Sõja ülevaade: 1724. päev – vene poole pealetung jätkub
Avaldatud: 13 november, 2026Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13.11.2026 lühikokkuvõte
Kevad-suvi-sügis vene poole pealetung jätkub ning nn keskmised tuurid on ikka kõrged, aga loodetud edu pole seni saavutatud.
Ka Ukraina omad näitavad mitmetes lõikudes suuremat aktiivsust ning enim paistab see välja Lõmani kandis, kus kõlakate järgi on võib-olla Ukraina lausa kaks sillapead, üks üle Zerebetsi jõe Kreminna suunas ja teine üle Donetsi jõe Siverski suunas. Miskit vene poole segadust seal vist jagub, sest kui vene blogijad kirjutavad, et vene suurtükiväelased kaitsevad oma possasid, siis paneb pisu pead kratsima, et kuidas neil nüüd nii läks…aga hea uudis ikka. Lisaks on Ukraina suutnud stabiliseerida olukorda Kostjantõnivka linnas ja selle ümber.
Lõunarindel ühe küla kaotust saab tõdeda, aga jätkuvalt on Orihivi suund suudetud tugevamalt enda kontrolli alla saada. vene poole tugev surve aga Vovtšanski kandis võib olla hakkab tooma uusi kaugemale jõudvate infiltreerujate pikemaid ellujäämisi ning võimalik, et kuidagi on suutmas vene pool saamas paremat kontrolli Vovtša jõe üle, mis annabki võimaluse lihtsamalt rohkem soldateid edasi saata ning see võib hakata uut ohtu kujutama, sest hetkel arvamisel, et pisu keskmisest hõredam siin Ukraina kaitse on.
Lisaks Kostjantõnivka suuna konveierile on väga-väga tugev vene poole surve Pokrovsk-Dobropilja kandis, kus kõlakate järgi on lisaks suurele hulgale infiltreerujatele uuesti hakatud kasutama väiksemad rünnakukolonne. Ukraina omade väitel ongi vene poole kaotused siin lõigus kõige kõrgemad. Dobropilja linna loeb seni hallis alas olevaks.
Jätkuvalt arvamusel, et vene poole isikkoosseis kulub kiiremini kui uusi peale tuleb ning kipub arvama, et palju uusi ilma asjakohase väljaõppeta koheselt edasi saadetakse, sest keeruline on edasi saata neid vanu soldateid, kes tugevalt dedovšina kultuuri jõus hoiavad.
Lisaks on vene poolel seni keerulisem oma tapjadroonidega, millede viimase aja kasutamiste arv on väiksem võrreldes kuu ja enam aega tagasi keskmisega. Kui varasemalt oli see nii 10 000+ siis nüüd juba päris pikalt 7 000+ ehk siis Ukraina on suutnud tunduvalt mõjutada selle valdkonna tegevust. Küll aga peaks venemaa tootmisvõimsus neid suures koguses lattu tootma…
„Rahu läbirääkimised”, eks neist juba mitmel korral kirjutanud ja Valge Maja seest paistavad vaid majandusliku huvi ja despoodi võimu-kuulsuse janu kõrvad ning võib-olla on üha enam lootust, et Euroopa võtab koos jalad kõhu alt välja, vähendab tunduvalt bürokraatiat ning eip looda enam nii palju USA maksumaksja rahakoti ega tehnoloogia peale.
Üks bürokraatia vohamise põhjuseid on suure pildi mitte nägemine ja selle üks osa on valdkonna suurde pilti suhestumise mõistmine ning vohav kild bürokraatias on, et valdkonna ülest mõju ei avalda ning egas seda vist väga tihti mujalt ei küsitagi… eks oleme Eestiski selle meistriklassi väärilised aga ikka optimistlik… et asjad saavad paremaks minna..









