Sõja ülevaade: 1682. päev – venemaa hakkas ründama Ukraina kõrgepingeliine
Avaldatud: 2 oktoober, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. oktoober 2026:
putini valetamist ning demagoogiat täna ei kajasta ning maa hind jätkab kasvu.
1. venemaa kaugmaa rünnakud Ukraina suunal.
2. Ukraina kaugmaa rünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunal.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: muutusteta rindejoones.
8. Donetsk: pigem on seis pisu paranenud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa riigivõlakirjade oksjon kukkus läbi ja mida see näitab.
12. venemaa hakkas ründama Ukraina kõrgepingeliine erilise lõhkepeaga droonidega.
13. Ukraina droonirünnakud ähvardavad jätta venemaale kümneid miljoneid tonne müümata vilja.
14. Meduza: kreml soovitas riigimeedial venemaa sõjaliste kulude järsust kasvust vaikida.
Ukraina sõjablogist tõlge: Veel üheksa kuud kurnamissõda 2026. aastal. Üheksa kuud, mille jooksul venemaa on paisanud enda tekitatud sõjatulle inimesi, tehnikat ja terveid väekoondisi.
Ukraina on järjekindlalt kulutanud vene vägesid nii rindel kui ka tagalas, luues tingimusi kohalikeks edusammudeks ning taastades samal ajal oma vägede võimekust ja vahetades välja komandöre pärast aasta alguse segadusi.
Üks demokraatia eeliseid despootliku süsteemi ees seisneb selles, et kuigi demokraatlik süsteem võib olla konarlik ja korratu, võimaldavad selle alustalad teha juhtkonnas muudatusi ilma, et kogu struktuur kokku variseks. Despootlik süsteem võib näida tõhusam, kuid see on habras – kui ebaõnnestumised jõuavad kõige kõrgemate juhtideni, jääb üha vähem võimalusi vastutust kellelegi teisele veeretada.
Kui ebaõnnestumisi ei saa enam rindel olevate sõdurite süüks panna, pöördub süsteem iseenda vastu. Komandörid hakkavad otsima kedagi, keda süüdistada. Nende ülemused otsivad süüdlast enda alluvate seast.
Ja needsamad propagandakaartide koostajad, kes fabritseerisid võite paberil, võivad peagi avastada, et seesama paber on muutunud hoopis nende vastu esitatud süüdistuseks…
Üleeilne päev tõi vene poole isikoosseisu kaotuste väga kõrge numbri ning no kumab läbi vene kindralite mure, et aasta lõpuks pole putinile eriti miskit ette näidata. Kipun arvama kõhutunde järgi, et see võib mõjutada vene kõrgemat sõjalist juhtkonda otsima rindel kohti, kus pigem arvestatakse sellega, mida kremlile ettekanda kui taktikalisest vajadusest tulenevalt.
Eilegi olid vene poole isikkoosseisu kaotuste numbrid keskmisest kõrgemad ehk siis kevad-suvi-sügis pealetung jätkub aktiivselt ning surve kahanemise märke veel pole.
Murekohti rindel jagub aga mõnes kohas on pisu meeldiva üllatusega toimunud mingi stabiliseerumine ehk siis üldpilt on enam-vähem.
vene poole lugudele suurtest ümberpiiramistest ja suures arvus Ukraina võitlejatest neis piiramisrõngastes ei pööraks suuremat tähelepanu. Juba matemaatika näitab, et igal senisel väitel on „jaburused kuubis” ehk siis Ukraina võitlejaid peaks eesliinil ja selle lähistel olema väga-väga tihedalt ning seda avatud ning metsaaladel mitte linnades. Ukraina aga seda ei tee, sest muidu oleks kaotused liialt kõrged ja sestap on nn hea laiutada ning iga soldati kuhugi kaugustesse jõudmine teha kohe uueks maa-ala kontrollimiseks ning nihutada kogu rinne sinna punktini, mis aga annab väga õige ettekujutuse tegelikkusest, sest üldjuhul kipub olema selle ala sees piisavalt palju Ukraina võitlejaid ehk siis ala üle vene poolel tegelikult kontrolli pole.
