Peaminister alustas oma kõnet Euroopa Komisjoni 1985-1995 aastal juhtinud Jacques Delors’i tsitaadiga Berliini müüri langemise päevilt: „Ajalugu kiireneb, ka meie peame kiirenema.” „Täna on Euroopal vaja samasugust kiirendust,” ütles Michal. Et mitte ravida Euroopa muresid kosmeetiliste muudatustega, peab Michali sõnul tegema raskeid valikuid, näitama poliitilist julgust ja ühtsust.
Michal toonitas, et Eesti on sihikindlalt tegutsenud oma kaitsevalmiduse ja kriisikindluse nimel ja ootab samasugust lähenemist ka Euroopa Liidult tervikuna: „Vajame ühiseid tegevusi Euroopa kaitsetööstuse käima tõmbamiseks ja kriitiliste võimelünkade täitmiseks nüüd ja praegu. Uue komisjoni esimese 100 päeva jooksul ilmuv valge raamat Euroopa kaitse tulevikust peab sisaldama selle kohta konkreetseid ettepanekuid. Oleme selleks omalt poolt välja pakkunud kaitsevõlakirjade kasutuselevõtu. Samuti peab paranema kaitseettevõtete ligipääs rahastusele. Euroopa Investeerimispanga roll kaitsevõime tugevdamise rahastajana peab kasvama, võimaldades rahastada ka täielikult kaitseotstarbelisi projekte.”
Peaminister pani kuulajate südamele, et Ukraina sõja tulemus määrab ka Euroopa tuleviku, mistõttu peame toetama Ukrainat kuni võiduni. „Me ei saa jääda pidama poolele teele. President Zelenski tutvustatud võiduplaanis on olemas elemendid, mis on vajalikud võiduks ja Ukraina kümnepunktilise rahuplaani elluviimiseks. Eesti toetab seda plaani. See on teostatav,” rõhutas Michal. Tema sõnul peab hoidma Euroopa Liidu laienemise sihti ja tempot, toetades Ukraina, Moldova ja teiste euroopameelsete riikide eurointegratsiooni ja juhtides ausalt Euroopa väärtustest kõrvale kaldunud riikide tähelepanu selliste sammude tagajärgedele.
Michal tuletas meelde, et 79% Eesti ekspordist ja 87% impordist on seotud Euroopa majanduspiirkonna riikidega ja EL-i siseturu käekäik on meie jaoks sama tähtis kui Eesti majanduskasvu taastamine. „Samasuguse meelekindlusega nagu tegutsesime EL-is üheskoos Covidi, energiakriisi ja Ukraina toetamise nimel, tuleb meil Euroopa majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks kokkulepped leida ja need ellu viia,” ütles peaminister. „Eesti neli peamist eesmärki on lihtne ja tõhus ettevõtluskeskkond siseturul, võrdsed võimalused ettevõtetele sõltumata koduriigi rahakoti paksusest, puhaste tehnoloogiate arendamine ning piiriülene taristu, milleta ühtne turg funktsioneerida ei saa.” Ta lisas, et Eestis ettevõtluskeskkonnas läbi proovitud tõhusad lahendused peaksid jõudma ka Euroopa Liidu tasandile, nagu omal ajal digitaalne identiteet. Kasvu ja konkurentsivõime allikaks peab, Michali hinnangul, muutma ka rohetehnoloogiaid, et saavutada kliimaneutraalsust majandusele tulusal moel.
Peaminister peatus ka meie piirkonna jaoks olulistel taristuprojektidel, nagu Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga, uute energiaühenduste loomine Eesti ja Soome ning Läti vahel ja Rail Baltic. Michal avaldas heameelt selle üle, et tänavu muutus Rail Baltic tõeliseks ehitusprojektiks ja aasta lõpuks jõuab ehitusse juba üle 70 km põhitrassist. „Oluline on rongid Tallinnast Varssavisse aastaks 2030 sõitma saada,” rõhutas valitsuse juht.
Peaministri Euroopa Liidu kõnega täies mahus võib tutvuda siin: https://www.valitsus.ee/uudised/peaminister-kristen-michali-kone-euroopa-liidu-poliitika-prioriteetidest-riigikogus-5
Loading ...
