Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kairi Kivaste. Foto: Põlva Haigla
Täna 4. märtsil tähistatakse rahvusvahelist HPV ehk inimese papilloomiviiruse teadlikkuse päeva. Põlva haigla ämmaemandusjuht Kairi Kivaste selgitab, mis on HPV, kuidas ennetada HPV-ga seotud vähihaiguseid ning miks on oluline vaktsineerimine ja sõeluuringutes osalemine.
Emakakaelavähk on koos rinnavähiga üks sagedasemaid Eesti naisi kimbutavaid vähivorme. Peamiselt põhjustab emakakaelavähki inimese papilloomiviirus ehk HPV. Tegemist on levinuima sugulisel teel leviva viirusega, millel on üle 200 erineva tüve. Mõned neist on vähi tekitajana kõrgema riskiga, teised, madalama riskiga, mis võivad põhjustada muutusi nahal või limaskestadel.
„Üle 2/3 seksuaalselt aktiivsetest naistest nakatub elu jooksul mingi HPV tüübiga. Samas alati ei pruugi HPV inimese organismis muutusi esile kutsuda ning aja möödudes võib immuunsüsteem haigustekitaja organismist välja tõrjuda,“ ütles Põlva haigla ämmaemandusjuht Kairi Kivaste.
Oluline on teada, et emakakaelavähk ei ole geneetilise taustaga. HPV levib peamiselt naha ja limaskestade kokkupuutel. Lisaks emakakaelavähile võib viirus põhjustada ka teisi vähiliike, näiteks suu-, neelu-, peenise- või pärasoolevähki.
Vaktsineerimine aitab vähiriski ennetada
Üks tõhusamaid viise HPV-ga seotud haiguste ennetamiseks on vaktsineerimine. Kõige parem on seda teha enne sugueluga alustamist.
„Eestis vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava alusel 12–14-aastaseid koolinoori olenemata nende soost. Tasuta vaktsineerimise võimalus on ka 15–18-aastastel noortel. Kui vaktsiin on jäänud selles vanuses tegemata, saab end soovi korral vaktsineerida ka hiljem,” ütles Kivaste.
Sõeluuring aitab avastada muutused varakult
HPV põhjustatud rakumuutuste kujunemine võtab sageli aastaid või isegi aastakümneid. Seetõttu on emakakaelavähi sõeluuring väga oluline, sest see võimaldab avastada vähieelsed muutused varakult, kui need on veel hästi ravitavad.
Eestis alustatakse emakakaelavähi sõeluuringuga 30. eluaastast ning seda tehakse kuni 65. eluaastani. 2026. aastal kutsutakse tasuta emakakaelavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996.
Kui sõeluuringu tulemus viitab võimalikele muutustele emakakaela rakkudes, suunatakse patsient vajadusel täiendavatele uuringutele. Vajadusel saab muutunud rakud eemaldada ning sellega ennetada vähi teket.
„Kõige sagedamini kasutatakse selleks konisatsiooni ehk emakakaelalt koonusekujulise koetüki eemaldamist. Tavaliselt ei mõjuta see naise seksuaalelu ega võimalust tulevikus lapsi saada,” selgitas Kivaste.
Mida saab igaüks ise teha?
HPV-ga seotud haiguste riski saab vähendada mitmel moel. Oluline on tervislik eluviis, mis aitab tugevdada immuunsüsteemi. Samuti tasub teha teadlikke valikuid seksuaalkäitumises.
„Tervislik eluviis aitab tugevdada sinu immuunsust. Toitu tervislikult, liigu mõõdukalt ning ära suitseta ega liialda alkoholiga. Selliselt suudab sinu immuunsüsteem organismi sattunud HPV tõenäolisemalt seljatada. Arvesta, et iga seksuaalpartneriga tõuseb tõenäosus nakatuda mõne HPV tüvega. Võta vastu terviseteadlikke otsuseid, hoidu juhuseksist ning kasuta kondoomi. Vaktsineeri ennast HPV vastase vaktsiiniga ning muidugi osale emakakaelavähi sõeluuringus,” võttis ämmaemandusjuht Kairi Kivaste soovitused kokku.
  • Vaktsineeri end HPV vastu. Vaktsiin aitab kaitsta viiruse tüvede eest, mis põhjustavad kõige sagedamini emakakaelavähki.
  • Osale emakakaelavähi sõeluuringus. Regulaarne kontroll aitab avastada rakumuutused varakult, kui need on veel hästi ravitavad.
  • Tee teadlikke valikuid seksuaalkäitumises. Iga seksuaalpartneriga suureneb tõenäosus nakatuda HPV-ga – kasuta kondoomi ja väldi juhuslikke seksuaalkontakte.
  • Hoia oma immuunsüsteem tugev. Tervislik toitumine, regulaarne liikumine ning suitsetamisest ja liigsest alkoholist hoidumine aitavad organismil viirustega paremini toime tulla.

Viimased uudised