Eelviimase ööpäeva jooksul registreeriti kokku 209 lahingukokkupõrget ehk siis keskmiselt edasi saadetavad grupid tõusid. Sektoriti täpsem info all pool.
Eile korraldas vastane 22 raketi- ja 78 õhurünnakut, mille käigus heideti muu hulgas 277 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid vene väed 7650 kamikaze-drooni ning tulistasid asulaid ja Ukraina vägede positsioone 2656 korral. Väga-väga suur tapjadroonide langus ning üldiselt languse joone jätkumine annab hetkel pisu lootust, et midagi on hakanud suutma Ukraina selliselt mõjutama, et vene poolel on tekkinud selles valdkonnas raskusi.
Viimase ööpäeva jooksul registreeriti kokku 207 lahingukokkupõrget.
Eile korraldas vastane 95 õhurünnakut, mille käigus heideti 284 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid vene väed 8891 kamikaze-drooni ning tulistasid asulaid ja Ukraina vägede positsioone 2705 korral, neist 41 korral mitmikraketiheitjatega.
Praeguse seisuga on kaugmaarünnakute põhiline muster venemaa jätkuv reaktiivdroonide surve Kiievile ja tsiviil-/transporditaristule, samal ajal kui Ukraina kaugmaalöögid keskenduvad venemaa droonitaristule, naftaobjektidele, logistika- ja relvaladudele ning okupeeritud aladel sõjalistele sihtmärkidele.
1. Viimase 24 tunni ehk ligikaudu 1. oktoobri hommikust 2. oktoobri kella 7.40-ni paistab kaugmaalöökide pilt järgmine.
Kõige silmatorkavam oli jätkuv droonikampaania Kiievi vastu. 1. oktoobril tabas vene droon Solomjanskõi rajoonis kooli, kus rünnaku ajal viibisid lapsed. Nad jõudsid varjendisse ning teadaolevalt keegi lastest viga ei saanud. Droon kahjustas neljakorruselise koolimaja kolmandat korrust ja põhjustas tulekahju. Reutersi järgi päästis lapsed sisuliselt see, et nad olid õhurünnaku ajal varjendis.
Kiievis rünnati korduvalt ka Pivdennõi ehk Lõunasilda üle Dnipro. 1. oktoobril tabasid kaks drooni silla tugede lähedust ning hiljem sai sild uue tabamuse. Ööl vastu 2. oktoobrit rünnati seda jälle. Viimase löögi järel teatati silla tugede, teekatte, piirete ja metrood kaitsva betoonkonstruktsiooni kahjustustest ning metroo- ja muu liiklus peatati.
Öösel sai Kiievi Darnõtskõi rajoonis kahjustada ka 25-korruseline elamu. Holossijivskõi rajoonis langesid rusud avatud alale, kahjustades hoone aknaid ja autosid. Esialgsetel andmetel selles öises rünnakus inimesi viga ei saanud.
1. oktoobri rünnakutes sai Kiievis vähemalt üks inimene vigastada ning tulekahjud puhkesid muu hulgas elamus ja laohoones.
venemaa ründas eelnenud ööl Ukrainat kokku 107 drooniga, millest Ukraina andmetel oli koguni 63 reaktiivmootoriga. Õhutõrje teatas 87 drooni hävitamisest või elektroonilisest mahasurumisest; tabamusi registreeriti 11 kohas.
Odessa. vene rünnak tabas 1. oktoobril ärikeskust. Hoone sai märkimisväärselt kahjustada, osaliselt purunesid viienda korruse seinad, puhkes tulekahju ning vähemalt üks inimene sai vigastada.
Kokku hukkus Ukraina kohalike võimude eilse koondinfo järgi venemaa rünnakutes üle riigi vähemalt kuus inimest ja vigastada sai vähemalt 38.
