Kevadine majandusprognoos näitab ELile majanduse aeglustumist, Eestile väikest kasvu
Avaldatud: 21 mai, 2026
2026. aasta kevadine majandusprognoos näitab majanduskasvu üldist aeglustumist tingituna Lähis-Ida konfliktiga kaasnenud uuest energiašokist, mis kiirendab inflatsiooni ja raputab majanduskliimat.
Sellest tulenevalt peaks ELi SKP kasv, mis 2025. aastal oli jõudnud 1,5%-ni, tänavu taas aeglustuma 1,1%-ni. Näitajat on võrreldes 2025. aasta sügisese majandusprognoosiga (1,4%) 0,3 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud. 2027. aastal peaks SKP kasv suurenema 1,4%-ni.
Euroala majanduskasvu väljavaateid on samuti allapoole korrigeeritud ning 2026. aastal peaks see tulema 0,9% ja 2027. aastal 1,2%ni (varasema prognoosi kohaselt vastavalt 1,2% ja 1,4%).
Inflatsioon peaks ELis tänavu jõudma 3,1%ni, mis on varem prognoositust protsendipunkti võrra kõrgem, ning vähenema 2027. aastal taas 2,4%ni. Euroala inflatsiooninäitaja on 2026. aastaks korrigeeritud 3,0%ni ja 2027. aastaks 2,3%ni, võrreldes sügisprognoosiga, mis näitasid vastavalt 1,9% ja 2,0%.
Eesti kohta näitab prognoos, et Lähis-Ida konflikti põhjustatud energiakriisi tõttu suureneb reaalne SKP tänavu 1,6%, mida on 0,5 protsendipunkti võrra vähem kui varem prognoositud (2,1%). Kasvu soodustab sisenõudlus, eelkõige eratarbimine ja avaliku sektori investeeringud, samal ajal kui netoeksport pärsib kasvu nõrga välisnõudluse ja suure kaitsevaldkonna impordi tõttu. 2027. aastal peaks reaalne SKP Eestis erasektori kulutuste, investeeringute ja ekspordi toel kasvama 1,7%, samal ajal kui impordikasv jääb väiksemaks. Energiahinnašoki tõttu jääb inflatsioon Eestis kõrgeks, ulatudes 2026. aastal keskmiselt 4,4%ni, kuid peaks järgmisel aastal taas aeglustuma 2,9%ni, arvestades energiahindade ülekanduvat mõju ja teenuste jäika inflatsiooni. Valitsemissektori eelarvepuudujäägiks prognoositakse tänavu 4,5% SKPst ja 2027. aastal 4,8% SKPst. See suurendab prognoosi kohaselt ka valitsemissektori võla suhet SKPsse, mistõttu peakse see 2027. aastal jõudma 30,5%ni.
Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise volinik Valdis Dombrovskis: „Lähis-Ida konflikt on vallandanud suure energiašoki, mis paneb Euroopa veelgi rohkem proovile olukorras, kus geopoliitiline ja kaubanduskeskkond on juba niigi volatiilne. EL peab õppima varasematest kriisidest ning säilitama eelarvetoetuse ajutise ja sihipärasena, samuti vähendama veelgi oma sõltuvust imporditud fossiilkütustest – muutus, mis on juba tugevdanud meie vastupanuvõimet. Tegutsedes ühtselt ja otsusekindlalt, peaks Euroopa kiirendama reforme, kõrvaldama majanduskasvu takistused ja tagama riikide rahanduse usaldusväärsuse.”
ELi majandus jätkab kasvamist, kuid aeglasemas tempos
Energia netoimportijana on ELi majandus äärmiselt tundlik Lähis-Ida konflikti põhjustatud energiašoki suhtes, mis on juba teine omataoline vähem kui viie aasta jooksul. Energiahindade järsk tõus tähendab suuremaid kulusid nii kodumajapidamistele kui ka ettevõtetele ning see vähendab paljude tööstusharude kasumit, suunates tulu ELi majandusest ümber energiat eksportivatesse riikidesse. Konflikti puhkemisega langes tarbijate kindlustunne 40 kuu madalaimale tasemele, kuid tarbimine peaks siiski ka edaspidi jääma peamiseks kasvumootoriks. Ettevõtlusinvesteeringuid hakkavad piirama rangemad rahastamistingimused, väiksem kasum ja suurem ebakindlus. Nõrgem välisnõudlus pärsib ka ekspordi kasvu.
