Balti süsteemihaldurid käivitasid sünkroniseerimise eel sagedusreservide võimsusturu
Avaldatud: 5 veebruar, 2025Balti riikide elektri ülekandesüsteemihaldurid (TSO-d) Litgrid, Augstsprieguma tīkls ja Elering käivitasid Balti sagedusreservide võimsusturu.
Uus turg tagab süsteemi tasakaalustamise ja sageduse juhtimise pärast Balti riikide elektrisüsteemide lahutamist Venemaa kontrollitavast IPS/UPS süsteemist ning nende sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga sel nädalavahetusel.
Eile toimusid esimesed oksjonid Balti sagedusreservide võimsusturul, millega süsteemihaldurid hankisid turuosalistelt reserve ehk tasakaalustamisvõimsuseid tänase päeva igaks tunniks. Võimsusturg hõlmab praegu sageduse hoidmise reservi (FCR) ja käsitsi aktiveeritavat sageduse taastamise reservi (mFRR). Balti TSO-d hankisid iga perioodi jaoks kokku 1257 MW, sealhulgas 29 MW FCR, 730 MW mFRR (ülespoole) ja 498 MW mFRR (allapoole) reguleerimisvõimekust.
Süsteemihaldurid kasutavad vastavalt Euroopa tasakaalustamise võrgueeskirja turupõhisele metoodikale riikidevahelist ülekandevõimsust sagedusreservide omavahel jagamiseks.
Sagedusreservid on teenus, mida TSO-d ostavad elektrisüsteemi tasakaalustamiseks. Oksjonid toimuvad iga päev ning nende käigus tellivad operaatorid järgmiseks 24-tunniseks perioodiks sagedusreservide valmisolekut ja seda pakuvad sagedusreservide eelkvalifitseerimise läbinud tootjad, tarbijad ja salvestid. Vajaduse korral kasutavad TSO-d tellitud reserve sageduse hälvete juhtimiseks läbi sagedusreservide energiaturu.
Balti riikide tasakaalustamisvõimsuse kogunõudlus ulatub 2025. aastaks hinnanguliselt umbes 1500 MW-ni. Eeldatavasti kasvab tasakaalustamisvõimsuse vajadus koos taastuvenergia tootmise suurenemise ja tootmistarbimise arvu kasvuga.
Automaatse sageduse taastamise reservi (aFRR) võimsust hakkavad Balti süsteemihaldurid üheskoos ostma alates ajast, kui saab võimalikuks liitumine üleeuroopalise aFRR tasakaalustamisenergia vahetusplatvormiga PICASSO. Liitumine on süsteemihalduritest olenematutel tehnilistel põhjustel edasi lükatud. Samas käivitavad süsteemihaldurid vajaduse tekkimise korral turuosaliste tehtavaid aFRR-i energiapakkumisi.
Siiani tegutsesid Eesti, Läti ja Leedu IPS/UPS süsteemis, kus elektri sagedust kontrollis Venemaa. Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumine võimaldab Balti riikidel iseseisvat, stabiilset ja usaldusväärset sageduse juhtimist ning suurendab piirkonna energiajulgeolekut.
8. veebruaril lahutavad Balti TSO-d Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid IPS/UPS süsteemist ning alustavad ühiselt isoleeritud saartalitluse katset. Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga on kavandatud 9. veebruarile 2025.
Sünkroniseerimine parandab ülekandesüsteemide omavahelist ühenduvust ja turuintegratsiooni, võimaldades Balti elektrisüsteemidel tegutseda ühtsete ja läbipaistvate Euroopa reeglite alusel, tuues kasu kõigile tarbijatele.
Sünkroniseerimist toetab Euroopa Liit, eraldades CEF Energy rahastamisprogrammi kaudu ligikaudu 1,2 miljardit eurot, mis katab kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest.