Amet: Lisakonteinerid majade ees on toonud tulemust
Avaldatud: 28 november, 2024
Pilt: Valga vallavalitsus Keskkonnaameti koostatud ülevaade näitab, et võimalus liigiti kogutud jäätmete mugavaks ära andmiseks kodu juures on tänavu esmakordselt olemas kõigis omavalitsustes. Jäätmete äraveo teenuse raames äraantavate jäätmeliikide kasvatamine näib andvat tulemust, sest liigiti kogutud biojäätmete maht kasvab, segaolmejäätmete hulk aga väheneb.
Tänaseks on biojäätmete kodu juures äraandmise võimalus kõigis omavalitsustes. Lisaks on pea kõigides omavalitsustes korraldatud ka paberi- ja kartongjäätmete ning pakendijäätmete äravedu otse kodu või asutuse ukse tagant. Väga paljudes omavalitsustes on korraldatud rohkem kui viie jäätmeliigi eraldi kogumine.
Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Helen Akenpärg selgitas, et jäätmete liigiti kogumine aitab ära hoida loodusressursside raiskamist ja jäätmetest tekkivat reostust. „Et majandus mahuks looduse piiridesse, peame materjale kasutama efektiivselt ja korduvalt, selle asemel, et ressursse loodusest üha juurde ammutada. Materjalide ringluse eeldus on aga puhtalt ja liikide kaupa kogutud jäätmed.”
Jäätmete äraveo korraldamine on omavalitsuste ülesanne, kuid et materjalide ringlussevõtu eesmärke täita, on riik seadnud omavalitsustele kohustuse korraldada liigiti kogutud jäätmete äravedu.
„Teeb suurt rõõmu, et erinevate osapoolte püüdlused annavad tulemusi. Kogemus selle ühe jäätmeliigiga näitab, et kohaliku omavalitsuse tõhusa kohtkogumise korralduse, eraettevõtjate käitlustoimingute ja muidugi inimeste endi panuse koosmõjus liigub väärtuslik ressurss ladestamise või põletamise asemel tootmisesse. Jäätmereformis tugineme sellele positiivsele näitele, et inimesed ükskõik millises Eesti paigas saaksid koduuksel ka pakendeid kuni 25 sendi eest üle anda,” lausus Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Keskkonnaameti fookus materjalide liigiti kogumisele nügimisel ja inimesele kõige mugavama jäätmete ära andmise võimaluste loomisel on viimastel aastatel olnud biojäätmetel. „Põhjus on lihtne: biojäätmete liigiti kogumine annab kolmekordse efekti. Esiteks hoiame ära biojäätmete ladestamisel tekkiva keskkonnareostuse, teiseks kasutame materjali kas biogaasi või kompostina lõpuni ära ja kolmandaks suurendame võimalust muude jäätmete ringlussevõtuks, sest kõik materjalid on puhtad ja biojäätmetest rikkumata,” ütles Helen Akenpärg.
Tänaseks on võimalus biojäätmed kodu või asutuse juures jäätmevedajale üle anda olemas kõikjal Eestis.
Kliimaministeeriumi tellitud üleriigilise sortimisuuringu tulemused selguvad alles järgmisel aastal, kuid kättesaadavad andmed näitavad, et liigume õiges suunas: keskkonnaagentuuri jäätmestatistika näitab segaolmejäätmete mahu langust ning liigiti kogutud biojäätmete mahu kasvu. Positiivset trendi kinnitab ka Iru põletusjaama jõudvate jäätmete koostis: võrreldes 2019. aastaga on biojäätmete osakaal Irusse jõudvate jäätmete hulgas langenud kolmandiku võrra.
2020. aastal võeti Eestis jäätmeuuringu järgi ringlusse vaid 30,4% majapidamistes tekkivatest olmejäätmetest. Peamine põhjus on selles, et ringlussevõtuks sobilikud materjalid visatakse olmeprügisse. See muudab nende ringlussevõtu keeruliseks või võimatuks.
Kohalike omavalitsuse jäätmekorralduse ülevaate tulemused:
Liigiti kogutud jäätmete äravedu kohalises omavalitsustes 2019-2024
Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide arv kohalikes omavalitsustes 2024
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
