Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eestis pööratakse küll tähelepanu NATO nn kollektiivkaitse artiklile nr 5, aga mitte artiklile 3, mis puudutab elanikkonna kaitset. Seetõttu on rahvas kaitseta ja seda ei korralda Eesti eest ka NATO, räägib kriisiuuringute keskuse juht Hannes Nagel.

Nagel ütles intervjuus Delfi ajakirjanikule Vilja Kiislerile, et Eestis on elanikkonna kaitsega sama olukord, mis Ukrainas enne 2014. aastat ehk praktiliselt mitte midagi. Nõuka-aegsed varjendid on amortiseerinud ja kasutuskõlbmatud.

Nagel ütles, et selline kehv olukord on olnud viimased 30 aastat ja valdkonnale pole rahastust leitud. See on nii jätkunud kuni viimase ajani, kuigi Venemaa sissetungist Ukrainasse on näha, et tsiviiltaristu on legitiimne sihtmärk. See on eelistatud sihtmärk, sest see teenib agressori huve, et sundida moraali alla, et riik alistuks.

Nagel tõi välja, et näiteks Eestis on ainult üks õhuhäire sireen püstitatud ja see on toimunud alles käesoleval, 2023. aastal. „Seda sireenivõrku, mida meile välja reklaamitakse, pole tegelikult olemas,” ütles Nagel.

Riigi evakuatsioonivõimekus on 10 000 inimest. Eestis elab 1,3 miljonit inimest. Kui vaadata potentsiaalseid rindemaakondi, mis jäävad Ida- ja Lõuna-Eestisse, siis seal elab kohe kindlasti enam kui 10 000 inimest. Inimeste evakueerimine ja evakueerimisvõime on üks NATO artiklitest, nimelt artikkel 3, mis tuleb tagada igal liikmesriigil iseseisvalt. Sellega ei hakka tegelema NATO, need NATO abiväed, mis Eestisse saabuvad.

„Täna võib väga kindlalt öelda, et Eesti ei täida NATO artiklit 3,” ütles Nagel, „seevastu kõik teavad artiklit 5 ja mõned isegi artiklit 4.”

Küsimusele, kuidas NATO sellel kõigel sündida laseb, ütles Nagel, et ilmselt on Eesti end osanud hästi presenteerida eesrindliku NATO riigina sõjaliste kulutuste osas, aga sellega seoses jätnud tähelepanuta muud kohustused, mida on ka vaja teha. Need kohustused on sellised, mida tuleb ise kohapeal ära teha, sest NATO ei too õhudessandiga kohale varjendeid, mis meil ka täielikult puuduvad.

Nagel ütles, et nõukogude okupatsiooniaegne varjendi- ja varjumiskohtade taristu pole mõeldud raketi- või suurtükilöögile vastu pidamiseks. Nõuka-aegsed varjumiskohad on sellised kohad linnaruumis, kuhu inimestel on võimalik ajutiselt varjuda. Need ei sobi aga pikaajaliseks peatumiseks. Varjend ja varjumiskoht on kaks erinevat asja.

Varjendi puhul on tegemist allmaarajatisega, millel on spetsiifilised insenertehnilised nõuded. Neid Eestis ei ole. Näiteks Soomes on sellised nõuded kehtestatud, teatud pindalaga ruumid peavad olema ehitatud koos varjendiga. Need peavad olema võimelised vastu pidama ka ioniseerivale kiirgusele.

Nagel ütles, et Eestisse varjendeid ei rajata, sest seadusandlus ei tunnista sellist asja nagu varjend ja kui seaduses pole, siis pole ka kohustust. Nageli sõnul on selline seis tekkinud viimase 30 aasta poliitiliste otsuste tulemusena. Ta ütleb, et sellega tegelema hakkamiseks on viimane aeg, sest millal siis hakatakse tegelema? Kas siis, kui tabab sõjaline kriis, kui tagala on kaoses? Kas siis hakatakse seda valulist protsessi läbi tegema, mida Ukraina on teinud alates 2014. aastast?

Nagel ütles, et viimase aastaga on tegeldud mitmete asendustegevustega, aga mitte loodud reaalseid võimekusi. Tegeletakse, piltlikult öeldes teise korruse tapeedi värvi valimisega, vaadatakse mööblit juurde, aga maja on veel valmis ehitamata. „Meil pole isegi vundamenti,” ütles ta.

Nagel soovitab kortermaja elanikel võtta ühendust oma naabritega, muidu on inimene kriisi puhkedes üksi. Korterite pindala on piiratud ja sinna pole võimalik eri asju koguda. Ukraina kogemus näitab, et tsiviiltaristu, eluhooned on sihtmärk, mida valimatult, vahel ka eelistatult pommitatakse.

Nagel ütles, et tal on endal olemas kõik asjad, mida brošüürides soovitatakse, aga nendega pole võimalik linnas ellu jääda, kui pole tagatud elanikkonna kaitset.

Küsimusele, kas Eestis on sõja korral uppuja päästmine uppuja enda asi, vastas Nagel, et riik ei saa panna üksikisikut vastutama sõjalise ründe korral. Kui tagala jäetakse kaitseta, kui tagalat ei valmistata ette, siis tekib seal üsna kiiresti moraali ja meelsuse küsimus, mis hakkab mõjutama rotatsiooni korras rindelt tagasi naasvaid kaitseväelasi. Nähes seda korralagedust ja kaootilisust hakkab see ühel hetkel mõjutama kaitseväelast, riigi kaitsjate moraali. Hakkab tekitama küsimusi.

Selleks, et olukorda parandada, on vaja poliitiliselt kokku leppida ja selgesõnaliselt välja öelda, et nii nagu seda kunagi öeldi enne Euroopa Liiduga või NATO-ga liitumist, et need on meie prioriteedid. Et Eesti inimeste kaitsmine on prioriteet. Sest inimesed on need, kes pärast sõda ehitavad selle riigi uuesti üles. Riigieelarvest on vaja eraldada protsent elanikkonna kaitse tarbeks. Vastasel korral pole muutusi lähitulevikus ette näha.

Nageli sõnul on eduraportöörlusega piisavalt kaua tegeletud, nüüd on vaja hakata asjadest rääkima nii nagu nad on. Probleemi tunnistamine on esimene samm muutuste suunas.

Küsimusele, mis peaks lihtne inimene tegema, kui riik ei mõtle tema peale, vastas Nagel, et tuleks ühendust võtta oma rahvaesindajaga ja küsida, millised plaanid on elanikkonna kaitsega.

Viimased uudised