Mesinike ühing: Tänavune meeaasta on Eestis kehvapoolne
Avaldatud: 13 august, 2026
Tänavust meesaaki iseloomustavad Eestis suured erinevused. Kui mõnes mesilas on mesinikud saanud väga hea saagi, siis teistes jääb tulemus alla keskmise ning osal mesinikel võib saak olla isegi sama kehv kui väga keerulisel 2025. aastal.
Eesti Mesinduskogu koondas mesinike esialgse tagasiside tänavuse meeaasta kohta. „Tänavuse meeaasta lõplikuks hindamiseks on veel vara. Meekorje ei ole lõppenud, paljud mesinikud alles võtavad mett ning lõplikud saaginumbrid veel selguvad. Küll on aga näha, et piirkondlikud erinevused on suured. Kogu Eesti kohta saab täpsema hinnangu anda pärast saaginumbrite koondamist,” ütleb Eesti Mesinduskogu tarbijateadlikkuse koordinaator Riin Liht.
Ilmastik mõjutas korjet tugevalt
Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu (EKMÜ) esialgse hinnangu kohaselt ei saa 2026. aastat Eesti tervikuna pidada heaks meeaastaks. Pigem on tegemist alla keskmise või kehvapoolse saagiaastaga, kus põllumajanduspiirkondades on tulemus olnud üldjuhul nõrgem ning looduslikult mitmekesisema korjebaasiga piirkondades kohati parem.
„Tänavust meeaastat mõjutasid oluliselt ilmastikuolud. Kutseliste mesinike esialgse tagasiside põhjal oli kevad mesilasperede arenguks keeruline ning talirapsi korje jäi üle Eesti nõrgaks. Rapsi õitsemise ajal olid ilmad valdavalt jahedad ja öised temperatuurid madalad,” kommenteerib Võrumaa kutseline mesinik Mario Kalvet.
Ka suvine peakorje ei kulgenud ühtlaselt. Juunis esines pikem külm ja vihmane periood ning teine ulatuslikum külma- ja vihmaperiood algas 4. juulil ning kestis ligikaudu kaheksa päeva. Viimane langes olulisele peakorje ajale.
„Nende ilmastikuperioodide koosmõjul võis mõnes piirkonnas jääda saamata kuni veerand potentsiaalsest meesaagist. Samas näitavad piirkondlikud näited, et soodsate tingimuste korral võis tulemus olla täiesti vastupidine,” lisab Kalvet.
Saaremaal ja Muhus on saak kohati hea, kuid ka seal on suured erinevused
Saaremaa Meetootjate Ühingu hinnangul on 2026. aasta saak Saaremaal ja Muhus piirkonniti väga erinev ning drastilised erinevused võivad ilmneda isegi vaid mõne kilomeetri ulatuses. „Etteruttavalt saab öelda, et enamikul Saaremaa ja Muhu mesinikest on tänavu parem saak kui eelmisel aastal. Mõnes kohas võib saaki pidada isegi viimaste aastate üheks paremaks. Samal ajal on piirkonnas ka mesilasperesid, mis on sattunud vähese korje tõttu juba toidupuuduse piirile ning vajavad talvesööta, kui korje ei taastu,” ütleb Saaremaa mesinik Raul Orglaan.
Orglaane sõnul oli Saaremaal kevadine korje paljudes kohtades tavapärane või isegi keskmisest parem. Pärast võilillede õitsemise lõppu tekkis aga mõnel pool pikk korjepaus, mis kestis peaaegu peakorje alguseni. Hilisem peakorje aitas olukorda parandada ning enamikes piirkondades jätkus korje pikema aja jooksul.
Saaremaa mesinike hinnangul võis tänavuse parema tulemuse kujunemisele kaasa aidata piisav õhuniiskus koos soojade temperatuuridega. „Kui tavaliselt mesilased angervaksast väga lugu ei pea, siis tänavu külastati seda usinalt. Samuti hakkas kanarbik rabas õitsema ligikaudu poolteist nädalat varem ning mesitarudes on praegu näha kanarbikult saabuvat nektarit,” kirjeldab Orglaan.
Optimistlikult võib üksikutes mesilates olla ka väga hea aasta
Eesti Mesinike Liidu liikme ja kutselise mesiniku Tarvo Siilabergi hinnangul on Põlva vallas asuvas Raja mesilas tänavune meeaasta olnud väga hea, võimalik, et isegi rekordiline. „Vurritamise lõpetan järgmise nädala alguses, seega täpne lõplik kogusaak pole veel käes, kuid pilt on paljulubav. Korjetaimede kasvuks ja nektarierituseks olid olud suurepärased, piisavalt soe kevad ja piisav niiskus ning soojus tagamaks pikema ühtlasema korje. Toimis heas tasakaalus varajane korje, kus kevadel andsid oma olulise panuse eelkõige paju, tamm ja roosõielised ning erakordselt tulemuslik peakorje, kus peamisteks nektariallikateks kujunesid ristõielised, ristikud, hiirehernes ja tatar,” ütleb Siilaberg.
Eesti mee pakkumine jääb surve alla
Mõningad väga head tulemused ei tähenda, et Eesti mesindussektoril tervikuna oleks põhjust tänavusega rahul olla. Kutseliste mesinike hinnangul on paljude mesinike meevarud pärast 2025. aasta väga kehva saagiaastat sisuliselt lõppenud ning 2026. aasta alla keskmise tulemus ei võimalda varusid tavapärasel määral taastada. See mõjutab juba kodumaise mee pakkumist ja kättesaadavust. Viimane rikkalik ja üle Eesti suhteliselt ühtlase saagiga meeaasta oli kutseliste mesinike hinnangul 2021. aasta.
Samal ajal kasvavad tootmiskulud ning mee müügist saadav tulu ei kata paljudel mesinikel enam töö ja tootmisega seotud kulusid. Tugevat hinnasurvet avaldavad odav teadmata päritoluga importmesi ning nõuetele mittevastav mesi kaubanduses. Üha rohkem mesinikke vähendavad mesilasperede arvu või loobuvad tegevusest ning mesindusest on saanud paljude jaoks kõrval tegevusala.
„Mesinikud teevad kevadest sügiseni väga rasket ja vastutusrikast tööd, kuid kui oma toodangu eest õiglast hinda ei saa, ei ole majanduslikult võimalik tegevust jätkata,” ütleb Eesti Mesinduskogu tarbijateadlikkuse koordinaator Riin Liht. Mesinike hinnangul ei ole tegemist enam ühe kehva meeaasta probleemiga. Kui madalad mee müügihinnad, kasvavad kulud ja ebastabiilsed saagid jätkuvad, muutub järjest keerulisemaks Eesti oma mesinduse säilimine ja kodumaise mee pakkumise tagamine.
Eestis on PRIA andmetel 2025. aasta sügise seisuga 48 093 mesilasperet ja 6341 mesilat. Mesindussektori organisatsioonide hinnangul tegutseb Eestis üle 2900 mesiniku, kuid mesinike arv sõltub arvestuse metoodikast ning hõlmab nii väikemesinikke kui ka kutselisi tootjaid.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
