Tel. 5189658
info@lounaeestlane.ee

karud

Käes on karude taliuinakust virgumise aeg, mil pika talve maganud ning seetõttu näljased pruunkarud võivad toiduotsinguil sattuda ka inimese lähedusse.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi Eestis juba ka märgatud.

Karu on kõigesööja, toitudes varakevadel sageli raibetest, kuid võimalusel võivad nad kahjustada ka mesitarusid ja murda kariloomi.

„Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad kord juba karu poolt avastatud mesila ründed hakata korduma ning kahjustused võivad olla väga suured. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna „Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus”,” ütles Talvi.

Mesila kaitseks elektrikarjus

Keskkonnaamet soovitab mesinikel aegsasti võtta kasutusele abinõud karu tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tugeva võrkaiaga, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja teisi karude jaoks ebameeldivaid peleteid.

Keskkonnaamet hüvitab karu tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks.

Taliuinakust ärganud karud on näljased ja pahurad, poegadega emakaru võib inimese läheduses olla otseselt ka ohtlik. Seega ei tohiks metsas karuga kokku juhtudes asuda looma jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis koheselt ja rahulikult taanduda.

Lõunaeestlane

FOTO: Pixabay