Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Igmar Matto

Sotsiaalmeedias on avaldatud arvamus, kuidas Eesti põllumehed maksid oma kalli kütusega kinni põllumajandusministri valimiskampaania.

Olen ikka kaasa elanud Eestis toimuvatele protestidele, mis on tänaseks muutunud selliseks kontrollitud palaganiks, et enam ei aja isegi vihastama.

Tänane päev läheb ajalukku, kui massiliselt on võimalik Eestis inimesi ning põllumehi ära lollitada ja veel nii suurelt, et oma õiguste eest välja astudes tehakse neist Reformierakonna ja E200 valimiskampaania osalised, mille protestijad ise kinni maksavad ja ka avalikkuses lolliks jäävad. Filigraanne sooritus poliitikute ja süvariigi poolt! Kogu peavoolumeedia on aktiviseeritud ja noor Terras poseerib traktorite peal, all, vahel nagu mõni kuulsa rõivabrändi modell.

Tuues võrdluseks sundüürnike mitmed protestid, millest avalikkus ei teagi, et need oleks toimunud, või kui Telegram korraldas autokolonni, vaikis peavool nagu kuldid rukkis. Uudis levis ainult alternatiiv- ja sotsiaalmeedias ja sedagi piirangutega.

Selleks tekitas mulle põllumeeste protest küsimusi: on kaks võimalust – kas protesti läbiviijad on poliitilised tainapead, kes ei saanud aru, kuidas süvariik protesti kaaperdas, paigutades Terrase etteotsa; või oligi kogu projekt süvariigi korraldatud, et pingeid välja lasta?!

Ja oh üllatust – protesti korraldaja on Reformierakondlane Urmas Kruuse – seega oli protest tegelikult juba sündides surnud ja süvariigi täieliku kontrolli all. Mul on ainult põllumeestest kahju, kes sellise palaganiga heausklikult kaasa läksid ja oma raha, kütust ning tehnikat kulutasid.

Siinkohal sooviks Eestimaalastele selgitada protestide mõtet ja milline peaks olema ka protestija hingeline seisund, et protest olemuselt tooks kaasa tulemusi.

Me kõik mäletame 2007. aasta venelaste pronksiöö rahutusi ja kuidas Tallinn segi peksti ning surma sai ka inimene. Täna teeb riik kõik, et sellised sündmused kunagi ei korduks ning käib pidev jutt venelaste taasülestõusmisest ja 5. kolonnist – see on hirm, mis kõneleb. Siin oleks eestimaalastel venelastelt õppida. Millal meie jõuame rahvana sinnamaani, kus riik mõtleb mitu korda, et kurat, seda käiku teha me ei saa, muidu rahvas tõuseb üles. Täna on pigem see, et eestlaste proteste juba kaaperdatakse eos poliitiliseks kasuks ja ilmselgelt enne valimisi tuleb selliseid lollikeste ärakasutamisi veelgi.

Oleme näinud EKRE aktsiooni kellaajaliselt peatada auto ja jääda seisma, vahet pole, kus sel kellaajal ollakse. Plaan hea, kuid tulemus null. Naljakas oli siis EKRE juhtpoliitikute pilte ja videosid näha, kus seisti tee ääres või kõrvalises tänavas, taamal peatänavas vuramas autod – peatuti kohtades, kus seismine mingit mõju ei omanud – lihtsalt poliitiline palagan.

Telegrami rongkäik jällegi kaaperdati jõustruktuuride poolt ja kolonn lõhuti valgusfooridega. Kolonnis juhtus veel üks kummaline intsident, kus politseinik peatas kolonnis sõitva auto ja käskis panna ära suure sinimustvalge riigilipu, kuna see ei lähe kokku liiklusseaduse nõuetega. Protestija kuulas politseinikku ja pani lipu kuulekalt ära. Korraldaja veel kritiseeris videos, et me leppisime ju kokku, et käitume korralikult. Hiljem koguneti kokkulepitud parklas ja oldi rõõmsad, et üldse nii palju inimesi kokku saadi.

Peale sellist üritust tekkis mul tõsine depressioon, sest sain aru, et inimesed ei saa üldse aru, mis on protest ja kuidas vaimselt olla protestijana selleks valmis.

Protesti mõte on sundida riiki rahvast kuulama ja sundima rahva tahet realiseerima. Protesti tulemusel peab riik kannatama kahju materiaalselt ja nii suures ulatuses, et teist protesti enam ei taheta ning protest peab kestma seni, kuni on saavutanud eesmärgi.

Protesti ajal ei loe protestija jaoks ükski seadus ega eeskiri, vaid oluline on saavutatav protesti eesmärk.

Tänased traktoristid peaksid olema ühtselt tegutsejad ja kõhklusteta kas või lükkama Riigikogu parklas autod ühte hunnikusse, Terrast loputama virtsatünnis ning hiljem kogu valitsuse hoone pasaga üle pritsima. Aga selleni jõudmiseks peavad protestijad olema valmis ka sedasi tegutsema ja mitte üks, vaid kõik koos. Riik peab aru saama, et protest võib kaasa tuua valitsuse ja riigi kukutamise või kodusõja, kui ei arvestata rahva tahtega.

Seni, kuni me räägime rahulikust ja seadusekuulekast protestist, ei ole sellel protestimisel mingitki mõtet – veel enam, tänane üritus tõestas, et poliitikud kasutavad juba vaeseid, kuulekaid kodanikest protestijaid oma huvides ära, tehes endale enne Riigikogu valimisi kampaaniat. No tule taevas appi! Mina põllumeeste asemel vajuks häbist maa alla!

Kokkuvõttes – enne asjad ei muutu, kui kodanikud ei julge võtta vastutust oma riigi, rahva ja oma põhimõtete eest ning olla valmis ka selle nimel kas või surema!

Mario Maripuu, Rõdali kihelkonna taasasutajaliige, läänlane.

Viimased uudised