Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Tänavustel valimistel said esimest korda oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored, kellele pöörati valimiskampaaniates väga palju tähelepanu, aga kellest hääletas elektrooniliselt vaid 7,4 protsenti.

Kaks aastat tagasi andis riigikogu õiguse sel vanusegrupil kohalikel valimistel hääletada. Toona teatas riigikogu pressiteenistus, et see võiks tähendada 14 000- 15 000 valija lisandumist, eeldusel, et noortest ligi 60% tuleb valima. Kui oletada, et kogu noorte häältest moodustasid nende e-hääled sama protsendi, nagu moodustasid kõikidest häältest kõik e-hääled (32%), siis võis noori valimas käia prognoositud kolm korda vähem – kokku umbes 5660, mis teeb nende valimisaktiivsuseks 23,2%, vahendab Delfi.

Alaealisi valimisõigusega noori oli nendel valimistel 24 334 (2,2% kogu valijatest). Pole veel selge, mis oli nende valimisaktiivsus tervikuna, ent on teada, kui paljud neist tegid oma valiku elektrooniliselt – neid oli 1794 (7,4% alaealistest valijatest). Seega oli nende e-hääletamise trend üle kahe korra väiksem kogu valijahulgaga võrreldes. Kõikidest e-häältest moodustas alaealiste hääled ligikaudu ühe protsendi (0,96%).

Kogu hääleõiguslikust rahvastikust (1 100 647 inimest) moodustas elektrooniliselt hääletanute hulk 16,9 protsenti. Ülejäänud hääletasid jaoskonnas või jätsid üldse hääletamata.

Kommentaarid

Viimased uudised