2. Tabati venemaa ründedroonide hoiustamis- ja stardipaika Orjoli oblastis, naftaobjekti Samara oblastis ning vene vägede varustusladu Brjanski oblastis. Lisaks tabati vene alust Mustal merel. Täpseid kahjustusi pole kõigi nende objektide puhul veel sõltumatult kinnitatud.
Okupeeritud Ukraina alad.
Ukraina kindralstaap kinnitas eile rea lööke vene sõjalistele objektidele okupeeritud territooriumidel. Donetski linna piirkonnas tabati ründedroonide hoidmis-, ettevalmistus- ja stardipaika. Pokrovski piirkonnas tabati vene drooniüksuse juhtimispunkti. Okupeeritud Luhanski oblastis Verhnjokamjanka piirkonnas tabati raketi- ja suurtükirelvastuse ladu ning okupeeritud Zaporižja oblastis Tõmošivka lähistel vene üksuste relvastuse ja sõjatehnika koondumisala. Kindralstaap kinnitas ühtlasi, et varasemas löögis Volnovahha lähedal hävitati vene spetsialiseeritud drooniüksuse Rubikon UAV-laod.
Osa neist okupeeritud alade löökidest toimus 30. septembril ja ööl vastu 1. oktoobrit, kuid Ukraina kindralstaap avalikustas tulemused alles 1. oktoobril.
3. Kursk: põhiliselt piiri lähedased tegevused.
4. Harkiv: survet jagus vist põhiliselt ikka otse Harkivi poole.
5. Kupjansk-Kreminna: vene pool jätkab üritamist arvatavalt tugevamate jõududega üle vene piiri sooviga jõuda nii Vovtšanski kui Kupjanski alade mõjutamiseks piisavalt kaugele ja kui operatsioon peaks õnnestuma, siis oleks see Ukraina omadele suht nirusti aga kõhutunne hetkel veel ütleb, et võib-olla vene pool kaotab hetkel saavutatu. Nõus, et ma ei tea täpselt siin lõigul Ukraina ressursse…lisaks on vene pool tõstnud survet Kupjanski enda kandis ehk siis tundub, et mitu kindralit teevad koordineeritud koostööd.
Lõmani suunal üritab küll vene pool taastada varasemat survet aga see pole suutnud miskit mõju avaldada ehk siis siit suunalt vene poole toetus Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal jääb hetkeseisuga olemata.
6. Siversk: eks mõni soldat ikka kaugele jõuab aga nende pikemalt ellujäämisi hetkel tuvastada ei suuda.
7. Bahmut: raske seis siiski jätkub ning kipub arvama, et Ukraina omad võivad jätta lõpuks Kostjantõnivkas operatsioonid jalaväega pooleli hoidmaks elavjõudu. Ok, mõnda possat võidakse hoida.
8. Donetsk: tundub, et Dobropilja suunal on pisu Ukraina omad suutnud olukorda parandada ja võib-olla linnas enam ühtki vene soldatit pole ning on suudetud ka hoida mehitatuna possasid linnas väljas suunaga rinde poole.
9. Lõunarinne: muutusteta, isegi Orihivi juures muutusi ei tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa rahandusministeerium ei suutnud kolmapäeval, 30. septembril müüa 2030. aastal lunastatavaid riigivõlakirju, sest investorid nõudsid nende ostmiseks suuremat tootlust, kui valitsus oli valmis maksma. Ebaõnnestunud oksjon tuleb ajal, mil venemaa eelarvepuudujääk kasvab kiiresti ja riik peab suurenevate kulude katmiseks järjest rohkem laenama.
Rahandusministeeriumi ametliku sõnastuse järgi jäi OFZ võlakirjade oksjon ära, sest vastuvõetava hinnatasemega pakkumisi ei esitatud.
See ei tähenda tingimata, et võlakirjade vastu puudus igasugune huvi. Probleem oli hinnas. Investorid olid valmis riigile raha laenama üksnes senisest kõrgema tootluse eest, kuid rahandusministeerium ei soovinud sellistel tingimustel pakkumisi vastu võtta.
