Sõja ülevaade: 1714. päev – venemaa jätkas ulatuslikke rünnakuid
Avaldatud: 3 november, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. november 2026:
Ukraina maa hinna tõus eludes kasvab jätkuvalt üllatavalt kiiresti ning vene pool keskendub üha jõhkramalt Ukraina tsiviilühiskonna ründamisele.
1. venemaa kaugmaa rünnakud Ukraina suunal.
2. Ukraina kaugmaa rünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunal.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: pigem ütleks, et muutusteta.
5. Kupjansk: muutusteta.
6. Lõman: muutusteta.
7. Slovjansk/Kramatorsk: muutusteta.
8. Kostjantõnivka: Ukraina on seni sammhaaval olukorda parandamas.
9. Pokrovsk: Dobrollja linnas on olukord pisu paranenud.
10. Lõunarinne: muutusteta.
11. Herson: muutusteta.
12. Poola tugevdas Kaliningradi piiril julgeolekumeetmeid võimalike diversioonide tõttu.
13. venemaa julgeolekuasutused kärbivad kulude kokkuhoiuks vormiriietust.
14. Ukraina rajas Kiievi kaitseks elektroonilise kupli, venemaa täiustab droonide segamiskindlust.
Möödunud ööpäeva jooksul registreeriti 206 lahingukokkupõrget. Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel ulatusid venemaa vägede kaotused möödunud ööpäeval 2060 sõjaväelaseni ehk siis väga kõrged isikkooseisu kaotused jätkuvad ilma pikemaid edusamme toomata. Pisu üllatusega oli paljudes lõikudes rahulikum, mis võib-olla on seotud nii reorgiga aga ka Ukraina parema keskmaadroonide tööga (lõunarinne) ning pani üllatuma, et vist Dobropilja kandis tõstis vene pool tuntavalt edasi saadetavate üksuste koosseisude suurust ning seal lõigus kiputakse kaotama u neljandikku kogu rinde kaotustest ühe ööpäeva jooksul.
Eile korraldas vastane 68 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 234 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid venemaa väed 8297 kamikaze-drooni ning tulistasid Ukraina asulaid ja vägede positsioone 2491 korral, neist 61 korral mitmikraketiheitjatest. Njah, kõik numbrid näitavad kahanemist, mis mitte paha ole ehk siis üha rohkem tuleb päevi, kus senist keskmist töötlemise taset toetamaks oma infiltreerujaid, ei ole vene poole enam suutmas hoida, mis arvatavalt näitab vene poole tõusvaid raskusi rinde lähedal toimetamaks seal nii kauudtuleüksustega kui droonimeeskondadega.
1. venemaa jätkas ulatuslikke õhurünnakuid Ukrainale, liugpommirünnakus hukkus kümneid inimesi
venemaa jätkas 1.–3. novembril ulatuslikke õhurünnakuid Ukraina vastu, kasutades sadu ründedroone, rakette ja juhitavaid liugpomme. Kõige ohvriterohkem rünnak toimus 2. novembril Zaporižja oblastis, kus pommitati humanitaarabi jagamiseks kasutatud kooli ja varjendit. Viimaste päevade rünnakutes paistab silma ka reaktiivmootoriga droonide suur osakaal.
2. novembril ründasid venemaa väed Zaporižja oblastis Komõšuvahha asulat, kus koolihoonet kasutati kohalikele elanikele humanitaarabi jagamiseks. Ukraina võimude teatel korraldati piirkonnas mitu juhitavate lennukipommidega rünnakut.
Esialgu teatati 24 hukkunust, kuid hiljem kasvas ohvrite arv 26-ni. Hukkunute seas olid kaks päästjat ja neli politseinikku. Veel viis inimest sai vigastada ning kohalike võimude teatel oli 27 inimese saatus esialgu teadmata. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul tabasid esimesed pommid kooli, mille juures jagati regulaarselt humanitaarabi. Seejärel heitsid venemaa lennukid veel üheksa pommi varjendile, kuhu inimesed olid rünnaku eest peitu läinud.
Ukraina võimude hinnangul oli tegemist tahtliku rünnakuga tsiviilelanike vastu. Rünnakus hävis võimla ja abihoone ning kahjustada said koolimaja ja päästeauto. Liugpommid tabasid ka elumaju
2. novembril ründasid venemaa väed juhitavate lennukipommidega ka Harkivi oblastis asuvat Izjumi linna.
Ukraina prokuratuuri esialgsetel andmetel kasutati nelja FAB-500 pommi, millele olid paigaldatud juhtimis- ja liuglemismoodulid. Pommid tabasid nelja- ja viiekorruselisi elumaju ning kahjustasid ka eramuid, kauplusi, postkontorit ja autosid.
Rünnakus hukkus vähemalt üks inimene. Ukraina politsei andmetel sai vigastada 27 inimest, sealhulgas kaks last. Hilisemates prokuratuuri teadetes kasvas vigastatute arv 34-ni.
Juhitavad liugpommid võimaldavad venemaa lennukitel rünnata sihtmärke kümnete kilomeetrite kauguselt, ilma et lennuk peaks lendama otse sihtmärgi kohale. Selliseid pomme kasutatakse eriti sageli rinde lähedal asuvate linnade ja asulate ründamiseks.
Droonirünnakud jätkusid nii öösel kui ka päeval
Ukraina õhujõudude andmetel kasutas venemaa 1. novembri õhtust 2. novembri hommikuni kestnud rünnakus 193 drooni, millest 75 olid reaktiivmootoriga. Ukraina õhutõrje teatel õnnestus 154 drooni alla tulistada või elektrooniliste vahenditega neutraliseerida. Tabamusi registreeriti 26 paigas.
2. novembri päeval järgnes uus ulatuslik rünnak. Kella 6.30 ja 19 vahel saatis venemaa Ukraina vastu 171 drooni, millest 103 olid reaktiivmootoriga. Lisaks kasutati kümmet S8000 Banderol/Dan-T tüüpi raketti.
Ukraina õhutõrje teatel neutraliseeriti 139 drooni ja kaheksa raketti.
Droonirünnakutes sai kannatada ka energiataristu. Elektrikatkestusi registreeriti mitmes Ukraina piirkonnas ning Kiievis mõjutasid need ühistranspordi tööd.
1. novembril tabas droon Vinnõtsa oblastis Kozjatõnis ühiselamut ja kooli lähedal asuvat ala. Hukkusid 13-aastane tüdruk ja täiskasvanud naine ning vigastada sai kuus inimest, nende seas neli last.
Rünnakute taktikas paistab silma reaktiivdroonide osakaal
Viimaste päevade rünnakute üks tähelepanuväärsemaid jooni on reaktiivmootoriga droonide ulatuslik kasutamine.
Kui 1.–2. novembri öises rünnakus moodustasid need ligikaudu 39 protsenti kasutatud droonidest, siis 2. novembri päevasel rünnakul ulatus nende osakaal juba 60 protsendini.
Reaktiivdroonide suurem kiirus vähendab Ukraina õhutõrje reageerimisaega ning võib raskendada nende tõrjumist. Samuti näitab suur päevarünnak, et venemaa ei piirdu ulatuslike droonilöökide korraldamisel enam üksnes öötundidega.
Samas ei saa mõne päeva andmete põhjal veel järeldada, et reaktiivdroonide osakaalu kasv oleks kujunenud püsivaks suundumuseks.
Teine oluline tähelepanek on eri tüüpi ründevahendite samaaegne kasutamine. Kui kaugemale Ukraina sisemaale suunatud rünnakutes kasutatakse peamiselt droone ja rakette, siis rinde lähedal asuvaid asulaid pommitatakse jätkuvalt juhitavate lennukipommidega.
Komõšuvahha ja Izjumi rünnakud näitavad, et liugpommid kujutavad endast tõsist ohtu ka tsiviilelanikele. Erinevalt paljudest kaugmaadroonidest kannavad need suurt lõhkelaengut ning võivad ühe tabamusega põhjustada ulatuslikke purustusi ja arvukalt inimohvreid.
2. Ukraina jätkas kaugmaarünnakuid venemaa naftataristu vastu, okupeeritud Krimmis esines elektrikatkestusi.
Ukraina jätkas 1.–3. novembril droonirünnakuid venemaa naftataristu ja okupeeritud aladel asuvate objektide vastu. Kõige märkimisväärsemaks osutus rünnak Samara naftatranspordisõlmele, mille järel peatati ajutiselt Kasahstani nafta transport. Plahvatustest teatati ka okupeeritud Luhanskis ning Krimmis jätkusid elektrivarustuse häired.
Ööl vastu 2. novembrit ründasid Ukraina droonid Samara oblastis asuvat Samara naftapumplajaama, mis on üks venemaa suuremaid nafta ladustamise ja transpordi sõlmpunkte. Deutsche Welle andmetel puhkes rajatise territooriumil ulatuslik tulekahju. Tegemist oli juba viienda rünnakuga samale objektile viimase kuu jooksul.
Kasahstani energiaministeerium kinnitas, et rünnaku tõttu peatati ajutiselt nafta pumpamine Atyrau–Samara torujuhtmes. Selle kaudu liigub Kasahstani nafta venemaa torujuhtmesüsteemi ja sealt edasi eksporditurgudele. Kahjustuste täpne ulatus pole veel teada.
1. novembril tabas ulatuslik droonirünnak ka Nižni Novgorodi oblastis Kstovos asuvat tööstuspiirkonda. Kohalikud võimud kinnitasid olulisi kahjustusi ühele tööstusettevõttele, kuid ei nimetanud objekti. Ukraina allikate teatel oli sihtmärgiks Lukoili suur naftatöötlemistehas, mille piirkonnas puhkes tulekahju.
Okupeeritud Luhanskis teatati 2. novembri öösel mitmest plahvatusest. Ukraina seirekanali Exilenova+ andmetel võis rünnaku sihtmärgiks olla kohaliku telekommunikatsiooniettevõtte rajatis. Kahjustuste ulatust ega võimalikku mõju venemaa vägede sidepidamisele ei ole sõltumatult kinnitatud.
Droonitegevusest teatati ka okupeeritud Krimmis. venemaa kaitseministeeriumi andmetel tõrjuti 1.–2. novembri öösel droone nii poolsaare kui ka Musta ja Aasovi mere kohal.
Krimmis jätkusid samal ajal elektrikatkestused. 2. novembril piirati elektrivarustust Simferoopoli, Kurmani ja Bahtšisarai piirkonnas ning Sevastoopolis kehtestati elektri jaotamiseks ajutine graafik. Elektrivarustuse häireid esines ka Jaltas.
Okupatsioonivõimud põhjendasid katkestusi remonditööde ja elektrivõrgu ülekoormusega. Seni ei ole kinnitatud, et just viimaste ööpäevade droonirünnakud oleksid katkestused põhjustanud. Krimmi energiataristu oli saanud kahjustada ka varasemates rünnakutes.
venemaa kaitseministeerium teatas, et ööl vastu 2. novembrit tulistati alla 212 Ukraina drooni. Droonirünnakud hõlmasid 16 venemaa piirkonda, okupeeritud Krimmi ning Musta ja Aasovi mere piirkonda.
Viimaste päevade rünnakud näitavad, et Ukraina keskendub jätkuvalt venemaa naftatööstuse ja transporditaristu kahjustamisele, kuid ründab ka okupeeritud alade side- ja logistikarajatisi. Samara rünnaku järel peatunud naftatransport on konkreetne näide sellest, kuidas droonilöögid võivad mõjutada ka venemaa kaudu kulgevaid rahvusvahelisi energiatarneid.
Samal ajal näitavad korduvad rünnakud samadele naftarajatistele Ukraina püüdlust hoida taristut pideva surve all. Rünnakute pikaajaline mõju sõltub siiski kahjustuste ulatusest ja sellest, kui kiiresti suudetakse rajatiste töö taastada.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: enam-vähem muutusteta, tugev surve on küll toomas sammhaaval edenemisi otse Harkivi poole aga miskit olulist see veel ei muuda ning Vovtšanski kandis pole senised vene poole kaugele üle Vovtša jõe jõudmised pikemalt pidama jäänud.
5. Kupjansk: pisu vastuolulisi sõnumeid on aga pigem jätaks muutused kajastamata, sest võib-olla neid polegi. Eks vene poolel on keeruline, linn nagu okupeerituks tembeldatud aga seda kontrollida ei suudeta ning seni on Ukraina omad suutnud hoida vene koosseisu kasvamast suuremaks.
6. Lõman: ikka ootel, et Jampõli kandis suudetaks vene pool suruda Zerebetsi taha, aga võimalik, et Ukraina ei taha isikkooseisu kasvavaid kaotusi ja pigem hoiab neid metsalasid seal suurem kontrolli all muude abivahenditega ja laseb vene poolel oma jõud just sinna suunata ehk siis suuremas osas sektoris on pisu rahulikum.
7. Slovjansk/Kramatorsk: ka siin ei suuda tuvastada neid kaugemale jõudmiste pidama saamist ehk siis kõik enam-vähem.
8. Kostjantõnivka: sammhaaval Ukraina olukord vaatamata tihedale vene poole konveierile paraneb nii linnas kui linnast läänes. Veel siiski väga optimistlik olla ei julge.
9. Pokrovsk: sarnaselt Kostjantõnivka suunale on pigem rohkem parandanud olukorda Ukraina omad ja suudetakse uuesti luua possasid Dobropillja linna kagu serva lähistele ehk siis pigem linnas on vene soldatite arv vähenemas. Jah, kuskil kaugemal uusi vene possasid tuleb ja veel ei suudeta neid väga pikalt hoida.
10. Lõunarinne: muutusteta vist. Kuna Orihivi linna kandis ei ole vene poolel enam millegiga hõisata (pigem on possasid kaotatud) siis tõusnud surve Huliaipole kandis võib hakata tooma pisu edenemisi, sest need kaugemale jõudmised väga avaratel väljadel kipuvad uuesti pisu kauem elus püsima ning kipub arvamaa, et Ukraina omadel lihtsalt ei jagu piisavalt ressursse kõikjale.
11. Herson: muutusteta.
12. Poola tugevdas Kaliningradi piiril julgeolekumeetmeid võimalike diversioonide tõttu
Poola käivitas Kaliningradi oblastiga piirnevatel aladel julgeolekuoperatsiooni, kuna riigi sõjaväeluure ja liitlasriikide luureteenistused hoiatasid võimalike venemaa provokatsioonide ja diversioonide eest. Piirkonda on saadetud täiendavaid politseijõude, sealhulgas terrorismivastase võitluse üksusi.
Poola politseijuht Marek Boroń ütles raadiojaamale RMF FM, et võimud said oktoobri lõpus luureteavet võimalike sabotaažiaktide ja relvastatud rühmade sissetungikatsete kohta. Seetõttu otsustati rakendada ennetavaid julgeolekumeetmeid.
Operatsioon hõlmab Warmia-Masuuria ja Podlaasia vojevoodkonda ning seda viib läbi politsei koostöös sõjaväe, piirivalve ja eriteenistustega. Tegevuse koordineerimiseks on politsei peavalitsuses moodustatud eraldi staap.
Poola politsei on 2.–8. novembrini kõrgendatud valmisolekus. Ametivõimud ei ole võimalike provokatsioonide üksikasju avaldanud. Seni ei ole teatatud operatsiooniga otseselt seotud relvastatud sissetungidest.
Samal ajal tugevdab Poola sõjalist kohalolekut Kaliningradi oblasti piiril. Selleks kujundatakse olemasolev 4. Warmia-Masuuria territoriaalkaitsebrigaad ümber piirialade kaitsele spetsialiseerunud üksuseks. Ümberkorraldused on kavas lõpule viia 2026. aasta lõpuks ning täieliku valmisoleku peaks brigaad saavutama kahe aasta jooksul.
Üksuse ülesannete hulka kuulub ka olukorra jälgimine Suwałki koridori piirkonnas. Tegemist on veidi üle 100 kilomeetri pikkuse Poola-Leedu piirialaga, mis ühendab Balti riike ülejäänud NATO territooriumiga ning eraldab Kaliningradi oblastit Valgevenest.
Kaliningradi oblasti piiril tugevdas oktoobris sõjalist kohalolekut ka Leedu. Leedu võimud põhjendasid otsust võimaliku julgeolekuohu suurenemisega seoses venemaal aset leida võiva mobilisatsiooniga. Täiendavad sõjaväelased jäävad piirialale vähemalt novembri keskpaigani.
Poola võimude teatel on praegused meetmed ennetava iseloomuga ning nende eesmärk on kaitsta piirialade elanikke ja olulisi objekte võimalike diversioonide eest.
