Erakondade reitingud: Isamaa püsib liidrikohal, valitsusel kriitiliselt madal toetus
Avaldatud: 13 märts, 2026Erakondade toetusmaastik püsib võrreldes eelmise nädalaga suuresti muutumatu, märgib Tartu Ülikooli teadlane Martin Mölder.
Toetustabeli tipus jätkab Isamaa, kelle nelja nädala keskmine toetus on 27%. Kuigi pikaajaliselt on erakonna üldine toetus olnud väga stabiilne, siis osade valijagruppide sees on märgata mõningaid dünaamikaid, mida tasuks välja tuua. Esmalt on näha, et soolised erinevused erakonna toetuses on viimastel aastatel pigem natuke kasvanud – meeste hulgas on Isamaa toetus mõnevõrra suurem kui naiste hulgas ning keskeltläbi on see vahe hetkel suurem kui ta oli kaks aastat tagasi. Kui soolised erinevused on pigem natuke kasvanud, siis vanuselised erinevused on pigem vähenenud. Kõige kõrgemas vanusegrupis on Isamaa toetus paari aasta vältel pigem natuke langenud, samas kui kõige nooremate valijate seas – kelle hulgas toetuse kasv ka kõige hiljem tuli – on erakonna reiting paari aasta perspektiivis pigem kasvanud.
Teisel kohal jätkab Keskerakond, kelle toetus on 21.2%. Viimaste nädalate lõikes on erakonna toetus eestlaste hulgas kasvamas ja mitte-eestlastest valijate hulgas kahanemas. Samas tasub meeles pidada, et viimaste seas saavutas erakonna reiting kohalike valimiste momendiks viimase kuue aasta tipu – seega on mõningane kahanemine igati oodatud. Samas eestlastest valijate hulgas on erakonna toetus hetkel 11.4% ning viimati oli erakonna toetus eestlastest valijate seas kõrgem 2023. aasta sügise alguses.
Kolmandal, neljandal ja viiendal kohal on praktiliselt võrdse toetusega Sotsiaaldemokraadid (13.2%), EKRE (13.1%) ning Reformierakond (12.9%). Oravate toetus on viimastel nädalatel olnud languses praktiliselt kõikides valijagruppides.
Kuuendal kohal on Parempoolsed, kelle toetus ei ole võrreldes eelmise nädalaga samuti muutunud. Nende toetus on viimastel nädalatel kasvanud pigem naiste hulgas ja langenud pigem meessoost valijate seas. Üldiselt on jätkuvalt tegemist erakonnaga, kelle toetus on oluliselt suurem kõrge haridusega ja kõrge sissetulekuga juhtivatel ametikohtadel töötavate inimeste seas. Ehk siis lihtsustatult on tegemist pigem eliidierakonnaga.
Valitsuserakondade toetus on jätkuvalt kriitiliselt madalal tasemel – 15.1% – ning negatiivsed püsivad ka värsked näitajad valitsuse ja peaministri tegevuse suhtes. Üksnes 20% valijatest kiidab heaks peaministri tegevuse ning 27% valijatest arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi. Võrdluseks tasub välja tuua, et enne 2023. aasta Riigikogu valimisi olid mõlemad näitajad keskeltläbi umbes 45% tasemel või kohati isegi natuke kõrgemad.
Seega kui valimised peaksid toimuma praegu, siis saadaks seal valitsuserakondi häving. Uues Riigikogus saaks Isamaa 31 kohta, Keskerakond 23 kohta, EKRE ja Sotsiaaldemokraadid 14 kohta, Reformierakond 13 kohta, Parempoolsed 6 kohta ning Eesti 200 jääks väga selgelt Riigikogu ukse taha.









