Uuringu kohaselt nõustub 91% Eesti elanikest, et paljud noored veedavad digikeskkondades rohkem aega, kui nende heaolule kasulik oleks. Samuti leiab 86% vastanutest, et digikeskkonnad peaksid loobuma sõltuvust tekitavatest algoritmidest ja manipulatiivsetest võtetest. Kolmveerand elanikest (76%) peab vajalikuks kehtestada lastele ja noortele digikeskkondade kasutamise keelde ja piiranguid, kuid 67% hinnangul peaks nende üle otsustamine jääma pere enda pädevusse.
Kõige enam toetatakse haridust ja ennetust
Digikeskkondade kahjuliku mõju vähendamiseks peetakse kõige vajalikumaks laste ja noorte suhtlemis- ja enesejuhtimisoskuste põhjalikumat õpetamist koolides ja noorsootöös, mida toetab 91% vastanutest. Vaimse tervise spetsialistide paremat kättesaadavust ja digimeediapädevuste põhjalikumat õpetamist peab vajalikuks 88% elanikest.
„Kui Eesti elanike arvates võiks digikeskkondade piirangute eest vastutada pere, siis seda enam on sotsiaalmeedia nõukoja jaoks oluline teada, millist tuge pered meedia- ja digipädevuste arendamiseks vajavad. Lisaks noortele vajavad täiendavat tuge ka lapsevanemad,” kommenteeris sotsiaalmeedia nõukoja liige ja Tartu Ülikooli meediapädevuse nooremteadur Maia Klaassen. Vaimse tervise alase vanemahariduse laiendamist peab vajalikuks 85% ning digiteemalise vanemahariduse laiendamist 86% vastanutest.
Arvestatav on ka toetus otsestele piirangutele. Alla 13-aastaste ligipääsu täielikku keelamist teatud digikeskkondadele peab vajalikuks 74% ning alla 15-aastaste ligipääsu piiramist 78% Eesti elanikest. „Täielikku nutiseadme keeldu alaealistele ei toeta ei teaduslik teadmine ega ka Eesti elanikud. Kui aga 91% vastanutest nõustub, et noored veedavad digikeskkondades rohkem aega, kui nende seisukohalt hea oleks ning 86% leiab, et digikeskkonnad peaksid oma toodetest kaotama sõltuvust tekitavad algoritmid, siis see on signaal, et riik peab siin ühel või teisel moel peresid toetama,” arutles Klaassen. Kõige vähem toetatakse nutiseadmete kasutamise täielikku keelustamist koolides ja teistes haridusasutustes, välja arvatud juhendatud tegevustes. Seda peab vajalikuks 56% vastanutest, vastu on 37%.
„Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlaste tehtud koolide sisekorraeeskirjade analüüs näitas, et enamikus Eesti koolides on juba kehtestatud erinevaid piiranguid, näiteks nutitelefonide kasutamisele. See, kuidas piirangute järgimist kontrollitakse, erineb kooliti muidugi märkimisväärselt,” lisas nõukoja juht, Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak. Kui Eestis või Euroopa Liidus kehtestataks alla 15-aastastele täiendavaid piiranguid sotsiaalmeedia, tehisaru või arvutimängude kasutamisel, peaks 64% elanike hinnangul nende järgimise eest vastutama eelkõige lapsevanem või eestkostja. Digikeskkondade omanikfirmadel näeb vastutust 44%, digiteenuste pakkujatel 32% ning noortel endil 30% vastanutest.
Elanikud on valmis muutma ka enda digiharjumusi
Uuring näitab, et inimesed on valmis panustama laste ja noorte digiharjumuste kujundamisse ka oma käitumise muutmise kaudu. Ligi üheksa inimest kümnest (88%) oleks valmis loobuma nutiseadmete kasutamisest teatud aegadel, näiteks ühiste söögikordade ajal või nutivabadel õhtutel. Lastele ja noortele suunatud ekraanivabade tegevuste korraldamises oleks valmis osalema 85% vastanutest.
Samuti ei lubaks 80% elanikest alla 15-aastastel kasutada või kõrvalt jälgida täiskasvanu digikeskkondade kontosid, et vanusepiirangutest mööda pääseda. Ise teatud digikeskkondade kasutamisest loobumiseks avaldas valmisolekut 56% vastanutest.
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellitava regulaarse avaliku arvamuse seireuuringu lisalainena, mis keskendus seekord veebikeskkondade kasutamisele, nende võimalikule kahjulikule mõjule ning elanike hoiakutele digikeskkondade kasutamise piirangute suhtes. Andmeid koguti 30. septembrist 9. oktoobrini 2026. Uuringu tulemused on sisendiks sotsiaalmeedia nõukojale, kes töötab välja soovitusi digikeskkondade negatiivse mõju vähendamiseks Eesti noorte vaimsele tervisele.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda Riigikantselei kodulehel: riigikantselei.ee/uuringud
