Liikluskindlustuse juhtumeid 10 protsenti rohkem: millal tuleb pärast avariid politseisse helistada?
Avaldatud: 3 november, 2026
Foto: Lõuna päästekeskus Liikluskindlustuse juhtumite arv on Eestis tänavu kasvanud, kuid politsei liiklusõnnetustega seotud väljakutseid on vähem. Väiksem kokkupõrge ei pruugi vajada patrulli, ent õnnetusse sattunud juhil tuleb sellegipoolest kiiresti otsustada, mida sündmuskohal teha ja kellelt vajadusel nõu küsida.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel registreeriti 2026. aasta esimese üheksa kuuga Eestis 26 219 liikluskindlustuse juhtumit, mida on kümnendiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. See teeb keskmiselt sada juhtumit päevas.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel registreeriti samal perioodil 4405 liiklus-õnnetusega seotud väljakutset, mida on 12% vähem kui aasta varem. Neist 3128 olid märgitud varalise kahjuga õnnetustena.
Neid numbreid kõrvutades joonistubki välja erinevus, kus iga kindlustusjuhtum ei tähenda automaatselt, et politsei peab sündmustesse sekkuma.
Plekimõlkimise järel on esimene küsimus, kuhu helistada
IIZI tellitud 2025. aasta Norstati uuring näitas, et sõidukiga seotud kahjujuhtumit kogenud inimestest helistas 26% esimesena kindlustusseltsi, 20% politseisse ja 17% elukaaslasele või abikaasale. Iga neljas ei helistanud kellelegi. Uuring ei näita, kas politseisse pöördumine oli vajalik, kuid peegeldab, kui erineval moel inimesed kahju korral abi otsivad.
Esimesele küsimusele, kelle poole pöörduda, järgnevad aga kiiresti järgmised. Kuidas õnnetust õigesti dokumenteerida? Mida teha pärast kahjuteate täitmist? Kas kindlustus katab auto remondi, asendusauto või puksiiri? IIZI Kahjuabi spetsialistide sõnul on just need küsimused pärast liiklusõnnetust kõige sagedasemad.
„Õnnetus ise on juba piisavalt stressirohke ja täiesti tavaline on, et inimene ei suuda sel hetkel kõigele mõelda. Sageli ei olegi vaja muud kui kedagi, kes oskaks rahulikult selgitada, mida järgmisena teha,” ütleb IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees.
Just sellistes olukordades saab abi IIZI 24/7 Kahjuabi telefonilt 666 0300, kuhu võib helistada ka siis, kui auto on sõidukõlblik ja kohapealset abi pole vaja. Kahjuabi spetsialist juhendab, kuidas õnnetuse asjaolud fikseerida, millised tõendid koguda ja kuidas kahjuteade vormistada.
Kääramehe sõnul aitab õigeaegne nõustamine vältida ka hilisemaid arusaamatusi. „Kui midagi olulist jääb sündmuskohal tegemata või kirja panemata, võib kahju lahendamine hiljem võtta rohkem aega, tekitada lisaküsimusi ja halvimal juhul mõjutada ka kahju hüvitamist,” soovitab ta, et kui kahtled, siis küsi kohe nõu.
Näiteks sattus üks autojuht Tallinnas liiklusõnnetusse, kuid ei teadnud, millises järjekorras tõendid koguda ja kahjunõue esitada. Kahjuabi spetsialist juhendas teda kahjustuste pildistamisel, juhtunu fikseerimisel ja kahjuteate täitmisel.
Teisel juhul oli autojuht tagurdanud otsa teisele sõidukile ega teadnud, kuidas teise osapoolega õnnetuse asjaoludes kokkuleppele jõuda. Ka siis aitas telefonitsi saadud juhendamine selgitada, kuidas juhtunu korrektselt vormistada ja millal on vajalik politsei kaasamine.
Politsei: kokkulepe ei vabasta õnnetuse dokumenteerimisest
Liiklusõnnetusse sattumine on ootamatu ja Põhja prefektuuri avariimenetlusgrupi juhi Raul Annuka sõnul on täiesti mõistetav, et selle lahendamiseks soovitakse politsei abi. Küll aga sõltub politsei kaasamise vajadus juhtunu asjaoludest.
„Liiklusseaduse kohaselt tuleb politseiga ühendust võtta juhul, kui liiklusõnnetuses on saanud keegi viga, süü osas ollakse eriarvamusel või kui pole õnnetuses kannatada saanud vara omanik teada,” selgitab Annuka ja lisab, et seejuures tuleb meeles pidada, et ka aial, hekil, tänavavalgustuspostil, liiklusmärgil, majal jne on olemas omanik.
Annuka sõnul on inimene kellegi teise vara kahjustades seadusega kohustatud politseiga ühendust võtma ja käituma vastavalt politsei korraldustele ja juhistele. Reeglina võtab politsei teise osapoolega ühendust, juhtum saab registreeritud ning enamasti suunatakse osalised kahju hüvitamise küsimustes kindlustusandja poole. Kuid võib ka minna teisiti.
„Meie murekohaks on see, et liiklejad ei ole sageli oma kohustustest teadlikud või proovivad lihtsalt vastutusest kõrvale hiilida ja lahkuvad ilma teavituskohustust täitmata sündmuskohalt,” selgitab Annuka, et tegelikult on sündmuskohalt lahkumine ja teavituskohustuse eiramine eraldi süütegu ja seega karistatav.
„Liiklusõnnetustes, kus süü osas küsimusi ei ole ja osalised saavad omavahel kokkuleppele, pole politsei teavitamine kohustuslik,“ ütleb ta. Sellisel juhul tuleb osapooltel õnnetuse asjaolud ja vastutus nõuetekohaselt kirjalikult vormistada ning fikseerida kõik vajalikud andmed.
Annuka rõhutab, et enne sündmuskohalt lahkumist tuleb teha fotod sõidukitest ja nende asendist õnnetuskohal. „Kahjuks on kurbi näited ka juhtumitest, kus osalised on kokku leppinud, et sõidavad lähimasse parklasse, aga üks osapooltest sinna ei jõua ja kannatanul puudub ka teadmine teise sõiduki andmetest.”
Sarnasele ohule juhib tähelepanu ka IIZI liikluskindlustuse tootejuht Triin Kääramees, kelle sõnul ei piisa parklas võõrast autot kahjustades üksnes kojamehe vahele jäetud kontaktandmetest. Kui kahjustatud sõiduki omanikku pole kohal, tuleb juhtunust teavitada politseid. Sama kehtib ka näiteks liiklusmärgi, tänavavalgustusposti või muu võõra vara kahjustamisel.
„Autojuhti võib hiljem tabada ebameeldiv üllatus, kui kindlustusselts esitab talle kahju hüvitamise järel tagasinõude,” hoiatab Kääramees.
Kust saada nõu, kui hädaabi pole vaja?
Kui liiklusõnnetuses keegi viga ei saa ja otsest ohtu pole, võib autojuht siiski vajada abi edasiste sammude planeerimisel. Kuidas kahjustusi õigesti pildistada, kahjuteadet vormistada või teada saada, mida kindlustus hüvitab? Sellistes olukordades tasub helistada IIZI 24/7 Kahjuabi tasuta numbrile 666 0300, kust saab ööpäev läbi tasuta nõu ja juhiseid.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
