Lõunaeestlane läheb Eurovisioonile. Operatsioon oliivinupsud
Avaldatud: 9 mai, 2018
Väga mõnus oli täna hommikul Hispaanias, Salamancas ärgata. Õhk oli sametiselt pehme ja väljas 21 kraadi. Just minu maitse! Kui veel hommikul meie öömaja väikses armsas kohvikus head kanget portugali kohvi (Delta café) sain, siis oli meeleolu eriti ülev. Kohvikutädile meie lapsed väga meeldisid ning ta pakkus neile lahkesti tasuta küpsiseid. Hispaanlased armastavad väikeseid lapsi lausa hullupööra ja naeratavad neile alati väga sõbralikult.
Teisalt pidime jälle ümber harjuma, sest kui teistes riikides toodi arve kohe krapsti, siis see hispaania tädike kadus ühel hetkel täitsa ära ega tulnud ka poole tunni pärast. Inno hakkas juba arvama, et ta on meie olemasolu sootuks unustanud, aga ilmselt võttis lihtsalt hispaanlasele omaselt asja iisilt. Et küll jõuab, manjana! Lõpuks, kui me põhjamaalastele tavapäraselt ootamisest ära tüdisime, läks Inno teda tagaruumidesse otsima ja leidiski sealt lõpuks naeratava tädikese üles. Arve makstud, tahtsime teel asuda, sest Inno oli meile juba Hispaanias Badajos’i lähedal uue öömaja kinni pannud. Pidime sinna jõudma kella kolmeks. Roosi arvas aga teisiti, sest tema silmas öömaja nurga taga mõnusat lastemänguväljakut, kuhu ta kohe hullama tormas. Lasime tal siis mõnda aega mängida ja võtsime ise samal ajal päikest. Küll jõuab!
Badajos’i poole asusime teele kella ühe ajal päeval. Hüppasime enne veel Salamanca Lidlist läbi ja ostsime mitu kotitäit soodsat toitu. Loo lõpust saad vaadata, mis miski asi maksis. Aga see on küll häbematu, et siin maksab suur pakk Soome lagritsat 75 senti, Eestis aga üle kahe euro. Siin on võimalik toiduga kõvasti raha kokku hoida.
Ah jaa, ma pidin seda ka seletama, et miks me Portugalis ööd pole. Sellega on sedasi, et kui Inno hakkas airbnb portaalist Portugali Alentejo piirkonnast öömajasid vaatama, siis ega alla 40 euro öö polnud midagi võimalik saada. Aga sealsamas pakuti kohe Portugali-Hispaania piiril olevat armsat maamajakest 20 euro eest öö. Valisime selle, sest see oli avar ja valge, oma aiakese ning ilusa vaatega mägedele. Omanik vastas kohe ja tundus väga sõbralik. Panime majakese omale nädalaks ajaks kinni. Lissabon ei ole siit kaugel, ainult 200 kilomeetrit.
Sõitsime läbi suurte mägede ja lõputute oliivisalude. Nägime, kuidas lehmad oliivipuude all pikutasid. „Ma arvan, et ma tean, miks siin piimasaadused nii head on,” ütles Inno. „See on sellepärast, et lehmad saavad siin oliivipuude lehti närida. Oliiviõli on ju väga kasulik.” Ka ilm hellitas meid, sest temperatuur tõusis vahepeal lausa 26 kraadini. Oli just parajalt soe, mõnus nii mulle kui Innole.
Kella kuue paiku jõudsimegi väikesesse mägedest ümbritsetud külakesse. Maja omanik oli juba kohal heina niitmas ja oli väga asjalik ning lahke. Küsis, mis laste nimed on, ja ütles rõõmsalt, et tema tütre nimi on samuti Julia. Tutvustas meile seejärel majakest, mis on tõeliselt armas ja romantiline, ent samas on siin olemas kõik mugavused, mis lastega reisides hädatarvilikud – näiteks televiisor, vann ja boiler, pesumasin, külmkapp, pliit jms. Aed on suur ja Roosi kasutaski seda juba oma kodust kaasa võetud tõukerattaga sõitmiseks. Juulil on aga toas lahedasti ruumi käputamiseks.
Meid vastu võtnud mees oli nii armas, et oli meile isegi „väikese kingituse” ostnud, mis polnud tegelikult üldsegi mitte nii väike: kohalik värske sai, tomatid, sibulad, palju erinevaid puuvilju ning suur tükk hõrku hispaania juustu. Kõik see ootas meid laua peal. Olime väga väsinud (Inno on sõitnud üle 4000 kilomeetri), aga üliõnnelikud. Sest see majake on tõesti ideaalne, justkui meile loodud. Ega maksa üldse palju.
Innole teevad erilist headmeelt majakese ümber kasvavad oliivipuud, mis paistavad nii söögi- kui vannitoast, ja on juba õide puhkemas. Nimelt kui me kaks aastat tagasi Portugalist, Nogueira do Cravo mägikülast suure palavuse eest põgenesime (mina üle 30 kraadi hästi ei talu ja 40ga hakkan juba surema), siis oli tal hirm, et tema silmad enam oliivipuid ja nende õidepuhkenud nupse ei näe. Ja ta ei tahtnud sealt hästi ära tulla, aga ohverdas end meie heaks. Aga nüüd, näe, hüppavad talle siin oliivipuud vaata et näkku. Inno on üliõnnelik ja ma olen selle tema siinviibimise juba ristinud „operatsioon oliivinupsuks.” Kõigele krooniks on oliivipuu all võrkkiik, kus saab mõnusasti pikutada ja siestat pidada.
Pärast omaniku lahkumist võtsime hispaania kombe kohaselt aja maha ja hakkasime keha kinnitama. Oli väga mõnus aknast mägesid ja oliivipuid vaadates kohvi juua ja Inno Lidlist ostetud bacalhaod ehk turska küüslauguga süüa. Selle kõrvale praadis ta veel värskeid spargleid ja tegi värskest tomatist ning salatilehtedest koosnevat salatit oliiviõliga. Njämm!
Siin tuleb harjuda teistsuguse rütmiga. Näiteks kella kahest viieni on siesta, mil poed ja restoranid on kinni, sest poeomanikud puhkavad. Ülimalt mõistlik komme. Inno ütles, et Hispaaania inimeste eluiga on Euroopas kõige pikem. Ma ausalt öeldes üldse ei imesta.
Homme läheme siis ümbruskonda avastama ja anname teilegi teada, mida põnevat siin näeme ning kuuleme. Laupäeval aga Lissaboni Eestile kaasa elama. Olge meiega ja saate kõigest osa!
Siin aga valik Hispaania Lidli hindu:
5 kilo kartulit – 3.35
2 kilo salatisibulat – 1.29
Tomatid (1,5 kilo) – 1. 39
Tursk (600 grammi) – 3.69
Pakike sinki jamon’i – 1.00
Pakk chorizo vorsti – 1.49
Kimp värsket sparglit (2 tk) – 2.98
Pakk lagritsat – 0.75
Suur sai – 0.79
Gluteenivaba sai – 1.99
Värskelt pressitud apelsini mahl – 1. 29
Karp maasikaid (500g) – 1.39
Karp mune (12 muna) – 1.29
Kurgid (1, 254 kg) – 1.74
Viinerid, 4 pakki – 1.09
Mineraalvesi (2×1,5L) – 0.54
IRJA TÄHISMAA
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
