Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

talumistasu

Elektrilevi esitas konkurentsiametile taotluse võrguteenuse keskmise hinna langetamiseks 6,7 protsenti alates 1. juulist ning kehtestab tulevast aastast püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit väga vähe tarbitakse.

„Hinna langetamisel on oluline roll Elektrilevi efektiivsuse kasvul, mida on võimaldanud kaugloetavate arvestite paigaldamine ja kokku hoitud tegevuskulud,” ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.

Hinnalangus avaldab enim mõju ettevõtetele, kellele keskmine hind väheneb umbes 8 protsenti.

Ühtlasi muutub ettevõtetele hinnakujundus selliselt, et teenuse maksumus hakkab enam sõltuma võrguühenduste arvust ja nende läbilaskevõimest. See sunnib klienti kohandama tema jaoks hoitavat võrguressursi võimalikult vastavaks tegelikele vajadustele.

Kodukliendile langeb hind vähem

Koduklientidele on keskmine hinnalangus neli protsenti, kuid eri pakettides on muutus erinev. Võrguteenuse maksumus mõnevõrra väheneb suurema tarbimismahuga ehk püsitasuga pakettides ja hind jääb samaks püsitasuta ehk üksnes kilovatt-tunni hinnaga pakettides.

„Just suuremad tarbijad on seni suhteliselt rohkem võrgu ülalpidamiskulusid katnud, samal ajal kui võrguteenuse osutamise kulud ei sõltu oluliselt sellest, kui palju elektrit tarbitakse. Muudatused teevad hinna neile kulupõhisemaks,” lisas Mere.

Kehtestatakse võrgu püsitasu

Suurema muudatusena rakendub alates järgmisest aastast võrgu valmisoleku- ehk püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit ei ole aasta jooksul tarbitud või on seda tehtud vähem kui 250 kWh. Arvestuse aluseks on eelnev ehk 2017. aasta ja tasu suurus sõltub peakaitsmest.

Praegu on Elektrilevi võrgus umbes 57 000 tarbimiskohta, kus aastate jooksul pole elektrit praktiliselt vajatud, kuid lepingu alusel on Elektrilevil kohustus võrgukasutuse valmisolek tagada.

Kilovatt-tunni põhise hinnastamise korral ei tule neist kohtadest tasu, kuid kulud võrgu valmisoleku hoidmisele tuleb teha ja need sisalduvad täna teiste klientide võrgutasus.

„Püsitasu aitab aru saada, millises osas võrk enam kellelegi väärtust ei loo ja alles jätta see, mis on klientidele oluline. Nii ei pea me tegema ebamõistlikke kulutusi ja saame töökindlust kasvatada klientidele vajalikel liinidel,” sõnas Mere.

Lõunaeestlane

Viimased uudised