Sama, 2030. aastal lunastatava võlakirja tootlus oli järelturul septembri lõpuks kerkinud umbes 15–15,5 protsendini. Veel juunis õnnestus rahandusministeeriumil seda müüa keskmiselt veidi üle 14-protsendise tootlusega. Pikemate venemaa riigivõlakirjade tootlus on tõusnud juba 16–17 protsendi lähedale.
Võlakirja tootluse tõus tähendab selle hinna langust. Investori jaoks kompenseerib kõrgem tootlus riski, et intressimäärad püsivad kaua kõrged, inflatsioon vähendab tulevaste maksete väärtust või riik paiskab turule nii palju uusi võlakirju, et olemasolevate väärtpaberite hinnad langevad veelgi.
Just viimane risk on venemaa puhul kiiresti kasvanud. Riigil tuleb eelarvepuudujäägi rahastamiseks lähiaastatel võlakirjaturult senisest märksa rohkem raha kaasata. Investor võib seetõttu eelistada ostmisega oodata, sest järgmistel oksjonitel võib rahandusministeerium olla sunnitud pakkuma veel kõrgemat tootlust.
See tekitab riigi jaoks ebamugava nõiaringi: mida rohkem on vaja laenata, seda suuremat tootlust võivad investorid nõuda. Mida kõrgemaks tootlus tõuseb, seda kallimaks muutub omakorda eelarvepuudujäägi rahastamine.
Kolmapäevase oksjoni läbikukkumine polnud siiski iseenesest kriitilise suurusega sündmus. Müümata jäi ligikaudu 96 miljardi rubla (umbes 1,01 miljardi euro) väärtuses võlakirju ning turuanalüütikute hinnangul ei tekitanud oksjoni ärajäämine järelturul suurt vahetut reaktsiooni. Olulisem on signaal, mille see annab järgmiste oksjonite kohta: investorid ei ole valmis võtma uut venemaa riigivõlga tingimustel, mida rahandusministeerium seni vastuvõetavaks peab.
Kasvav eelarvepuudujääk survestab võlakirjaturgu
venemaa rahandusministeerium lõpetas kolmanda kvartali ka oma laenuplaanist maas. Kavandatud 1,5 triljoni rubla (umbes 15,8 miljardi euro) asemel kaasati OFZde müügiga 1,264 triljonit rubla (umbes 13,3 miljardit eurot) ehk ligi 236 miljardit rubla (umbes 2,49 miljardit eurot) vähem.
Investorite ettevaatlikkust suurendavad venemaa muutunud eelarveplaanid. Rahandusministeerium tõstis tänavuse eelarvepuudujäägi prognoosi 7,3 triljoni rublani (umbes 76,9 miljardi euroni), kuigi esialgu arvestati 3,6 triljoni rubla (umbes 37,9 miljardi euro) suuruse puudujäägiga. Selle katmiseks tahab riik laenata täiendavalt triljon rubla (umbes 10,5 miljardit eurot).
Järgmisel aastal plaanib rahandusministeerium müüa riigivõlakirju 7,7 triljoni rubla (umbes 81,2 miljardi euro) eest, et katta puudujääki ja rahastada kasvavaid kulutusi.
Suure osa survest moodustavad sõjalised kulud. Reutersi andmetel kavatsevad vene võimud suurendada järgmisel aastal kaitsekulutusi ligikaudu kolmandiku võrra, 17,1 triljoni rublani (umbes 180,2 miljardi euroni). Koos teiste jõustruktuuride rahastamisega kuluks sellele üle 40 protsendi kogu riigieelarvest.
Keskpank aitab pankadel riigivõlga rahastada
Võlakirjaturu olukorra halvenedes on venemaa eelarve rahastamisel kasvanud ka keskpanga roll.
Septembri alguses müüs rahandusministeerium pankadele ühe päevaga ligi triljoni rubla (umbes 10,5 miljardi euro) väärtuses ujuva intressimääraga riigivõlakirju ehk floatereid. Samal päeval laenasid pangad aga peaaegu sama suure summa venemaa keskpangalt.
Sisuliselt said pangad keskpangast raha, mida oli võimalik kasutada valitsuse võlakirjade ostmiseks, ning ostetud riigivõlakirju omakorda keskpanga rahastamise tagatisena.
Selline mehhanism aitab riigil leida võlakirjadele ostjaid olukorras, kus tavapärane turunõudlus pole soovitud hinnaga piisav. Samas suurendab see pankade ja keskpanga tähtsust valitsuse kasvava laenuvajaduse rahastamisel.
Kui nõudlus fikseeritud intressiga OFZde järele jääb nõrgaks, on rahandusministeeriumil sisuliselt kolm peamist võimalust: pakkuda investoritele kõrgemat tootlust, suurendada ujuva intressiga võlakirjade osakaalu või toetuda senisest rohkem pankadele ja nende kaudu keskpanga likviidsusele.
Seetõttu on kolmapäevase oksjoni tähtsus suurem kui ühe müümata jäänud võlakirjaemissiooni maht. See näitab, et venemaa kasvava eelarvepuudujäägi rahastamiseks nõuab turg valitsuselt järjest kõrgemat hinda.
12. vene väed on hakanud ründama Ukraina energiataristut droonidega, mille lõhkepea sisaldab spetsiaalselt metallkonstruktsioonide purustamiseks mõeldud kumulatiiv-lõiketoimelist erilaengut, teatas Ukraina presidendi nõunik ja sõjatehnoloogia ekspert Serhi Flash.
Flashi sõnul on uut tüüpi lahingumoona eesmärk hävitada eelkõige kõrgepingeliinide terasmaste ja metallist sillakonstruktsioone.
vene keeles tähistatakse erilaengut lühendiga KRSN (кумулятивно-режущая специальная нагрузка). Erinevalt tavalisest kild- või fugasslõhkepeast on selle toime suunatud: kumulatiivse efekti abil koondatakse plahvatuse energia metallkonstruktsiooni kindlatesse kohtadesse, et seda läbistada või läbi lõigata.
Flaši andmetel koosneb droonile paigaldatud lahingumoon umbes 40 kilogrammi raskusest põhilaengust ja neljast eraldi kahjustavast moodulist. Selline ehitus võimaldab suunata lõiketoime mitmesse konstruktsiooni punkti korraga.
Kolmapäeval ründas venemaa sellise lahingumoonaga varustatud droonidega Kiievi lähistel suuri kõrgepingeliine. Avaldatud videote järgi suunati droonid otse elektriliinide mastidesse, millele järgnes tugev plahvatus.
Sellise laengu kasutamine viitab sellele, et eesmärk pole üksnes tekitada plahvatuse ja kildudega üldisi kahjustusi, vaid purustada sihipäraselt elektriliinide kandekonstruktsioone. Kõrgepingemasti oluliste teraselementide läbilõikamine võib põhjustada kogu konstruktsiooni varisemise ning muuta selle taastamise keerukamaks kui tavalisest plahvatuskahjustusest tekkinud remondi.
13. Ukraina droonirünnakute ja laevaliikluse piirangute tõttu häiritud töö venemaa Aasovi ja Musta mere sadamates on tekitanud riigi põllumajandussektorile tõsise probleemi: kümned miljonid tonnid värsket saaki võivad jääda ostjata ning ladudesse vähemalt järgmise aastani.
Analüüsifirma ProZerno juht Vladimir Petritšenko prognoosib, et müümata võib jääda kuni 20 miljonit tonni teravilja. See on ligikaudu kuuendik septembri keskpaigaks venemaal koristatud viljast.
venemaa 2026. aasta teraviljasaagiks prognoositakse ligikaudu 140 miljonit tonni. Majandusarengu ministeeriumi värske prognoos annab saagiks 141,8 miljonit tonni.
