Esimesed Rootsi vangid saabusid Tartu vanglasse
Avaldatud: 18 august, 2026
Lõunaeestlase pilt. Täna saabusid Tartu vanglasse Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud vanglarendilepingu alusel esimesed neli Rootsi kinnipeetavat.
Kinnipeetavad saabusid Eestisse 18. augustil tellimuslennuga Ämari lennubaasi. Lennujaamast transporditi nad Tartu vanglasse vanglateenistuse relvastatud saateüksuse saatel. Transport ja vanglasse paigutamine kulgesid plaanipäraselt ning turvaliselt.
Tartu vanglasse jõudes läbisid kinnipeetavad vajalikud vastuvõtutoimingud ning nad paigutati neile ette nähtud eluosakonda. Esimestel päevadel on fookuses uue keskkonna, vangla päevakava ja reeglite tutvustamine ning igapäevase töökorralduse käivitamine.
Tartu vangla direktori Merle Ulsti sõnul on esimese grupi vastuvõtmine oluline verstapost, milleks vangla meeskond on põhjalikult valmistunud.
„Oleme selleks päevaks valmistunud üle aasta – koolitanud inimesi, harjutanud protsesse ning teinud tihedat koostööd Rootsi kolleegidega. Tänane vastuvõtt kulges turvaliselt ja plaanipäraselt, oleme projekti praktilise osaga alustanud sama kõrgete standardite järgi, kui need, millele Eesti vanglasüsteem igapäevaselt tugineb. Nüüd algab meie jaoks järgmine etapp, igapäevane töö Rootsi kinnipeetavatega,” ütles Ulst.
Kõik Eestisse saabunud kinnipeetavad on enne Eestisse saatmist läbinud mõlema riigi põhjaliku taustakontrolli ning Eesti annab iga kinnipeetava vastuvõtmiseks eraldi nõusoleku. Rootsi poolt Eestile hindamiseks esitatud esimese grupi nimekirjas lükati üle poolte kinnipeetavatest tagasi.
Vanglateenistuse juhi Rait Kuuse sõnul näitab esimese grupi valikuprotsess, et kokkulepitud kontroll ei ole formaalsus.
„Turvalisus on olnud selle projekti ettevalmistamise lähtekoht ja selles me järeleandmisi ei tee. Iga kinnipeetavat hinnatakse eraldi ning lõpliku otsuse tema vastuvõtmise kohta teeb Eesti. Kui meil ei ole inimese kohta piisavalt infot või tekib kahtlus tema sobivuses, siis me nõusolekut ei anna. Esimese grupi puhul andis Eesti vastuvõtmiseks nõusoleku vähem kui pooltele Rootsi esitatud kandidaatidest. Meie jaoks on oluline, et iga otsus oleks põhjalikult kaalutud ja põhjendatud, ning sama tõsiselt jätkame seda tööd ka kõigi järgmiste kinnipeetavate puhul,” ütles Kuuse.
Vanglarendi lepingu kohaselt ei tooda Eestisse organiseeritud kuritegevusega seotud isikuid, terroriste, radikaliseerunud kinnipeetavaid, naisi, alaealisi ega teisi lepingus välistatud kinnipeetavaid. Sama kontrolliprotsess ja Eesti nõusolek on eelduseks ka kõigi järgmiste kinnipeetavate vastuvõtmisel.
Tartu vangla jääb täielikult Eesti juhtimise ja kontrolli alla. Kinnipeetavatega töötavad Eesti vanglateenistujad ning nende kinnipidamisel lähtutakse Eesti õigusest ja Tartu vangla töökorraldusest. Rootsi ametnikud toetavad koostööd ja infovahetust Rootsi poolega.
Rootsi kinnipeetavate saabumine toimub etapiviisiliselt. Septembri lõpuks on kavandatud kuni 100 ning aasta lõpuks kuni 200 Rootsi kinnipeetava saabumine Tartu vanglasse. Maksimaalselt hakkab lepingu alusel Eestis karistust kandma kuni 600 Rootsi kinnipeetavat. Järgmiste gruppide täpseid saabumisaegu julgeoleku- ja privaatsuskaalutlustel ette ei avaldata, kuid vanglateenistus annab projekti edenemise kohta avalikkusele jooksvalt ülevaateid.
Eesti ja Rootsi sõlmisid vanglarendi lepingu 2025. aastal, et võtta kasutusele Tartu vangla vabad kohad ning säilitada Eesti vanglasüsteemi valmisolek, kompetents ja töökohad. Kõik väliskinnipeetavate vastuvõtmise ja Eestis viibimisega seotud kulud katab Rootsi riik.
18. augusti seisuga kannab Eesti vanglates karistust 1721 kinnipeetavat ning kriminaalhooldusel on 2812 inimest. Ajakohane ülevaade kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvust, vanglate täituvusest ning teistest vanglateenistuse näitajatest on kättesaadav vanglateenistuse veebilehel avalikul andmelaual.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
