Eksperdid: lapse esimese nutiseadme puhul tasub lähtuda vajadusest
Avaldatud: 13 august, 2026
Kooliaasta eel seisavad vanemad valiku ees, milline nutiseade lapsele valida. Nutikell aitab hoida ühendust ja jagada asukohta, nutitelefon annab seevastu ligipääsu ka sotsiaalmeediale ning internetile. Tartu Ülikooli meediapädevuse eksperdi sõnul võib laps telefonis sattuda tahtmatult sisuni, millega ta veel toime tulla ei oska, mistõttu tasub enne seadme ostu läbi mõelda, milleks seda eelkõige vaja ja kui valmis on laps digimaailmas iseseisvalt tegutsema.
Tartu Ülikooli EU Kids Online’i 2025. aasta uuringu järgi kasutab ligikaudu 98% Eesti 9-16-aastastest internetti iga päev. Peamine ligipääsuvahend on telefon: 87% lastest ja noortest kasutab selles internetti peaaegu iga päev või sagedamini ning 9-12-aastaste seas teeb seda vähemalt korra nädalas 95%.
Tele2 logistika- ja kaubamüügivaldkonna juhi Anu Neemelo sõnul sõltub seadme valik eelkõige lapse päevakavast ja iseseisvusest. „Esmalt tasub küsida, miks lapsel seadet on vaja. Kas see peaks olema sidevahend, bussiaegade või Google Mapsi vaatamise tööriist või hoopis mänguasi? Kui laps liigub peamiselt kodu, kooli ja trenni vahel ning vajab seadet eelkõige vanemaga ühenduse võtmiseks, võib nutikellast piisata. Sellega saab laps üldjuhul helistada vanema määratud kontaktidele, saata lühisõnumeid ja jagada oma asukohta,” ütles ta.
Mudelist olenevalt võivad nutikellal olla SOS-nupp ja koolirežiim, samas ligipääs internetile, mängudele ja suhtlusplatvormidele on kellas piiratud. Seetõttu võib see sobida lapsele, kes hakkab iseseisvalt liikuma, kuid ei vaja veel nutitelefoni kõiki võimalusi. „Nutikell annab lapsele võimaluse vajaduse korral kiiresti vanemaga ühendust võtta, samas ei ole internet pidevalt käeulatuses. Mõne pere jaoks võib see olla sobiv vaheetapp enne telefoni kasutuselevõttu,” märkis Neemelo.
Seevastu nutitelefon on praktilisem valik juhul, kui lapsel on vaja seadet ka oma päeva korraldamiseks. Telefoni kaudu saab ta kasutada ühistranspordi- ja koolirakendusi, näiteks Stuudiumit, ja otsida iseseisvalt infot. „Telefoni valides võiks vanem hinnata, kas laps oskab märgata kahtlasi sõnumeid ja linke, hoida oma isiklikke andmeid ning pidada kinni nutiseadme kasutamise kokkulepetest. Vanus annab ühe orientiiri, kuid laste digiharjumused ja teadmised on erinevad,” ütles Neemelo.
Meediaekspert: internet on lapse jaoks justkui kõverpeegleid täis maja
Tartu Ülikooli meediapädevuse spetsialisti Inger Klesmenti sõnul pakub nutitelefon lapsele palju kasulikke võimalusi, kuid avab ligipääsu ka sisule, millega ta ei pruugi veel osata toime tulla. Väiksemate laste puhul on üks ilmsemaid riske hirmutav, vägivaldne või pornograafiline veebisisu. „Näiteks YouTube’is võib laps jõuda ühelt videolt teisele klõpsides kiiresti sisuni, mida ta ise otsida ei oskaks. Oma valikutega annab ta algoritmile teadmata märku, et selline sisu pakub talle huvi ja automaatesitus võib suunata ta jaburatest videotest järjest ohtlikumate juurde,” selgitas ta.
Kui laps saab ligipääsu sotsiaalmeediale ning hakkab ise postitama ja teistega suhtlema, peab ta õppima arvestama sellega, mis internetti saadetud piltidest, videotest ja kommentaaridest edasi saab. „Internet on lapse jaoks justkui kõverpeegleid täis maja. Seal nähtu võib kujundada tema arusaama sellest, milline peaks välja nägema päris elu, suhted või inimene ise,“ tõi ta välja.
Seetõttu tuleks Klesmenti sõnul enne nutitelefoni kasutuselevõttu peres kokku leppida, millal ja milleks laps seadet kasutab. Näiteks võib lapsel olla päevas kindel internetiaeg, mille kasutamise üle saab ta ise otsustada ja mille jälgimise eest ta õpib järk-järgult vastutama. Samuti võiks ekraaniaeg ja õues liikumisele kuluv aeg olla tasakaalus.
Ta lisas, et laps vajab nende kokkulepete järgimisel täiskasvanu tuge. „Laste seas populaarsed mängud ja platvormid on loodud kasutajat võimalikult kaua aktiivsena hoidma ja teda pidevalt tagasi kutsuma. Laps ei pruugi kokkulepet rikkuda pahatahtlikult, vaid tal võib olla keeruline algoritmide ja mängumehaanika tekitatud kiusatusele vastu panna. Vanema ülesanne on seada turvalised piirid ja aidata neid hoida,” ütles ta.
Ekraani ees veedetud aeg tuleb alati mõne teise tegevuse arvelt. Klesment soovitab koos lapsega arutada, mida talle teha meeldib ja mida ta seadmest tegelikult otsib. „Võib selguda, et laps otsib kaaslast, põnevust, eduelamust, võimalust kellegagi rääkida või kuhugi kuuluda. Mõnda neist vajadustest saab täita ka ekraaniväliste tegevuste või turvalisemate veebikeskkondade kaudu,” kirjeldas ta.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
