Päästeamet: Analüüsime Venemaa kaubanduskeskuse põlengut, tulekul on kaubanduskeskuste tuleohutusreidid
Avaldatud: 26 märts, 2018
Venemaal Kemerovo linnas puhkes eile kaubakeskuses Zimnjaja Višnja tulekahju, mille tagajärjel on hukkunud üle 50 inimese. Ohvrite hulgas on palju lapsi. Päästeamet analüüsib põlengut ja teeb kõik, et Eestis selliseid õnnetusi ära hoida.
Millest Kemerovo kaubanduskeskuse põleng alguse sai, pole veel teada. Pealtnägijate sõnul ei hakanud aga kaubanduskeskuses tööle tuletõrjesignalisatsioon ja kustutussüsteem ning avariiväljapääsud olid suletud.
Eestis toimus viimati kaubanduskeskuses põleng veebruaris, misl põles Rocca Al Mare kaubanduskeskuse ventilatsioonisüsteem ning tuli levis ka katuseparklasse. Päästjad on sellisteks olukordadeks harjutanud, lisaks kehtivad keskustele karmimad tuleohutusnõuded, tulekul on ka kontrollreidid.
Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambing märkis, et kaubanduskeskuseid iseloomustavad suured pinnad ja pikad liikumisteekonnad ning sõltuvalt kaubanduspinnast võib seal olla suuremal määral põlevmaterjali. Lisaks on tegemist hoonetega, kus võib viibida korraga palju inimesi.
„Päästemeeskonnad on sellisteks õnnetusteks valmis. Eestis päästemeeskonnad on üldjuhul varasemalt tutvunud selliste objektidega. Suuremate objektide kohta koostatakse varasemalt ka operatiivkaardid, samuti on tehtud koostöös kaubanduskeskustega õppuseid,“ lisas Lambing.
Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna juhataja kohusetäitja Tagne Tähe sõnul on oluline hoone vastavus kehtivatele tuleohutusnõuetele: tuletõkkesektsioonid, tulekahjusignalisatsiooni olemasolu, turvavalgustuse olemasolu, evakuatsiooniteede ja –pääsude korrashoid jne.
„Kaubanduskeskustes ohu ärahoidmiseks inimeste elule ja tervisele ning varakahjude piiramiseks on kõige olulisem tulekahju varajane avastamine ja evakuatsiooni läbiviimine. Kaubanduskeskuse personali valmisoleku osas on oluline, et tegevused oleks ka eelnevalt läbiharjutatud,“ ütles Tähe ja lisas, et selle aasta jooksul toimuvad kindlasti ka Päästeameti kontrollkäigud kaubanduskeskustesse.
Varasematel kontrollkäikudel on inspektoritele jäänud silma, et probleeme on evakuatsiooniteedega, seda just pühade eel, kui kaupa kiputakse evakuatsiooniteedel hoiustama. Teine probleem on seotud sellega, et kaubanduskeskustes toimuvad väga sagedasti ümberkorraldused, mõnigi kord kiputakse ära unustama, et kui poe planeeringut muudetakse, siis tuleb ka tuleohutuspaigaldiste asukohad üle vaadata.
Viimastel aastatel on Eestis kauplustes ja kaubanduskeskustes toimunud üle 20 põlengu. Enamus põlenguid on aga toimunud just väiksemates poodides, harvemini kaubanduskeskustes. Aastal 2015 oli selliseid sündmusi 25, aasta hiljem 20, eelmisel aastal 21. Käesoleva aasta esimese kahe kuuga 4. Peamised põhjused on olnud maja seina lähedal prügikastide põlengud ja elektrisüsteemide rikked. Samas on põlema läinud ka mobiiltelefon ja pesumaja kuivati.
Eesti lähiajaloo suurim kaubanduskeskuse põleng toimus 2009. aasta märtsis Tallinnas Mustika keskuses. Põleng sai alguse tehnikapoe laoruumidest ja levis kustutussüsteemi rikke tõttu müügisaalidesse – nimelt ei töötanud automaatkustutussüsteem.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