13. venemaa julgeolekuasutused kärbivad kulude kokkuhoiuks vormiriietust
venemaa rahvuskaart Rosgvardija tegi ettepaneku loobuda mitmest sõjaväevormi elemendist, et vähendada varustuskulusid. Sarnaseid kokkuhoiumeetmeid on kavandanud ka teised venemaa julgeolekuasutused, sealhulgas föderaalne julgeolekuteenistus FSB.
Rosgvardija koostatud presidendi määruse eelnõu kohaselt jäetakse naissõjaväelaste vormiriietusest välja hallid ja mustad karusnahast mütsid, mis asendatakse tavaliste soojade mütsidega. Mereväeüksustes teenivatele naistele ei väljastata enam ka musti villaseid jakke.
Meesohvitseridele ja lipnikele ei väljastata enam õlakutega villaseid jakke. Mereväeüksustes asendatakse senised villased valged suvised vormikuued ja püksid rõivastega, mille materjal ei ole enam kindlaks määratud.
Samuti kaovad enamiku sõjaväelaste vormiriietusest kamuflaažimustriga panamakübarad ja baretid ning kõrgemate ohvitseride varustusest talvised kamuflaažimustriga välivormimütsid.
Rosgvardija põhjendab muudatusi sellega, et nimetatud rõivaesemeid kasutatakse vähe. Eelnõu seletuskirja järgi on eesmärk parandada sõjaväelaste väljanägemist ja vähendada vormivarustusele tehtavaid kulutusi.
Samas plaanitakse kasutusele võtta ka uusi vormielemente, sealhulgas polosärgid ja kõrge säärega nöörsaapad. Naiskindralitele nähakse ette villased pidulikud jakid ning lampassidega püksid.
Eelnõu kohaselt ei vaja muudatused täiendavat rahastamist ning kõik kulud kaetakse Rosgvardijale juba eraldatud eelarvevahenditest. Kavandatava kokkuhoiu suurust ei ole avaldatud. Kui president määruse allkirjastab, jõustub see samal päeval.
Kulude vähendamise võimalusi otsivad ka teised venemaa julgeolekuasutused. Oktoobri alguses tegi FSB ettepaneku muuta sõjaväelaste vormiriietusega varustamise norme, põhjendades seda vajadusega optimeerida kulutusi.
Veebruaris kirjutas väljaanne Vjorstka, et ka föderaalne kaitseteenistus FSO kavatses loobuda villastest mantlitest. Samuti sooviti venemaa eriprogrammide peavalitsuses asendada kallimad karakullnahast peakatted odavamate karusnahksete mütsidega.
Rosgvardija avalikustatud eelarveandmete järgi kulutas asutus 2026. aasta esimese üheksa kuuga 368,3 miljardit rubla (umbes 4,07 miljardit eurot) ehk 74,1 protsenti aasta avaliku eelarveosa 496,9 miljardi rubla (umbes 5,49 miljardi euro) suurusest eraldisest.
venemaa 2027. aasta föderaaleelarves on riikliku julgeoleku ja õiguskaitsetegevuse kuludeks kavandatud üle 4,286 triljoni rubla (umbes 47,4 miljardit eurot). See summa hõlmab muu hulgas Rosgvardija ja FSB rahastamist. 2028. aastal peaksid vastavad kulutused kasvama 4,421 triljoni rublani (umbes 48,9 miljardi euroni) ning 2029. aastal 5,21 triljoni rublani (umbes 57,6 miljardi euroni).
Seega kavandatakse vormivarustuse kokkuhoiumeetmeid ajal, mil venemaa julgeoleku- ja õiguskaitsevaldkonna üldised eelarvekulud peaksid lähiaastatel suurenema.
4. Ukraina rajas Kiievi kaitseks elektroonilise kupli, venemaa täiustab droonide segamiskindlust
Ukraina on rajanud Kiievi kohale ulatusliku elektroonilise sõjapidamise kaitsesüsteemi, mille eesmärk on häirida venemaa Shahedi ründedroonide kaugjuhtimiseks kasutatavat raadiosidet. Ukraina spetsialistide sõnul sundis süsteemi kasutuselevõtt venemaad droone täiustama ja uusi tehnilisi lahendusi otsima.
Ukraina presidendi kaitsetehnoloogia nõuniku Serhi „Flash” Beskrestnovi sõnul paigaldati vaid mõne nädalaga üle kogu Kiievi sadu antenne ja elektroonilise sõjapidamise seadmeid. Nende abil loodi omamoodi elektrooniline kuppel, mis häirib Shahedi droonide juhtimiseks kasutatavat MESH-raadiosidevõrku, vahendas Ukrainska Pravda.
