Ministeerium: Rehabilitatsiooniabi hakkab sõltuma inimese tegelikust vajadusest
Avaldatud: 13 august, 2026
Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks eelnõu, mis muudab rehabilitatsiooniteenusele jõudmise inimese jaoks lihtsamaks. Edaspidi ei sõltu teenuse saamine puude raskusastmest ega töövõime hindamise tulemusest, vaid sellest, kuidas inimese terviseseisund mõjutab tema igapäevaelu ja kas ta vajab toimetulekuks mitme spetsialisti koostööd.
Praegu ei sõltu rehabilitatsiooniteenuse saamine üksnes inimese tegelikust abivajadusest, vaid ka sellest, kas talle on määratud puude raskusaste, osaline või puuduv töövõime või kas tal on teenuse saamiseks muu seaduses ette nähtud alus. Teenusele pääsemiseks tuleb inimesel läbida mitu hindamist ja esitada Sotsiaalkindlustusametile eraldi taotlus. Seetõttu võib abi viibida või jääda saamata ka siis, kui inimese terviseseisund juba raskendab õppimist, töötamist või igapäevast hakkamasaamist.
Samal ajal pakutakse sarnaseid teenuseid nii tervise- kui ka sotsiaalvaldkonnas. Info inimesele juba osutatud teenuste kohta ei liigu alati piisavalt hästi ning eri spetsialistide tegevused ei pruugi lähtuda ühisest eesmärgist. See põhjustab korduvaid hindamisi ja asjaajamist nii inimesele, ametnikele kui ka teenuseosutajatele.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul peab abi lähtuma inimese elust ja tegelikest raskustest, mitte tema võimest end bürokraatiast läbi murda. „Kui lapsel on arenguhäire või inimene vajab pärast rasket haigust või vigastust mitme spetsialisti tuge, on abi vaja praegu. Mitte alles siis, kui kõik taotlused, hindamised ja menetlused on läbitud. Inimene ega tema lähedased ei peaks kulutama oma niigi nappi jõudu sellele, et tõestada õigust abile ja otsida teed eri asutuste vahel,” ütles Joller.
„Rehabilitatsiooni eesmärk on aidata inimesel oma terviseseisundiga paremini toime tulla – liikuda, suhelda, õppida, töötada ja igapäevaelus võimalikult iseseisev olla. Seepärast seome rehabilitatsiooni tihedamalt tervishoiuga,” lisas minister.
Rehabilitatsiooniteenus on mõeldud inimesele, kelle terviseseisundist, haigusest või vigastusest tulenevad raskused mõjutavad oluliselt tema igapäevaelu ning kelle abistamiseks on vaja eri spetsialistide, näiteks füsioterapeudi, logopeedi, tegevusterapeudi või psühholoogi koostööd. Selle eesmärk on aidata inimesel võimalikult iseseisvalt hakkama saada. Üksnes ühe spetsialisti abi vajadus ei tähenda alati rehabilitatsiooniteenuse vajadust – teenus on mõeldud olukorraks, kus inimese abistamiseks on vaja eri spetsialistide koostööd.
Eraldi taotlust Sotsiaalkindlustusametile enam esitama ei pea
Uue korra järgi ei pea inimene rehabilitatsiooniteenuse saamiseks esitama Sotsiaalkindlustusametile eraldi taotlust. Inimese rehabilitatsioonivajaduse tuvastab perearst, muu eriarst või õde, kes saab ta e-konsultatsiooni kaudu rehabilitatsiooniteenusele suunata.
Rehabilitatsiooniteenuse osutaja hindab inimese olukorda täpsemalt. Seejärel seab rehabilitatsioonimeeskond koos inimesega eesmärgid, koostab tegevuskava ning määrab vajalikud sekkumised, teenuse mahu ja kestuse. Teenuse käigus hinnatakse regulaarselt, kas seatud eesmärkide poole liigutakse ja kas osutatav abi annab tulemusi.
Rehabilitatsiooniteenusega seotud andmed ja teenuse kokkuvõte kantakse tervise infosüsteemi. Nii paraneb info liikumine ning väheneb vajadus sama teavet eri asutustele korduvalt esitada.
Teenust hakatakse korraldama Tervisekassa kaudu
Sotsiaalkindlustusameti korraldatav sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lõpeb 30. septembril 2027. Alates 1. oktoobrist 2027 hakkab uut rehabilitatsiooniteenust tervishoiusüsteemis korraldama Tervisekassa.
Igas maakonnas peab rehabilitatsiooniteenust osutama vähemalt üks haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla. See aitab tagada, et teenus oleks kättesaadav üle Eesti. Haiglate kõrval saavad teenust osutada ka teised nõuetele vastavad tervishoiuteenuse osutajad.
Praegused sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad saavad jätkata, kui viivad oma tegevuse uute nõuetega vastavusse, omandavad vajaliku tervishoiuteenuse tegevusloa ja sõlmivad Tervisekassaga lepingu. Samuti võivad nad osutada osa rehabilitatsiooniteenusest, olles koostööpartneriks nõuetele vastavale Tervisekassa lepingupartnerile.
Inimestele, kellel on 30. septembril 2027 kehtiv sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsus, koostatakse automaatselt uue rehabilitatsiooniteenuse saatekiri.
2025. aastal sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 10 827 inimest. Teenusesaajate hulgas oli 5857 kuni 15-aastast puudega last, 536 kuni 18-aastast KOVi hinnangul abivajavat last, 3899 tööealist ja 576 vanaduspensioniealist inimest.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulud olid 2025. aastal 20,1 miljonit eurot. Rehabilitatsiooniteenuse juba kinnitatud riigieelarvelised vahendid on 2027. aastal 22,3 miljonit, 2028. aastal 26,7 miljonit ja 2029. aastal 29,6 miljonit eurot. Need summad on juba kinnitatud rehabilitatsiooniteenuse baaseelarve, mitte reformist tingitud lisakulu. Teenuse eelarve suunatakse Sotsiaalkindlustusametist Tervisekassale ning rehabilitatsiooniteenust rahastatakse jätkuvalt riigieelarvest, mitte ravikindlustuseelarvest.
Rahvatervishoiu seaduse ja teiste seaduste muudatused on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2027. Sotsiaalministeerium hindab uue rehabilitatsiooniteenuse mõju ja tulemuslikkust hiljemalt 2031. aastal.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
