Lõunaeestlase päevik. Sellest, miks Võru linnavalitsus luuleõhtuid ei toeta ja muud põnevat
Avaldatud: 21 juuni, 2018
Hei jälle! Paar viimast päeva on olnud päris sündmusterohked! Esmaspäeval külastasime jälle Jüri tema legendaarses Agendi poes Paju tänaval. Kuna Jüri võtab varsti poe sildi maha ja hakkab heli- ja ilutulestikuhuvilisi vastu võtma oma Jüri tänav 1a asuvas kodus, siis tegin temast ka ajaloolise pildi maja taustal.
Naljakas mõelda, et see pood on seal olnud ju teab mis ajast ja ammu-ammu enne seda, kui meie Innoga 2010. aasta märtsis Võrru tulime. Jüri me siis muidugi veel ei tundnud. Olin teda ainult televiisoris näinud – oli vist mingi uudislõik, mis rääkis sellest, kuidas ta kellegi Aare Sosaarega jageles. Jüri kohta räägiti siis igasuguseid jutte ja meid ka hoiatati tema eest, aga mina tavaliselt juttude põhjal oma otsuseid ei langeta, vaid tahan ikka ise inimest tundma õppida.
Mingil ajal hakkas Jüri Võrumaa Teataja toimetuses käima ja tal oli alati midagi põnevat pajatada. Samuti ajas ta söakalt oma Kirumpää linnuse asja ning korraldas seal ühe siinkandi lahedaima ürituse nimega Kirumpää Rock. Jüril on kogu aeg midagi teoksil ja energiat näib tal olevat lõputult. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks Võru linnavalitsus teda oma üritusi helindama ei palka, sest Jüri on helimees, kelle teeneid hinnatakse ka sellistel prestiižsetel üritustel nagu Davis Cup ja Fed Cup, rikkurite tenniseturniiridest rääkimata. Ilmselt see on jälle mingi Anti Allase kius. Ükskord sain taga (Allasega siis) Võrumaa toidukeskuses kokku ja Allas hakkas mulle toiduriiulite vahel seletama, et Luigega ei ole ikka hea suhelda. „Miks?” tundsin ma siiralt huvi. „Minu meelest on Jüri väga tore inimene. Tal on süda õiges kohas.”
„Seda küll,” ütles Allas, „aga ta ei käitu korralikult.” Ma ei saanud ausalt öelda aru, mida see korralikult käitumine tähendab, aga ma ei tahtnud seda ka seal toiduriiulite vahel arutama hakata. Ilmselt siis seda, et ei ole sotsialistlike vaadetega. Aga küll Jüri ise pärib ühel päeval Antilt, kuidas see „korralik käitumine” välja peab nägema.
Meie väike, ent entusiastlik luuleõhtute korraldamise komitee on igatahes ülimalt rõõmus, et Jüri viitsib meie luuleõhtuid helindamas käia. Sound on tõesti vägev ja esinejad kõlavad palju paremini.
Eile oligi järjekordne Stedingu luuleõhtu, juba kaheksas. Uskumatu! Alles sai ju neid alustatud – kui ma ei eksi, siis detsembris. Teate, kuidas need õhtud alguse said? Ma vaatasin, et mu sõber, Tallinna luuletaja Ivar Sild, on Valgas esinenud ja ma uurisin talt poolnaljatamisi, et hei, Ivar, millal sa Võrru tuled? Ivar siis kostis seepeale, et tuleks kohe, aga üksi ei taha esineda ja tulgu mina ning Karelus punti. Äsja Tartust Võrru kolinud Karel oli kohe nõus. Mina veel kahtlesin, aga Ivar käis nii kõvasti peale, et ma murdusin. Multitalent Rainer Gapfauf utsitas ka tagant ja nii see läks. Jürgen Rooste Võrru meelitamisega ei pidanud praktiliselt üldse vaeva nägema ja Jaak Urmet tuli samuti väga meelsasti. Nüüd siis Triin Tasuja, Lauriito Meriloo ja taaskord Ann Mustkaaren.
Ainus tõrvatilk meepotis on see, et Võru linnavalitsus eesotsas Anti Allasega keeldus luuleõhtuid toetamast. Rainer käis Antilt küsimas, kas oleks võimalik kirjanike Võrru kutsumist kuidagi toetada, aga seepeale hakkas Anti talle rääkima mingit mõistulugu oravast, kes puu otsa ronis ja pärast enam alla ei saanud. Rainer ei saanudki aru, mida Anti sellega mõtles, ja kuna Anti talle midagi ei seletanud, siis nii jäi. Ehk Võru linnavalitsus ei toeta Stedingu luuleõhtuid sellepärast, et orav ronis puu otsa ega saanud sealt enam alla 😀 Kohati mulle tundub, et meie linnapea hakkab mõistust kaotama. Õnneks on meil siiski ka mõned toetajad, nagu näiteks Ränduri külalistemaja, kes on esinejaid majutanud, ja Võru volikogu liige Tarmo Piirmann, kes on aidanud luuletajate sõidukulusid tasuda.
Aga eile oli väga lahe õhtu, kuigi publikut veits vähem kui tavaliselt. Lauriito arvas, et see jalka ja no siis võib-olla ka vihma pärast. Aga see-eest oli kohal Eesti kirjanduse üks vaieldamatuid suurkujusid Sven Kivisildnik ja see korvas kõik. Sveni oli nii tore üle hulga aja näha. Ma ei mäletagi, millal viimati trehvasime, küllap Pärnus, kui me sealt Innoga ühel suvel läbi sõitsime, aga tunnen ma Sveni juba üle kahekümne aasta. Kui ma üheksakümnendate keskel koos Olavi Ruitlasega (mitte koos, aga samal ajal!) Tartu NAKki astusin, siis Sven ja Kauksi Ülle olid me õpetajad ja juhendajad. Contra, Jan Rahman, Aapo Ilves, fs, Jaan Pehk, Veiko Märka ja Indrek Rüütle olid seal juba ees – ülitore seltskond, kellega sai palju nalja.
Sedapuhku oli Sven Stedingus vaatlejana, aga saladuskatte all – kui kõik klapib, siis saame teda juulis Stedingus esinemas näha! Rõõmustav oli kuulda, et meie üritus jättis Svenile hea mulje ning ta oli positiivselt üllatunud, et Võrus midagi nii ägedat toimub.
Lauriito Merilo oli samuti väga rahul, kui taga esinemise järgsel hommikul Ränduris kokku sain ning rääkis mulle seal cappuccinot ja mahla rüübates naerul suuga, kuidas ta Facebookis kolmepäevase bloki sai. Meie ühine sõber, veebruaris Võrut väisanud luuletaja Jürgen Rooste nimelt postitas Facebooki Ameerika presidenti Donald Trumpi kritiseeriva video. Jürgen on nimelt vasakpoolsete vaadetega, Lauriito aga tuline parempoolne ja Trumpi toetaja. No ja seal Jürgeni Facebooki postituse all läks siis lahti sõda Trumpi toetajate ja vastaste vahel, mis päädis sellega, et tuntud kirjanik Rein Raud nimetas Lauriitot Vene mõjuagendiks. Ma ei saanudki aru, mis Lauriito talle seepeale kostis, aga ta sai igatahes selle peale Facebookist kolmepäevase bloki.
Loomulikult ei ole Lauriito mingi agent, mind isiklikult ajab see väide naerma. Aga näete, isegi kirjanikud kaklevad ja vahel nii, et tolmab! Kuna Inno ja lapsed ootasid autos, et edasi Lätti maasikaid ostma sõita, siis ei saanud pikalt lobiseda. Lauriito kinkis mulle oma uusima luulekogu „Q ja tähed” ning läksime kallistades lahku. Ahjaa! Uut silmarõõmu ta endale Võrust ei leidnud. „Õnneks andsid vanad silmarõõmud endast Tinderis siiski märku,” polnud ta väga pettunud ning lubas varsti jälle Võrru esinema tulla.
Seejärel sõitsime Lätti ja ostsime sealt taaskord magusaid poola maasikaid – maksid Aluksnes 2.70 ehk odavamad kui Eesti omad (mis võivad väga vabalt olla ka Poola omad). Pärast võtsime veel Võru Namaste restost lambaliha ja Nepaali kana ning läksime koju sööma. Oli väga mõnus päev ja ilm oli ka perfektne – 20 kraadi ringis! Ses Hispaania külakeses, kus me hiljuti olime, on praegu 33, oo õudust!
IRJA TÄHISMAA
Lauriito Merilo Võrus Ränduri külalistemajas hommikust söömas.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
