Otepää kultuurimaja tähistab 70. sünnipäeva
Avaldatud: 6 november, 2024
Ptepää kultuurimaja. Foto: Margit Tali 8. novembril kell 19.00 toimub Otepää kultuurimajas suurejooneline sünnipäevapidu. Sünnipäevalapseks ei ole keegi muu, kui Otepää kultuurimaja. Peole on oodatud kõik, pidu on tasuta.
Pika aja jooksul on Otepää kultuurimajas toimetanud ja kultuurielu hoidnud rida inimesi – Heino Napp, Kalju Ruuven, Udo Jäär, Mart Pettai, Eri Länik, Evi Savi, Urmas Ott, Marju Länik, Valdur Ilves, Valdur Sepp, Kaja Pastak, Helmuth Reidolf, Janar Paeglis, Virve Kiis, Andrus Unger, Kristin Leht, Riina Lukka, Ivo Lani, Ants Tooming, Eve Eljand, Margus Möll, Laive Poska, Marika Soidra, Annika Roosnupp, Karin Sallok, Elmo Saul, Sirje Ginter. Majahoidjateks on olnud: Selma Münti, Eha Unger, Külliki Reim, Ene Raudsepp, Miia Kuuskne.
Otepää kultuurimaja koos Nõuni, Sangaste ja Puka kultuurimajadega kuulub alates 2018. aastast alates Otepää Kultuurikeskuste ühtse katuse alla. Alates 2018. aastast on Otepää Kultuurikeskuste juhatajaks Jorma Riivald. „Olen aastatega kasvanud selle majaga kokku, oleme kui head vanad semud. Inimesed, kes siin majas toimetavad on mulle, kui oma pere. See maja oskab inimest hoida, suunata ja kaitsta. Selles majas toimub palju, sest, et tal on mida jagada ja seda teeb ta rõõmuga. See maja ootab sind alati, palun ära lase tal siis väga pikalt end oodata. See maja kuulub meile kõigile, täpselt nii nagu meie kõik kuulume sellele majale. See ei ole pelgalt suur ja ilus maja, see maja on meie armas kultuurimaja, aegade ülene legendaarne kohtumispaik,” sõnas Jorma Riivald.
Tänasel päeval toimetab Otepää kultuurimajas kokku üle kümne isetegevusrühma ning huviringi. Otepää kultuurimaja on koduks iga aastaselt ligi sajale kultuurisündmusele.
Otepää kultuurimaja hing ja süda on olnud viimased viis aastat kultuurikorraldaja Merle Soonberg ning maja hingeelu ja puhtuse eest kannab hoolt Miia Kuuskne. Kultuurimajas on pesapaik ka Otepää kultuurikeskuste administraatoril Margit Tali ning loomejuhil Aigi Treumuthil.
Otepää kultuurimaja ajaloost:
Veel paar sajandit tagasi kuulus praeguse Otepää linna all olev territoorium Nuustaku karjamõisana Pühajärve mõisa valduste koosseisu. Kui 1862. aastal saabus Riia kubermanguvalitsuselt luba anda Vastse-Otepääle laadapidamise õigus, hakkas aleviku elanike arv jõudsasti kasvama. Kiiresti kasvava aleviku elu nõudis koolide kõrval teistegi asutuste rajamist. 1896. aastal astus ellu Vabatahtlik Tuletõrje Ühing (Nuustaku Priitahtlik Pritsi Selts), kes aastaks 1899 omale ehitas maja ja rajas aia. Maja tehti telliskivist, ruumika pidusaaliga, einelaua ruumiga ja tulekustutamise riistade aidaga. Aja jooksul jäid ruumid aga kitsaks ning juurdeehitusi tehti mitmel korral. 1925. a. valminud majal oli 40-meetrine torn ning seltsimaja väärtuseks loeti umbes 5 miljonit marka. Esimese Maailmasõja ajal (1914-1918) jäi seltside tegevus soiku ning Tuletõrje ühingu saal jäigi ainsaks ajakohaseks saaliks terves alevis. Majas tegutses Tuletõrje Ühingu pasunakoor ning näitetrupp. 21. augustil 1944 hävis sõjatules suurem osa Otepää linnast. Eramajadest põlesid üle poole, 33-st kauplusest-ettevõttest hävisid 20 ettevõtet, olemast lakkasid uus algkoolimaja, tuletõrjemaja jne.
Kuna sõjajärgsest kultuuriloost täpseid andmeid ei ole, siis tõelisest ja massilisest kultuuritööst saame rääkida aga alles Nõukogude korra kehtestamisest alates. 6. novembril 1954 avati äsjavalminud Otepää kultuurimaja ning juba järgmisel päeval mängis kultuurimaja näitering V. Katajevi lavatükki „Puhkepäev” (lavastaja Kalju Ruuven). Uue hubase kultuurimaja valmimine võimaldas kunstilise isetegevuse ringe edukalt tööle rakendada. 1957. aastal anti Otepää kultuurimaja näiteringile teisena Eestis rahvateatri nimetus. Peanäitejuhina oli siin tegev kuni oma surmani (1996) Kalju Ruuven. Rahvateater moodustas kultuurimaja tegevusest aga vaid ühe osa.
Aastakümnete jooksul on nimekatest kollektiividest Otepää kultuurimajas tegutsenud naiskoor (juh. August Krents), segakoor (august Krents), meeskoor (M. Kraav), rahvatantsurühmad (Heisi Mägi, Eha Ojavee ja Angela Toome), vokaalansamblid (Evi Savi) ja rahvateater (Kalju Ruuven). Pikki aastakümneid on Otepää kultuurimaja tööd tulemusrikkalt juhtinud Heino Napp, Udo Jäär ja Kalju Ruuven. Läbi aegade on kultuurimajas töötanud umbes 100 inimest. Aastal 2013 alustati toonase Otepää kultuurimaja juhataja Sirje Ginteri juhtimisel renoveerimistöödega ning esimene korrus sai uuesti kasutusloa aastal 2016.
Kunagine Otepää kultuurimaja juhataja Margus Möll kirjutab 2004. aasta 28. oktoobri Otepää Teatajas nõnda: „Ligi poolsada aastat Otepääl kultuurielu juhtinud Heino Napp mäletab mõningaid hetki üksik asjalikult. Ja on, mida mäletada. Et jaaniõhtutel oli kohal pea kogu elanikkond. Et koorilaul ja rahvatants olid uhkuse asi. Et rahva määrab palju ka raha. On ju suure etenduse lavastamine kohutavalt kallis ja see tõstaks piletihinda, mis omakorda jätab publiku pigem koju soojale sohvale, kui toob välja raha eest puupingile etendust vaatama. teater tõi aastas lavale kaks-kolm (vahel rohkemgi) uuslavastust. Et vabaõhuetendused olid harjumus päraselt iga-aastased. „Nendega peetigi maja üleval. See oli suur sissetulek. Ja rahvast oli väga palju,“ ütleb Heino Napp. Kalju Ruuven lavastas, Udo Jäär kujundas lava ja Heino salvestas heli kujunduse. Kolmekesi koos ehitati lava üles ja kellelgi ei tulnud pähe muretseda, kas publikut tuleb, sest publik lihtsalt tuli.”
Otepää kultuurimaja ajaloo koostas materjalide põhjal Margit Tali.
Otepää kultuurimaja tegemiste kohta leiab rohkem infot Otepää kultuuriruumi Facebookist ning www.otepaakultuur.ee
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
