Päästeamet palub jälgida kortermajades tuleohutust
Avaldatud: 1 detsember, 2017
Riivo Mölter. Foto: Lõuna päästekeskus Igal aastal juhtub hulk tulekahjusid, kus ühe majaelaniku tuleohutuse eiramine ja hoolimatus seab ohtu naabrite elud. Kui tulekahju avastatakse liiga hilja ja see levib ühest korterist välja, siis hävib kõigi vara.
Seega, kui ühes korteris pole suitsuandurit, siis on see ohuks kõigile majaelanikele. Novembris alanud päästeameti tuleohutuskampaaniaga kutsume korteriühistute esimehi, juhatuse liikmeid ja teisi aktiivseid majaelanikke veenduma töökorras suitsuandurite olemasolus kõigis maja korterites. Kõigi turvalisuse huvides on kasulik aidata nõrgemaid ühistuliikmeid suitsuanduri soetamisel, paigaldamisel või selle patarei vahetamisel.
Suitsuandur on lihtsaim viis kasvatada oma korteris ja majas tuleohutust. Andureid on saada erineva suuruse ja väljanägemisega ning kindlasti leiab igasse kodusse selle interjööriga hästi sobiva. Eesmärk on seadmetel aga kõigil üks, anda varakult häiret tulekahjust, et elanikel oleks võimalik oma elu päästa ning põlengule saaks kiiresti piiri peale. Korteris tuleb tuleohtu esimesena märkav andur paigaldada kruvidega magamistoa või ruume ühendava koridori lakke. Ohutuse tagamiseks tuleks andurid paigaldada kindlasti ka maja ühiskasutatavatesse koridoridesse.
Sellel aastal on Tartus ühe ja Võrumaal kolm inimest tapnud vara suletud siibriga või katkisest kütteseadmest tuppa imbunud ülimürgine ning samas nähtamatu ja lõhnatu vingugaas. Vingu tuppa sattumise ärahoidmiseks ei tohi kütmise järel kütteseadme siibrit liiga vara sulgeda. Pärast kütmist on kasulik ruume igaks juhuks tuulutada. Tapvast vingugaasist hoiatab üksnes vinguandur, mille paigaldamist lisaks suitsuandurile peaksid kütteseadmetega maja elanikud tõsiselt kaaluma. Vingumürgistuse tunneb ära peavalu, õhupuudustunde, teadvuse ja südametöö häirete järgi.
Kui tulekahju avastatakse, siis järgmiseks peavad inimesed häda korral saama võimalikult kiiresti ja ohutult majast väljuda. Väljapääsuteed tuleb selleks hoida vabad. Sinna ei tohi kuhjata mööblit, ehitusmaterjale, jalgrattaid, lapsevankreid ega muid takistusi. Maja sisestel vabadel liikumisteedel ning trepikodades saavad omakorda päästemeeskonnad kiiresti tegutseda.
Ühe või mitme küttekoldega kortermajades tuleb hea seista iga-aastase õigeaegse korstnapühkimise eest. Tuleohutuse seaduse järgi tuleb selleks kortermajja tingimata tellida väljaõppinud kutseline korstnapühkija. Hoidke meeles, et ainult korstnalõõride puhastamine on poolik lahendus, mis maja kütteseadmete tuleohutust täielikult ei taga. Täieliku ohutuse tagamiseks peavad lõõrid puhtaks saama ka kõigis korstnaga ühenduses olevates kütteseadmetes, mis asuvad eri korterites. Kortermaja küttesüsteemi hooldamiseks on seepärast parim ja tihti rahaliselt soodsam tellida korstnapühkija ühiselt. Nii saab kogu küttesüsteem tervenisti puhtaks. Tööd teinud korstnapühkijalt saavad majaelanikud kasulikku tagasisidet maja kütteseadmete seisukorra kohta. Seejärel võite kindlad olla, et majas ei leidu tahmaseid, pigitunud või katkiseid küttekoldeid ega korstnaid. Tehtud töö kohta väljastab korstnapühkija tõendi.
Päästeameti kampaania kutsub kortermajade elanikke veenduma, kas kõikidesse korteritesse on paigaldatud töökorras suitsuandurid, kas evakuatsiooni väljapääsud ja koridorid on takistustest vabad ning kütteseadmed hooldatud ja puhastatud. Kiirematele suitsuandurite olemasolus veendunud ühistutele pani päästeamet preemiaks välja tulekustuti, mis paigaldatakse kortermaja trepikotta. Täpsemat infot kampaania, kodu tuleohutuse ning korteriühistu registreerimise kohta saab aadressilt www.kodutuleohutuks.ee. Kõigi soovi avaldanud ühistute vahel loositakse välja üks unikaalne seinamaaling. Lõuna päästekeskuse poolt pakutakse korteriühistute tuleohutuse kampaanias või Eesti Korteriühistute Liidu poolt läbiviidud küsitluses osalenud ühistute esindajatele jõulude eel võimalust osaleda tasuta tuleohutusalasel koolitusel.
