Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Lõuna-Eesti ettevõtjate esindajate kohtumine TSENTERis. Foto: TSENTER

Väimelas asuvas TSENTERi keskuses kogunensid 15. veebruaril Kagu-Eesti ettevõtlust toetavate organisatsioonide esindajad. Päevakorral olid tõsised teemad: kuidas ühiselt rahalisi ja inimressursse kõige paremini kasutada, et ettevõtlikud inimesed regioonist ei lahkuks ning kuidas saada ettevõtlikke inimesi Kagu-Eestisse elama ja ettevõtlusega tegelema.

TSENTERi juht Kalev Kaarna tõi välja võtmeprobleemid ja võimalused olukorra lahendamiseks: „Võrumaal on töötlev tööstus ülekaalus, kus töötab 30 protsenti maakonna töötajatest. Kõige suurem risk on selles, kui töötlevas tööstuses midagi juhtub, siis teised sektorid ei suuda samas mahus töökohti pakkuda. Võrumaa statistika näitab, et mitte ükski aastatel 2010-2015 eraisiku poolt loodud ettevõttest ei ole kasvanud üle 10 töötaja ja 4-9 töötajaga ettevõtete arv ei ole suurenenud. Lisaks jätkub piirkonna elanike vähenemise trend. Kui meie ei suuda ressursse koondada ja midagi ära teha, siis keegi teine seda meie eest ei tee.”

Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja Kuldar Leisi sõnul on oluline noortele õpetada ettevõtlikkust, mitte ainult ettevõtlust. See aitab tulevikus juhtide taset tõsta ning õpetada inimesi, kes suudavad ideid genereerida ja ning neid teostada. Leisi sõnul on võtmeküsimus, kas suudame siin piirkonnas luua mingeid niši- või kiiksuga tooteid, mida näiteks tooraine tõttu loogilisem toota kui Tallinnas või Lätis „Töötukassagi võiks tavapäraste juuksurite ja poodnike koolitamise asemel julgustada põnevamate ideede elluviimist. Seega toetust nii rahaliselt kui moraalselt võiks saada eelkõige innovatsioon mitte külakiik.“ Leisi sõnul peame toetama siit pärit inimeste tagasitulekut, et nad saaksid siin midagi käivitada: „Ratsionaalsed argumendid pole nii olulised — siin loeb emotsionaalne side.“

Setomaa esindaja Margus Timmo sõnul on arengu võti selles, kuidas iga piirkond leiab oma tegevuses üles võtmeressursi. Kolme Kagu-Eesti regiooni vahel tuleb jagada vastutust nende tugevusest ja spetsiifikast lähtudes. Inimesed peavad olema kaasa haaratud, see annab programmile sisu. Kagu-Eesti maakondadel on parimad võimalused arendada suhteid Venemaa ja Läti suunal. Ka see on üks meie piirkonna ühine tugevus ja võimalus.

Võrumaa Arenduskeskuse juhi Tiit Tootsi arvates on Võrumaa arengu võti meie inimesed ja nende ideed. Maakonna arengustrateegia koostamise käigus peame jõudma inimesteni ja nende ideedeni. Samas peame me kõik rääkima, et Võrumaa on maailma ilusaim ja parim paik elamiseks, seda peame rääkima oma lastele, oma sõpradele. Seda sõnumit levitades on võimalus, et meie lapsed tulevad siia tagasi 40-aastasena, kui jalad on mujal alla saadud, ja hakkavad ettevõtlusega tegelema.

Kokkusaamisel lepiti kokku järgmised konkreetsed sammud, kuidas Võru-, Valga- ja Põlvamaa organisatsioonid ühiselt ettevõtlust toetada saavad. Kalev Kaarna sõnul on koostöö (aja)kulukas eesmärgi saavutamise viis, aga samas ainus võimalus teha arenguhüpet ja saada positiivseid muutusi, milleni üksi toimetades kunagi ei jõuaks.

Allikas: TSENTER.

Viimased uudised