ProZerno hinnangul oleks venemaal potentsiaali eksportida tänavu umbes 59 miljonit tonni teravilja. Kui Aasovi ja Musta mere peamised ekspordikanalid jäävad aga suures osas suletuks, võib tegelik ekspordivõime piirduda umbes 39 miljoni tonniga.
Petritšenko nimetas olukorda põllumajandussektori jaoks katastroofiliseks ning hoiatas, et probleemi tegelik ulatus muutub nähtavaks talvel, kui müümata teraviljavarud järjest kasvavad.
Ühenduse Narodnõi Fermer asejuht Babken Ispirjan hindab ülejääki veel suuremaks – tema arvates võib ostjata jääda 20–30 miljonit tonni vilja.
Tema sõnul võib venemaa jõuda olukorda, kus üheksa kuu pärast valmib juba järgmine saak, kuid märkimisväärne osa praegusest pole endiselt müüdud.
Probleem ei piirdu teraviljaga
Sarnane probleem ähvardab venemaa päevalillekasvatajaid. Petritšenko hinnangul pole praegu selge, kuhu paigutada umbes 4–5 miljonit tonni uut päevalillesaaki.
Päevalilleseemnete töötlemisel tekkiva šroti eksport on sattunud teraviljaga sarnastesse logistilistesse raskustesse ning venemaa töötlemistehased ei suuda kogu saaki ise vastu võtta.
Olukorra taga on venemaa põllumajanduse suur sõltuvus lõunapoolsetest eksporditeedest.
Aasovi mere laevaliiklust hakati Ukraina droonirünnakute tõttu piirama juulis. Augustis tabasid Ukraina rünnakud ka Novorossiiski sadama teraviljataristut. Reutersi analüüsi järgi on kolm piirkonna suuremat terminali saanud tõsiseid kahjustusi ning need moodustavad ligikaudu viiendiku Aasovi ja Musta mere piirkonna teravilja laadimisvõimsusest.
Ülejäänud suur osa terminalivõimsusest pole tingimata hävinud, kuid seisab julgeolekuriskide tõttu. Enne praeguseid häireid liikus Aasovi ja Musta mere kaudu kuni 70 protsenti venemaa teraviljaekspordist.
Eelmisel ekspordihooajal veeti venemaa Aasovi ja Musta mere sadamate kaudu 46,3 miljonit tonni teravilja, mis moodustas umbes 90 protsenti riigi meritsi toimunud teraviljaekspordist.
Vilja hind venemaa lõunaosas kukkus
Ekspordikanalite ummistumine on tekitanud siseturul suure ülejäägi ning surunud teraviljahinnad järsult alla.
venemaa lõunaosas on tonni hind langenud umbes 4000–5000 rublani (40-50 euroni), mis on ligikaudu poole vähem kui veel mõni kuu tagasi. See sunnib osa põllumajandustootjaid müüma saaki kahjumiga.
Põllumajandusettevõtte Aeon Agro asejuht Dmitri Garnov kirjeldas olukorda hinnakrahhina. Tootjate lootus on, et ekspordihooaja teises pooles õnnestub Aasovi ja Musta mere kaudu vedusid vähemalt osaliselt taastada.
venemaa põllumajanduse olukorda raskendab samal ajal ka sisetarbimise vähenemine. ProZerno hinnangul vähendab loomakasvatuse kahanemine nõudlust söödateravilja järele, mistõttu pole võimalik ekspordist üle jäävat vilja lihtsalt koduturule suunata.
Alternatiivsed sadamad ei suuda Musta merd asendada
venemaa on püüdnud teraviljaeksporti ümber suunata Läänemerele, Kaspia merele ja isegi Arktika sadamatesse.
Mahud jäävad aga Musta mere võimalustest väga kaugele.
Kpleri andmetel suutsid viis peamist alternatiivset sadamat juulist septembrini eksportida kokku umbes 1,3 miljonit tonni teravilja ja õlikultuure. venemaa peamised Musta mere sadamad suutsid samal ajavahemikul tavapäraselt käidelda umbes 12 miljonit tonni.
