Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Seitsmene Aurora taltsutas dinosauruste pargis dinosauruse. Lõunaeestlase pilt

Nonii, saan aru, et olete mu reisipäevikust puudust tundnud? Seda ma arvasin. Mulle endale meeldiks ka sõjaajal midagi kergemat lugeda. Et ei ole kogu aeg üks sõjalaev siin ja sõjalaev seal, vahele sekka ka päike ning sardiinid 🙂 

Kes veel ei tea, siis oleme praegu Portugalis Algarves. Täpsemalt Albufeiras. Mul ilmus nimelt veebruarikuus siin Portugalis raamat (“Commander Joao. Confessions of an Extremist”, keda huvitab, kirjastus Livraria Atlantico) ning 23. aprillil on selle raamatu esitlus Lissabonis. Seepärast tulime. Alul olime Castelo de Vide’is, aga seal hakkas Innol nii külm, et ta ähvardas, et kui me kohe soojemasse kohta ei lähe, siis tema seda mängu enam kaasa ei tee ning sõidab üksi Eesti poole tagasi 😀

Hüva, sõitsime siis edasi Leiriasse. Sääl oli veidi soojem, aga jalutusteed pea olematud. Tuli kohe metsik igatsus Võru järele, kus ei pea jalutades kitsutama ning saab kahte käru kõrvuti lükata. Luksus täielik! Järgmine peatus – Lourinha, kus on lastele lahe dinosauruste park. See on ookeani ääres ning sääl ei saanud jälle pikalt passida, sest läks vihmale ning külmaks. Inno nõudis Algarvet. Et tema olla lugenud, et seal sajab kõige vähem.

Nii et Algarve! Oleme siin olnud juba nädal aega ning siin on tõesti mõnus. Siiamaani. Kogu aeg paistab päike ning sooja on 21-22 kraadi. Kuni tänaseni! Täna tõusid temperatuuripügalad suisa 28 kraadini ning ma mõtlesin, et kaotan mõistuse. Aju hakkas sõna otseses mõttes suitsema. Ma saan aru, et ei ole ilmselt viisakas praegu Eesti niru peale viriseda, et meil siin niiiiii palav, aga ma ei saa midagi teha. MA KÕRBEN SIIN! Varsti peab Inno mulle jälle vett pähe valama hakkama. Otsustasime, et laseme siit jalga. Homme sõidame Portimaosse, kus on naaaatukene jahedam, et Inno saaks siin oma sünnipäeva ära tähistada, aga siis jälle ookeani äärde, kus on vahepeal soojemaks läinud. Minu esitluse ajaks läheme Lissaboni.

Millega tegeleme? Põhiliselt sööme kala ning pikutame rõdu peal. Jalutamiseks on liiga palav. Mõned hullud turistid üritavad jalutada, aga on siis mõne aja pärast sunnitud lõõtsutades varju otsima. Ise näost punased. Oleme juba täitsa pruunid ning lapsed samuti. Varsti on sama tunne, mis Eestis juulikuus 😀

Nii palju siis tänaseks, Portimaost kirjutan edasi. Mu raamatut saab tellida siit: https://www.livrariaatlantico.com/ficcao/commander-joao-g-confessions-of-an-extremist

IRJA TÄHISMAA

Dinosauruste pargis. Lõunaeestlase pilt.

Viimased uudised