Harju Maakohus mõistis riigikogu liikme Kert Kingo kelmuses ja vandeadvokaat Martin Traadi sellele kaasa aitamises osaliselt süüdi
Avaldatud: 23 september, 2024
Kert Kingo. Kujutis: Facebook Harju Maakohus mõistis kelmuse eest Kert Kingole (EKRE) karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Seda ei pöörata täitmisele, kui Kert Kingo ei pane kahe aasta jooksul toime uut kuritegu.
Martin Traadile mõistis kohus kelmusele kaasaaitamise eest karistuseks 6 kuud vangistust. Seda ei pöörata täitmisele, kui Martin Traat ei pane ühe aasta jooksul toime uut kuritegu.
Süüdistuse kohaselt esitas Kert Kingo Riigikogule hüvitamiseks advokaadibüroo arveid, millele olid märgitud erinevad Riigikogu liikme tööga seotud konsultatsiooniteenused, mida tegelikult advokaadibüroo Kert Kingole seoses tema Riigikogu liikme tööga ei osutanud. Süüdistuse järgi kasutas Kert Kingo võltsitud arveid selleks, et lasta Riigikogul hüvitada Riigikogu tööga mitteseotud inimeste õigusabikulusid. Arvete võltsimises süüdistati vandeadvokaat Martin Traati, kes lasi enda büroos kirjutada Kert Kingo suuniste alusel arvetele tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
Süüdistuse järgi teadsid nii Kert Kingo kui ka Martin Traat, et tegelikult selliseid teenuseid Riigikogu liikme tööga seoses osutatud ei ole. Süüdistuse järgi osutas advokaadibüroo teenuseid tegelikult kõrvalistele inimestele, kuid arved osutatud teenuste eest lasi Kert Kingo tasuda Riigikogu liikme kuluhüvitiste eest.
Peamisteks vaidluskohtadeks oli, kas Martin Traadi poolt ostutatud õigusabiteenused oli Riigikogu liikme tööga seotud ja kas Kert Kingo sai aru oma teo keelatusest.
Kert Kingo selgitas kohtus, et kuuest arvest viis olid seotud kolme tsiviilkohtuvaidlusega, millega kahjustati tema mainet. Tema hinnangul olid need kohtuvaidlused seotud Riigikogu liikme tööga.
Kohus nõustus, et kuuest arvest üks võis olla seotud Riigikogu liikme tööga.
Ülejäänud viie arve osas leidis kohus, et arved olid kas võltsitud või liialt üldised ning neil ei kajastatud teenuse tegelikku sisu. Tegelikuks sisuks olnud tsiviilkohtuvaidlustel puudus seos nii Kert Kingoga kui ka Riigikogu liikme tööga. Seega puudus ka alus esitada nende vaidluste õigusabikulusid Riigikogu Kantseleile hüvitamiseks kui Riigikogu tööga seotud kulutused.
Kohtule esitatud andmete pinnalt asus kohus seisukohale, et nii Kert Kingo kui ka Martin Traat mõistsid, et nende tegevus on keelatud. Samuti oli väidetav keelueksimus Kert Kingo jaoks lihtsasti välditav.
Menetluskuludena tuleb Kert Kingol tasuda riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot.
Kohus rahuldas osaliselt Kert Kingo lepingulise kaitsja Oliver Nääsi taotluse menetluskulude hüvitamiseks kokku summas 5655,21 eurot. Martin Traadi kaitsja Jaak Siimu samasisuline taotlus rahuldati summas 3708,50.
Ülejäänud osas jäeti lepingulisele kaitsjale makstud tasu süüdistatavate endi kanda.
Riigikogu Kantselei tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt ja mõistis Kert Kingolt võlaõigusseaduse alusel välja 7146,00 eurot.
Harju Maakohtu otsus ei ole veel jõustunud.
Riigiprokurör Vahur Verte kommentaar:
Kui tõendid viitavad, et Riigikogu liige võis kuritarvitada maksumaksja raha, on prokuratuuri hinnangul ainuõige reageerida ja viia kriminaalasi õigusemõistmiseks kohtu ette. Inimesed on valinud Riigikogu end esindama ja andnud saadikutele kaudse volituse kasutada avalikke vahendeid, mistõttu peab olema kindlus, et seda tehakse vastutustundlikult ja riigimehelikult riigi kestmise hüvanguks.
Pärast mõlema poole tõendite analüüsimist jõudis Harju maakohus süüdistusega valdavalt samale seisukohale. Kohus kinnitas tänase otsusega, et Riigikogu liikmele Kert Kingole ja vandeadvokaat Martin Traadile esitatud süüdistused, mis on seotud maksumaksja raha kuritarvitamisega, on tõendatud.
Kohtus seisnes peamine vaidlus selles, kas võltsitud arvete alusel hüvitatud õigusteenused olid seotud Kert Kingo kui Riigikogu liikme tööga või mitte. Kohus sedastas otsuse kuulutamisel, et selle juhtumi puhul ei ole põhjust sellesse arutellu laskuda – kohtu hinnangul on ilmselge, et hüvitatud teenused ei olnud seotud Riigikogu liikme tööga. See on seisukoht, mille prokuratuur esitas nii süüdistuses kui ka kohtumenetluses.
Samuti tekkis kohtus vaidlus, kas süüdistatavad said oma tegude keelatusest aru. Prokuratuur viitas kohtuvaidluste käigus, et üks süüdistatav on 30 aastase töökogemusega vandeadvokaat ja teine on juuraharidusega Riigikogu liige, kes on olnud ka Riigikogu õiguskomisjonis ja töötanud politseis. Lisaks on Riigikogus vastav kord, kuidas hüvitatavate kulude kohta küsimuste tekkimisel käituda, mida mitmed saadikud on praktikas ka kasutanud. Seetõttu on prokuratuuri hinnangul võimatu asuda seisukohale, et kumbki süüdistatav ei oleks enda teo keelatusest aru saanud.
Prokuratuur on kohtuotsusega rahul – tänane lahend tõi omajagu tarvilikku selgust Riigikogu liikmete kuluhüvitiste praktikasse, ent tutvume põhjalikult tervikotsusega ja otsustame seejärel, kas mõne kohtu analüüsitud aspekti kohta on tarvilik küsida ka kõrgemalt kohtuastmelt täpsustusi.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