ELi investeeringud energiaalasesse vastupanuvõimesse, eriti pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, tasuvad end ära. Jõupingutus tarnete mitmekesistamiseks, süsinikuheite vähendamiseks ja väiksemaks energiatarbimiseks on loonud ELi majandusele paremad võimalused praeguse šokiga toime tulla.
Inflatsioon hakkab energiahindade mõjul kiirenema
Lühiajaline inflatsiooniväljavaade on alates 2025. aasta sügisprognoosist halvenenud ning koguinflatsioon saavutab 2026. aastal haripunkti, enne kui hakkab 2027. aastal taas leevenema, kuna energiatoorme hinnad peaksid järk-järgult langema, jäädes siiski ligikaudu 20% võrra sõjaeelsest tasemest kõrgemale. Väljavaate halvenemine on peamiselt tingitud energiahindade inflatsiooni kiirenemisest, kusjuures märtsi ja aprilli andmed näitavad juba järsku hüpet ülespoole.
Töötuse määra pikaajaline langus on lõppemas
2025. aastal kasvas tööhõive 0,5%, luues ELi majanduses rohkem kui miljon töökohta. Prognooside kohaselt aeglustub tööhõive kasv 2026. aastal 0,3%ni, kiirenedes 2027. aastal taas 0,4%ni. Töötuse määra pikaajaline langus on lõppemas ja peaks 2027. aastal stabiliseeruma ligikaudu 6% juures. Nominaalpalga kasv peaks jääma kiireks, kuna palgad kohanduvad kõrgema inflatsiooniga.
Energiašokk suurendab riikide rahanduse koormust
Valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks ELis 2027. aastaks suurenema 2025. aasta 3,1%-lt SKPst 3,6%-le SKPst, kajastades tagasihoidlikku majandustegevust, suuremaid intressikulusid, kõrgemate energiahindade mõju leevendamise meetmeid ning suuremaid kaitsekulutusi. ELi riikide võla suhe SKPsse suureneb 82,8%-lt SKPst 2025. aastal 84,2%-ni 2026. aastal ja 85,3%-ni 2027. aastal. Euroalal peaks see näitaja suurenema 88,7%-lt SKPst 2025. aastal 90,2%-ni 2026. aastal ja 91,2%-ni 2027. aastal. Prognoosi kohaselt ületab võla suhe SKPsse 2027. aastaks 100% piiri neljas liikmesriigis.
Väljavaadet pärsivad jätkuvad tarneraskused
Arvestades ebatavaliselt suurt ebakindlust, täiendab põhiprognoosi alternatiivne stsenaarium, mille eelduseks on pikemaajalisi häireid. Selle stsenaariumi puhul arvestatakse, et energiatoorme hinnad tõusevad märkimisväärselt, saavutades haripunkti 2026. aasta lõpus. Selle stsenaariumi kohaselt inflatsioon ei leevene ja majandustegevus ei taastu ka 2027. aastal, nagu on arvestatud põhiprognoosis. Lisaks võivad kõrgemad hinnad ajendada kodumajapidamisi ja ettevõtteid tarbimist ja investeeringuid järsemalt vähendama.
Suureneda võib konkreetsete kaupade ja sisendite, näiteks teatavate rafineeritud naftatoodete, heeliumi ja väetiste otsene tarnepuudujääk, millel võib olla järelmõju ülemaailmsetele tootmisahelatele ja toidu taskukohasusele. Tööjõunõudluse jätkuv vähenemine, mida näitab vabade töökohtade arvu ja värbamismäärade vähenemine, võib anda märku negatiivsemast mõjust tööhõive kasvule tulevikus. Üleilmse kaubanduspoliitikaga seotud jätkuv ebakindlus ning geopoliitiliste ja kaubandussuhete jätkuv ümberkujundamine võivad kindlustunnet ja aktiivsust veelgi vähendada.
Prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursside, intressimäärade ja toormehindade kohta 29. aprilli seisuga.
Lisateave
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