Ka Läänemere kasutamine on kallim. Turuanalüütikute hinnangul maksab näiteks vilja vedu Egiptusesse Läänemere kaudu umbes 30–35 protsenti rohkem kui enne praegust kriisi Musta mere sadamate kaudu.
SovEconi juht Andrei Sizov ütles Bloombergile, et tegelikkuses pole venemaal eksporditeed, mis suudaks Musta merd täielikult asendada.
Ladudesse võib koguneda ligi 35 miljonit tonni
ProZerno pessimistliku stsenaariumi järgi võivad venemaa teraviljavarud järgmise hooaja alguseks ulatuda ligikaudu 35 miljoni tonnini. Optimistlikuma stsenaariumi järgi oleks jääk umbes 28 miljonit tonni.
venemaa riik plaanib olukorra leevendamiseks osta sekkumisfondi umbes kolm miljonit tonni teravilja. Analüütikute hinnangul on see aga võimaliku ülejäägi kõrval liiga väike kogus, et turgu oluliselt mõjutada.
Probleem võib hakata mõjutama juba järgmise aasta saaki.
venemaal on talivilja külvitempo ProZerno andmetel eelmise aastaga võrreldes umbes 800 000 hektari võrra maas. Riigi lõunapiirkondades võib madalate hindade ja ekspordivõimaluste puudumise tõttu külvipind väheneda veel umbes miljoni hektari võrra.
Ispirjani hinnangul peaks riik isegi kaaluma põllumeestele toetuse maksmist selle eest, et osa maad jäetaks kevadel külvamata. Tema arvutuse järgi võiks sellise programmi maksumus olla veidi üle 10 miljardi rubla.
Tema sõnul võib praeguse vilja riiklik kokkuost ja ladudesse paigutamine probleemi lihtsalt järgmisse aastasse edasi lükata: kui olemasolevale ülejäägile lisandub uus saak, suureneb surve hindadele veelgi.
Petritšenko hinnangul suudaks olemasolev teraviljavaru optimistliku stsenaariumi korral katta umbes viieprotsendilise külvipinna vähendamise 2027. aasta saagiks.
Pessimistliku stsenaariumi korral, kus turule jääb optimistliku variandiga võrreldes veel ligi seitse miljonit tonni rohkem vilja, võib venemaa põllumajandussektorit tema hinnangul tabada pankrotilaine.
14. venemaa riiklikud ja kremlile lojaalsed meediaväljaanded on saanud juhised, kuidas kajastada riigi 2027. aasta eelarveprojekti. Meduza käsutusse jõudnud juhendmaterjali järgi soovitatakse ajakirjanikel keskenduda pensionidele, sotsiaaltoetustele ning koolide ja lasteaedade ehitamisele, kuid vältida tähelepanu juhtimist sõjaliste kulude järsule kasvule ja mitme tsiviilvaldkonna rahastamise kärpimisele.
venemaa presidendi administratsiooni töötajad olevat Meduza andmetel lojaalsete väljaannete ajakirjanikke ka suuliselt hoiatanud, et eelarve kajastamisel ei tohiks nad näidata üles „isetegevust”.
Materjalide aluseks soovitati võtta valitsuse pressiteated ja ametlikud sõnumid. Kommentaaride saamiseks lubatakse pöörduda eelkõige võimudele lojaalsete ekspertide poole, kelle hulgas nimetatakse venemaa valitsuse juures tegutseva Finantsülikooli, RANEPA ja Moskva Kõrgema Majanduskooli töötajaid.
Rõhk pensionidel ja koolidel
Meduza andmetel soovitatakse meedial rõhutada, et eelarve koostamisel on võimude prioriteediks inimesed ning riik täidab kõik oma sotsiaalsed kohustused.
Näiteks soovitatakse rääkida pensionide indekseerimisest ning koolide ja lasteaedade ehitamisest.