Riivo Mölter
Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo nõunik
Statistikast
Lõuna-Eesti kuues maakonnas oli 2017. aasta 10 kuuga 51 kortermaja tulekahju. Töökorras suitsuandureid üheski väljatoodud tulekahjudes põlenud korteris ei olnud.
Kolmes tulekahjus hukkusid inimesed ning korterite põlengutes sai viga kokku 7 inimest. Allpool kokkuvõte Lõuna-Eesti ohtlikumatest korteritulekahjudest, mis avastati tänu naabritele või möödujatele.
24. veebruari õhtupoolikul süütas järelevalveta jäetud küünal Jõgeval Rohu tänaval kortermaja korteris laua. Tulekahju avastati tänu aknast paistnud leekidele. Elanikud olid kodust tulekahju tekkimise ajal ära. Suitsuandurit ruumides polnud.
8. veebruari ennelõunal põles Põlvamaal Värska vallas Matsuri külas elamu korteris madrats ja diivan. Põlengu avastasid elanikud tänu korterist välja levinud suitsule. Päästjate abiga saadi põlengule piir peale. Suitsuandurit korteris ei olnud.
12. jaanuaril öösel süttis Tartus Lootuse tänaval asuva kortermaja teise korruse korteris tekk, mille elanik kustutas ja koridori viskas. Tekk siiski hõõgus veel ja sellest süttis trepikoda. Algjärgus tulekahju avastati tänu trepikojas olnud suitsuandurile. Korteris andurit ei olnud.
3. aprilli keskööl süttis Tartus Västriku tänaval asuva maja teise korruse korteris hooletust kütmisest tuba. Päästjad tõid teiselt korruselt välja kolm suitsu sisse hinganud inimest. Põleng avastati tänu naabritele.
27. augusti õhtul põles Tartumaal Vara vallas Koosa külas kortermaja neljatoalises korteris tuba. Põlengust teatas naaber, kes aknast leeke nägi. Töökorras suitsuandurit põlenud korteris ei olnud.
2. novembri ennelõunal põles Tartus Jakobi tänaval maja esimese korruse korteris küünlast süttinud voodi. Tulekahju avastasid möödujad, kes aitasid ruumidest välja eaka naise. Töötavat suitsuandurit päästjad ruumidest ei leidnud.
7. novembri hommikul põles Tartus Pepleri tänaval kolmekorruselise maja ülemise korruse korteri tuba ja koridor. Tulekahju avastajaks oli naaber. Ruumidest välja toodud eakas naine suri hiljem haiglas. Põlenud korterist puudus suitsuandur.
14. mail põles Viljandimaal Viljandi vallas Ramsi alevikus Keskuse teel korteris tuba, kus hukkusid kaks kassi. Põlengu avastamise ajaks oli suurem osa tulekahjust õnneks ise sumbunud. Töökorras suitsuandurit ruumidest ei leitud.
20. jaanuaril hukkus Valgamaal Palupera vallas Hellenurme külas kuue korteriga maja ühest korterist alguse saanud tulekahjus mees. Tulekahju avastasid elanikud alles siis, kui leegid juba katuse alt välja ulatusid. Põlengu tagajärjel sai kogu maja ränki kuuma ja veekahjustusi ning mitmed inimesed jäid ajutiselt eluasemeta. Suitsuandurit esimesena süttinud korteris ei olnud.
23. jaanuaril öösel põles Valgamaal Tsirguliina alevikus kahekorruselise kortermaja korteris mööbel. Tulekahju avastati tänu aknast nähtud leekidele. Põlengus sai viga korterist olnud ja sealt koridori roomanud inimene. Põlenud korterist puudus suitsuandur.
5. mai õhtul hukkus Valgamaal Helme vallas Kalme külas kortermaja teise korruse korteri põlengus 67-aastane mees. Tulekahju avastati tänu akendest ja ukse vahelt väljunud suitsule. Kõrval asuvate korterite elanikud pääsesid tänu päästjatele tervelt. Põlenud korterist puudus suitsuandur.
10. jaanuari ennelõunal põles Võrumaal Varstu alevikus kahe korteriga paarismaja üks pool. Tulekahju avastati tänu akendest ja uksest väljunud leekidele. Põlevast korterist pääses napilt eluga eakas naine. Suitsuandurit päästjad ei leidnud.
16. septembri õhtul põles Võrus Koreli tänaval kortermaja korteris pesumasina elektrijuhtmestik. Päästjad said päevasel ajal elanike poolt avastatud tulekahjule kiirelt piiri peale. Suitsuandurit korteris ei olnud.
30. oktoobri ennelõunal põles Võrus Roosi tänaval kolmekorruselise kortermaja ülemise korruse korteri vahelagi ning maja katuse konstruktsioonid. Tulekahju avastati tänu elanikele, kes märkasid katuse alt välja imbuvat suitsu. Suitsuandurit päästjad põlenud korterist ei leidnud.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