MESH-võrgus saavad droonid üksteise vahel raadiosignaale edasi anda, võimaldades operaatoril juhtida ka kaugel asuvaid droone, millega puudub otsene raadioside. Ukraina uus kaitsesüsteem on mõeldud sellise sideühenduse katkestamiseks või häirimiseks.
Beskrestnovi sõnul osalesid süsteemi rajamises Ukraina relvajõudude peastaap, kaitseministeerium, siseministeerium, riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu, presidendikantselei ning mitu sõjaväeüksust. Ettevõtmist jälgis isiklikult ka president Volodõmõr Zelenski.
Elektroonilise sõjapidamise seadmete tootjad töötasid väidetavalt ööpäev läbi, et vajalik varustus võimalikult kiiresti valmis saada ja paigaldada.
Ukraina eksperdi hinnangul avaldas uus kaitsesüsteem venemaa droonirünnakutele märgatavat mõju. Tema sõnul oli venemaa sunnitud Shahedide kasutamises pausi tegema, droone moderniseerima ja otsima alternatiivseid juhtimislahendusi.
Samas ei ole Ukraina avaldanud täpseid andmeid selle kohta, kui palju droone on uus süsteem neutraliseerinud või mil määral on vähenenud edukate tabamuste arv. Seetõttu ei ole kaitsekupli tegelikku tõhusust võimalik sõltumatult hinnata.
venemaa arendab segamiskindlamaid droone
Samal ajal täiustab venemaa oma droonide navigatsioonisüsteeme, et vähendada nende haavatavust Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahendite suhtes.
Defense Newsi andmetel on venemaa hakanud kasutama droonidel järjest võimekamaid satelliitnavigatsiooni antenne Kometa. Kui varasematel mudelitel oli 16 antennielementi, siis nüüd valmistutakse tootma 20 elemendiga versioone. Kiievit rünnanud Shahedidelt on leitud ka 32 elemendiga antenne.
Suurem antennielementide arv võimaldab droonidel paremini vastu pidada satelliitnavigatsiooni segamisele.
Ukraina luure andmetel kasutatakse Kometa süsteeme lisaks droonidele ka juhitavates liugpommides ja rakettides.
Kiievi uus elektrooniline kaitsekuppel ja Kometa antennid on siiski suunatud erinevatele probleemidele. Kui Ukraina süsteem häirib eelkõige droonide kaugjuhtimiseks kasutatavat raadiosidet, siis Kometa antennide eesmärk on säilitada satelliitnavigatsiooni toimimine elektroonilise segamise tingimustes.
Raadioside katkestamine ei tähenda tingimata drooni allakukkumist. Kui droon suudab jätkata lendu eelnevalt programmeeritud marsruudil, võib see jõuda sihtmärgini ka ilma operaatoriga ühendust pidamata.
Elektrooniline sõjapidamine muutub üha olulisemaks
Kiievi uue kaitsesüsteemi rajamine näitab elektroonilise sõjapidamise kasvavat tähtsust Ukraina õhukaitses.
venemaa kasutab Ukraina ründamiseks üha keerukamaid droone, millel on erinevad navigatsiooni- ja juhtimissüsteemid. Ukraina omakorda arendab vahendeid nende sideühenduste katkestamiseks, navigatsiooni häirimiseks ja droonide neutraliseerimiseks.
Elektroonilised kaitsesüsteemid täiendavad tavapärast õhutõrjet ja püüdurdroone, võimaldades osa ründevahendeid tõrjuda ilma kallite õhutõrjerakettideta.
Viimaste arengute põhjal võib järeldada, et Ukraina ja venemaa droonisõjas ei ole enam määrav üksnes ründedroonide arv. Üha olulisemaks muutuvad nende lennukiirus, autonoomsus, sideühenduste töökindlus ja vastupidavus elektroonilisele segamisele.
Kiievi kaitsekupli kasutuselevõtt on järjekordne samm selles tehnoloogilises vastasseisus, kuid selle pikaajaline mõju sõltub muu hulgas sellest, kui kiiresti suudab venemaa oma droonide juhtimissüsteeme uute häirimismeetoditega kohandada.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
