult, millised on kõige sagedasemad märgid, mis viitavad, et vihmaveesüsteem vajab remonti või väljavahetamist.
1. Rennide liitekohtades tekkivad lekked
Kui fassaadil või soklil on näha sammalt, roheka vetika jälgi või mustusetriipe, on tõenäoliselt põhjus lekkivas vihmaveerennis. Vihmaveesüsteemid on vajalikud igale hoonele, sest nende ülesanne on juhtida vett majast eemale. Jätkatud rennide puhul võivad aga rennide liitekohad hakata aja jooksul lekkima.
Kui vesi tilgub iga vihmasaju korral samasse kohta, võib pidev niiskus hakata kahjustama nii fassaadi, soklit kui ka terrassi. Sarapuu sõnul võivad lekkimist soodustada ka liitekohtadesse kogunenud lehesodi ja aastate jooksul tekkinud korrosioon.
Kui vihmaveerenn tilgub läbi, soovitab Sarapuu lasta see enne talve mõnel spetsialistil üle vaadata. „Üksiku lekkekoha saame ära parandada, aga kui renn tilgub läbi juba mitmest kohast, siis tasub kaaluda uue liitevaba renni paigaldamist,” ütleb ta.
Pilt: Vihmaveerennid OÜ
2. Määrdunud tuulekast
Vihmaveesüsteemi toimivust hinnates tasub Sarapuu sõnul tähelepanu pöörata ka tuulekasti seisukorrale. „Kui hoone aknaraamid on ilusad valged, ent tuulekast on määrdunud ja pehkinud, siis on tõenäoliselt probleem selles, et vesi ei liigu otse renni, vaid keerab katuse serva alla,“ ütleb Sarapuu.
Üleliigse niiskuse käes hakkab tuulekasti laud pehkima ja mädanema. Halvemal juhul võib vesi tuulekasti vahelt tuppa tungida ja kahjustused muutuvad veel ulatuslikumaks. Sarapuu sõnul tasub selliseid probleeme ennetada, sest kodukindlustus ei kata hooletusest tekkinud kahju ja nii tuleb suurem remont teha oma jõududega.
Tuulekasti kaitsmiseks saab katuse serva paigaldada tilgapleki, mis aitab vee renni suunata. „Tilgaplekk jätab viimistletud mulje ja ühtlasi pikendab see tuulekasti eluiga,“ ütleb Sarapuu.
Kuigi Vihmaveerennid OÜ pakub tilgapleki paigaldust ka olemasolevale vihmaveesüsteemile, tuleb Sarapuu sõnul sageli majaomanikule kasulikum kogu süsteem välja vahetada. „Muidu parandame probleemi vaid poolikult ja hiljem peab majaomanik hakkama uuesti rennide parandamisega tegelema,” ütleb ta.
3. Rennid ajavad vihmaga üle
Kui vihmaveesüsteem toimis varasemalt veatult, kuid on nüüd hakanud sügisvihmadega üle ajama, siis tähendab see Sarapuu sõnul kõige sagedamini seda, et kuskil on ummistus või on vihmaveesüsteem aastatega paigast nihkunud.
Vanemate majade puhul võib oma osa olla ka hoone vajumisel. Kui üks majaosa on teisest rohkem vajunud, muutub koos hoonega ka renni kalle ning vesi võib hakata liikuma vales suunas või jääda renni seisma. Vett võib korraga palju koguneda ka katuse neelukohta, kus kaks katusepinda kokku saavad. Kui renn on selles kohas liiga madalal või hoonele ei ole paigaldatud piisavalt allatulekutorusid, siis suureneb ülevoolamise oht. Sellises olukorras võib Sarapuu sõnul olla abi täiendavate äravoolutorude paigaldamisest.
Ummistuste vältimiseks soovitab Vihmaveerennid OÜ esindaja igal sügisel ja kevadel vihmaveerenne puhastada. Seda tasub teha ka siis, kui maja vahetus läheduses ei kasva suuri puid, sest sodi kannavad katusele ka tuul ja linnud. Eriti oluline on rennid puhtaks teha enne miinuskraadide saabumist. Rennidesse jäänud vesi ja lehesodi võivad külma ilma korral jäätuda ja paisuma hakata.
4. Vihmaveerenn on talvega väändunud
Lumerohkel talvel võib juhtuda, et varem sirge vihmaveerenn on mõlkis, allapoole vajunud või kinnitustest lahti tulnud. Sageli on põhjuseks katuselt liikuma hakanud lume raskus.
Sarapuu sõnul on siin määrava tähtsusega vihmaveesüsteemi paigaldaja oskused ja kogemus. Renn peab asuma piisavalt kõrgel, et katuselt tulev vihmavesi sinna jõuaks, kuid samal ajal ei tohi see jääda ette katuselt alla varisevale lumemassile.