Eelarvedefitsiidi puhul on väljaannetele soovitatud rõhutada, et venemaa kavandatav puudujääk – umbes 2 protsenti SKP-st – jääb alla mitme suure Euroopa riigi vastavatele näitajatele. Juhendmaterjalis tuuakse võrdluseks Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa.
Samas ei soovitata Meduza teatel kajastada samas mahus kaitsekulude suurenemist ega mitme tsiviilvaldkonna rahastamise vähendamist.
Kaitsekulud kasvavad 17,1 triljoni rublani
venemaa valitsus esitas 30. septembril riigiduumale 2027.–2029. aasta föderaaleelarve projekti.
Reutersi analüüsitud eelarvedokumentide järgi kavatseb venemaa kulutada 2027. aastal riigikaitsele 17,1 triljonit rubla (umbes 181 miljardit eurot). See vastab ligikaudu 6,9 protsendile venemaa SKP-st.
Summa on 27 protsenti suurem kui 13,5 triljonit rubla (umbes 143 miljardit eurot), mida venemaa varasemas eelarvekavas 2027. aastaks ette nägi. Reutersi järgi oleks tegemist suurimate sõjaliste kulutustega pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal.
Meduza arvutuse järgi moodustavad kaitsekulud üle kolmandiku föderaaleelarve kogukuludest. Kui neile lisada siseministeeriumi, rahvuskaardi, eriteenistuste ja teiste jõustruktuuride rahastamine, ulatub julgeoleku- ja jõustruktuuride osakaal Berliini Carnegie venemaa ja Euraasia keskuse vanemteaduri Aleksandra Prokopenko hinnangul umbes 44 protsendini eelarvest.
Hariduse ja tervishoiu kulusid kärbitakse
Sõjaliste kulude suurendamisega samal ajal plaanib venemaa vähendada mitme tsiviilvaldkonna rahastamist.
Reutersi järgi vähenevad 2027. aasta uues eelarveprojektis varasema kavaga võrreldes kulutused sotsiaalhoolekandele, haridusele ja tervishoiule.
Meduza analüüsi järgi kärbitakse sotsiaalpoliitika kulusid umbes 7 protsenti, hariduskulusid 6 protsenti ja tervishoiukulusid 6,8 protsenti.
Veel 7,4 protsenti vähendatakse rubriigi „rahvamajandus“ rahastamist. Selle alla kuuluvad muu hulgas teedeehitus, infrastruktuuriprojektid ning põllumajanduse ja teiste majandusharude toetused.
See tähendab, et Meduza käsutusse jõudnud juhistes soovitatakse meedial rõhutada just sotsiaalseid kohustusi ajal, mil mitme vastava valdkonna rahastamine on varasema 2027. aasta plaaniga võrreldes tegelikult väiksem.
Riigimeedia rahastamine suureneb
Samal ajal näeb eelarveprojekt ette suuremad kulutused riigi kontrolli all olevale meediale. Meduza andmetel suureneb selle valdkonna rahastamine 2027. aastal varasemate kavadega võrreldes 43,2 protsenti.
Kasvavad ka venemaa riigivõla teenindamise kulud. Eelarveprojektis on selleks 2027. aastal ette nähtud ligikaudu 4,6 triljonit rubla (umbes 48,7 miljardit eurot).
venemaa riigirahandusele avaldab survet nii sõjaliste kulutuste kasv kui ka suurenenud eelarvepuudujääk. Reutersi andmetel tõstis valitsus 2026. aasta eelarvedefitsiidi prognoosi 1,6 protsendilt 3,2 protsendile SKP-st ning kavatseb puudujäägi rahastamiseks suurendada laenamist ja makse. Samal ajal on nafta- ja gaasitulude prognoose kärbitud.
Meduza teatel soovitatakse venemaa riigimeedial neid vastuolusid eelarve kajastamisel mitte esile tõsta ning lähtuda eelkõige valitsuse enda pressiteadetest ja sõnumitest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
