Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Ukraina sõja ülevaade – 2. november 2026

Viimase 24 tunni olulisemad sündmused

Viimase ööpäeva jooksul on sõjategevus püsinud väga intensiivne. Tähelepanuväärsed on Venemaa ulatuslikud õhurünnakud, Ukraina droonirünnakud Venemaa naftataristule ning kuus päeva kestnud kohaliku relvarahu lõppemine Hersoni oblastis.

1. Rinne: 205 lahingukokkupõrget

Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel toimus 1. novembril rindel kokku 205 lahingukokkupõrget.

Kõige pingelisemad piirkonnad:

  • Pokrovski suund: 31 Vene rünnakut. Tegemist oli ühe aktiivseima rindelõiguga.
  • Kostjantõnivka suund: 20 rünnakut.
  • Lõmani suund: 10 rünnakut.
  • Harkivi lõunapoolne suund: kaheksa rünnakut.
  • Huljaipole suund: seitse rünnakut.

Venemaa jätkab survet mitmel rindelõigul, püüdes Ukraina kaitset järk-järgult kulutada.

2. Venemaa korraldas ulatusliku õhurünnaku

Venemaa käivitas Ukraina vastu 433 kaugmaadrooniga rünnaku.

Ukraina õhujõudude teatel:

  • 371 drooni õnnestus alla tulistada või neutraliseerida.
  • Rünnakud tabasid mitmeid piirkondi.
  • Venemaa jätkas lööke Ukraina energiataristu vastu.

President Volodõmõr Zelenskõi teatel said elektritaristu ründamise tõttu kannatada neli Ukraina piirkonda ning sajad tuhanded majapidamised jäid elektrita.

3. Ukraina ründas Venemaa naftataristut

Ukraina droonid ründasid ööl vastu 2. novembrit Samara oblastis Prosveti naftapumplate kompleksi.

Tegemist on Venemaa naftatranspordi olulise sõlmpunktiga.

Kohalikud elanikud avaldasid videomaterjali, kus on näha suitsu tõusmist rajatise piirkonnast.

Rünnaku täpne ulatus ja tekitatud kahju ei ole veel sõltumatult kinnitatud.

4. Hersoni piirkonna relvarahu lõppes

27. oktoobril alanud kuuepäevane kohalik relvarahu Oleškõ piirkonnas lõppes 1. novembri õhtul.

Relvarahu eesmärk oli võimaldada tsiviilelanike evakueerimist ja humanitaarabi kohaletoimetamist.

Melania Trumpi vahendatud operatsiooni käigus evakueeriti ligikaudu 800 inimest.

Ukraina sõjaväe teatel kasutas Venemaa relvarahu aga oma positsioonide tugevdamiseks, tuues juurde laskemoona ja rajades täiendavaid kindlustusi.

Hersoni kesklinnas registreeriti 2. novembril droonirünnak. Esialgsetel andmetel inimohvreid ei olnud.

5. Küberrünnakud Ukraina ja Venemaa hoiatussüsteemide vastu

Ööl vastu esmaspäeva tabasid küberrünnakud mõlema riigi hädaolukordade teavitamise rakendusi.

Ukrainlaste telefonidesse saadeti ekslikke hoiatusi:

  • tuumaohu kohta;
  • keemiarünnaku kohta;
  • võimalikust tänavalahingust Kiievis.

Ukraina õhuvägi kinnitas, et tegemist oli valehäiretega ning Kiievi piirkonnas tuumaohtu ei olnud.

Mõni tund hiljem teatas ka Venemaa oma hädaolukordade rakenduse vastu korraldatud küberrünnakust. Rünnakute korraldajad pole sõltumatult kindlaks tehtud.

6. Venemaa kaotused

Ukraina kindralstaabi 2. novembri hinnangul olid Venemaa kaotused viimase ööpäeva jooksul:

Tehnika või isikkoosseis

Kaotused

Sõjaväelased (hukkunud ja haavatud)

2500

Tankid

1

Soomukid

7

Suurtükisüsteemid

46

Õhutõrjesüsteemid

1

Operatiivtaktikalised droonid

936

Venemaa sõjaväelaste kogukaotuseks alates 2022. aasta veebruarist hindab Ukraina peastaap ligikaudu 1,59 miljonit inimest.

Tähelepanu: tegemist on Ukraina poole esitatud hinnangutega, mida ei saa sõltumatult täielikult kontrollida. Isikkoosseisu arv hõlmab hukkunuid ja haavatuid.


7. Minu kokkuvõte: mida need sündmused tähendavad?

Viimase ööpäeva põhjal joonistub välja neli olulist suundumust:

  1. Venemaa jätkab kulutussõda. Rünnakute arv rindel näitab, et Moskva ei ole loobunud Ukraina kaitse pidevast survestamisest.
  2. Ukraina laiendab rünnakuid Venemaa tagalas. Naftataristu muutub jätkuvalt oluliseks sihtmärgiks.
  3. Energeetika on üks sõja keskseid sihtmärke. Venemaa püüab talve eel Ukraina elektrisüsteemi kahjustada.
  4. Informatsioonisõda muutub üha olulisemaks. Valehäired ja küberrünnakud võivad tekitada elanikkonnas paanikat ka ilma füüsilise rünnakuta.

Mida jälgida järgmistel päevadel?

  • Kas Venemaa suurendab pealetungi Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal?
  • Kas Ukraina suudab jätkata Venemaa naftatööstuse kahjustamist?
  • Kas Venemaa suurendab talve eel rünnakuid Ukraina elektritaristu vastu?
  • Kas Hersoni piirkonna relvarahu lõppemine toob kaasa sõjategevuse järsu intensiivistumise?

Eesti ja Baltimaade julgeoleku seisukohalt: praegused sündmused näitavad eelkõige, kui oluliseks on muutunud droonitõrje, õhukaitse, elektritaristu kaitse ja elanikkonna kriisivalmidus.

Järgmise ööpäeva jooksul tasub eriti tähelepanelikult jälgida Venemaa tegevust Ukraina põhja- ja kirderindel ning Läänemere piirkonna julgeoleku olukorda.

Viimased uudised