„Kui vihmaveerenn paigaldatakse lume teekonnale ette, siis koguneb lumi rennide peale ja hakkab renne paigast väänama. Paigaldades rennid liiga räästa serva alla, pole neist suurt kasu, sest vihmavesi jookseb üle renni ääre. Kui lõunamaades võib renn olla tõstetud vastu katuse serva, siis põhjamaades peame paigaldusel arvestama nii suviste vihmade kui ka talvise lumekogusega, et rennid igas olustikus vastu peaks,” ütleb ta.
Sarapuu sõnul saab teatud juhtudel renni tagasi painutada ja kinnitusi tugevdada. Tugevalt deformeerunud või amortiseerunud osa tuleb aga enamasti välja vahetada.
Lume põhjustatud kahjustusi aitavad ennetada katusele paigaldatavad lumetõkked, mis takistavad suure lumemassi korraga katuselt alla liikumist. Eriti oluline on see olukordades, kus räästa all on sissepääs, kõnnitee või muu ala, kus liigub palju inimesi.
Pilt: Vihmaveerennid OÜ
5. Vale kaldenurk ja paigaldusvead
Sageli arvatakse, et vihmaveerenni paigaldus on nii lihtne, et selle võib ära teha iga ehitaja. Sarapuu sõnul see siiski päris nii ei ole. „Oleme käinud erinevates Eestimaa nurkades valesti paigaldatud vihmaveesüsteeme parandamas. Kui klambrid on paigaldatud vale sammuga või renn on vale kaldenurgaga, on vahel ainus variant kogu vihmaveesüsteem välja vahetada ja lasta uus süsteem spetsialistidel paigaldada.”
Aeg-ajalt tuleb ette ka ootamatuid seiku. „Näiteks alles hiljuti käisime ühe kortermaja vihmaveesüsteemi parandamas, sest ühistu kurtis, et ühest allatulekutorust ei tule vett. Läksime kohale ja selgus, et renni põhja ei olnud avaust tehtud, mis tähendas, et veel puudus võimalus äravoolutorusse liikuda,” ütleb Sarapuu.
Sarapuu sõnul korduvad vihmaveesüsteemide paigalduse 7 viga aastast aastasse. Näiteks on sagedased probleemid ebapiisav kalle, valede kinnituste kasutamine, vale paigalduskõrgus ja kaugus ning liiga vähe allatulekutorusid. Kui osad neist probleemidest on lahendatavad väikese lisatööga, siis teatud juhtudel tuleb vihmaveerennid ka välja vahetada.
Vihmaveesüsteem võib vajada väljavahetamist ka välimuse pärast
Vahel võib vihmaveesüsteem korralikult toimida, ent see on aja jooksul pleekinud, hakanud roostetama või ei sobi enam pärast maja renoveerimist kokku maja üldilmega.
Sarapuu toob näiteks kliendi, kes lasi maja katuse üle värvida, kuid avastas pärast tööde lõppu, et olemasolevate rennide toon ei sobinud enam uue katusega kokku. Maja terviklikul renoveerimisel vahetataksegi sageli koos fassaadi ja katusega välja ka vihmaveesüsteem ning valitakse uus lahendus hoone üldilme järgi.
Vihmaveesüsteemi vahetamise põhjuseks võib olla ka korrosioon. „Kui vihmaveerennid või kinnitused on roostes, siis mõjutab see kogu maja välimust. Väsinud rennid jätavad majast hooldamata ilme,” ütleb Sarapuu.
Pilt: Vihmaveerennid OÜ
Sügisel tasub probleemid lahendada enne külmasid
Kui vihmaveesüsteemis esineb lekkeid, ummistusi või muid probleeme, tasub need enne talve korda teha. Külm, jää ja lumi võivad olemasolevaid kahjustusi süvendada ning kevadeks võib väikesest probleemist olla saanud juba suurem remont.
Vihmaveerennid OÜ paigaldab ja hooldab vihmaveesüsteeme üle Eesti ning objekti esmane ülevaatus on kliendile tasuta. Teenust osutatakse nii eramajadele kui ka korteriühistutele, kellele pakutakse paindlikke lahendusi.
Sügis on hea aeg üle vaadata ka katuse turvavarustus. Enne talve tasub veenduda, et korstnapühkijal ja teistel hooldustööde tegijatel on katusele turvaline ligipääs ning vajalikud katuseredelid, käiguteed ja hooldusplatvormid on olemas ja korras. Kui räästa all asub sissepääs, kõnnitee, parkimiskoht või muu ala, kus inimesed liiguvad, tasub üle vaadata ka lumetõkete vajadus.
Kui märkad oma maja vihmaveesüsteemi juures mõnda kirjeldatud probleemi või täiendamist vajab katuse turvavarustus, siis uuri lisainfot Vihmaveerennid OÜ kodulehelt.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
