Sõja ülevaade: 1632. päev – USA luure hoiatas Balti riike ja Poolat rünnaku eest
Avaldatud: 13 august, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. august 2026:
nelja sõjalaeva tabati ja vene pool ühe küla vallutas ning Ukraina omad kolm küla vabastasid ning Ukraina suutis üle kolme korra rohkem kaugmaa droone teele saata kui vene pool.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Nelja vene sõjalaeva eile öösel tabati.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Kostjantõnivka linnas tundub olukord olevat pisu paranenud.
8. Donetsk: eenduv vene kombits jätkab kasvu sektori idalõigus ja on üha ohtlikum.
9. Lõunarinne: Ukraina andis ametlikult teada aasta algusest alanud edust ning lisaks eilseks nimekirja veel kolm küla lisandus.
10. Herson: muutusteta.
11. Rosstat teatas majanduse taastumisest kasvule pärast putini nõudmist langus peatada.
12. Economist: kadõrov ei taha tšetšeene sõtta saata.
13. Organiseeritud kuritegeliku rühmituse SVO liikmeid mõistetakse kohtu alla sadade sõdurite nullimise ja altkäemaksu võtmise eest garantiide eest, et neid rünnakutele ei saadeta.
14. USA Luure Keskagentuur (CIA) on hoiatanud Euroopa riike võimalike venemaa-poolsete hübriidrünnakute eest.
15. Lühiuudised
WSJ teatel ületasid Ukraina drooniüksused Saksamaal toimunud ulatuslike õppuste käigus USA soomusbrigaadi. Ukraina operaatorid avastasid kiiresti Ameerika varustuse ja simuleerisid selle hävitamist lõhkeainete ja FPV droonidega, sundides USA üksusi korduvalt lähtestama. Õppus paljastas puudujäägid USA vägede kohanemises tänapäevase droonisõjaga.
Ukraina kaitseministri kohusetäitja Jevhen Hmara sõnul on süvarünnakute laiendamine venemaale üks Ukraina peamisi prioriteete. Ta ütles, et Ukraina kavatseb vene sõjamasina sulgeda, hävitades infrastruktuuri, laevastiku, logistika, kütuse- ja energiarajatised ning sõda toetavad ettevõtted. Hmara sõnul muutub tulevane operatsioon raskemini tõrjutavaks, Ukraina relvi toodetakse suuremas koguses ja rünnakud muutuvad täpsemaks. venemaa põleb maha, ütles ta.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 204 lahingukokkupõrget. Kokkupõrgete arv küll tuntavalt vähenes, aga isikkoosseisu kaotused näitavad, et rünnakule jälle rohkem soldateid saadeti ehk siis kevad-suvine pealetung nn uuel moel (väikeste infiltreeruda üritavate gruppide edasi saatmine) jätkus. Sumõ suunal ikka tavapärane piiri lähedane askeldamine ja üllatusega langes surve nii Vovtsanski, Kupianski ja Lõmani kandis ning lõunarinde keskmises ja läänepoolses lõigus. Kindlasti see nii ei jää ja jätkub tihedamalt kas täna või homme. Jah, on võimalus, et osadest neist sektoritest suunatakse üksusi appi tihedama survega lõikudesse, mis vähendabki eelnimetatud lõikudes survet. Tihedam Siverski, Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole kandis ning üha enam valmistab muret vene poole suutlikus hoida siin keskmisest kõrgemat survet ilma suuremate langusteta. Täpsemalt all sektori kaupa.
Eile viis vaenlane läbi 78 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 260 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 066 enesetapudrooni ja viisid läbi 3089 kaudtulelasku. Kõik varasem keskmine ja vene poole tehnika kaotuste arvud pigem üle keskmise.
1. 12. augustil viis venemaa armee läbi 962 õhurünnakut 52 asulale Zaporižja oblastis. Zaporižja rajoonis hukkus üks inimene ja kolm said haavata.
Kolmapäeva õhtul kasutasid venelased Hersonis droone kahe mehe tapmiseks.
12. augustil sai Sumõ oblastis venemaa rünnakute tagajärjel vigastada seitse inimest.
13. augusti öösel ründas venemaa Ukrainat 133 erinevat tüüpi drooniga. Õhukaitsevägi tulistas alla 111 vaenlase drooni, tabamused registreeriti 15 asukohas.
Neljapäeva, 13. augusti öösel ründas vaenlane Odessa oblastis Izmaili rajoonis sadama infrastruktuuri, põhjustades tulekahju.
2. Novorossiiski sadamas tabati 12. augusti öösel toimunud rünnaku käigus nelja venemaa sõjalaeva, sealhulgas fregatte „Admiral Essen” ja „Admiral Makarov”, mis on võimelised kandma Ukrainas rünnakuteks kasutatavaid tiibrakette Kalibr ning mida tabati rünnakutega ka kevadel. Sellest teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus (GUR). Väidetavalt oli kolmas rünnaku alla sattunud alus projekti 22160 patrull-laev „Vassili Bõkov”, millele võib olla paigutatud Kalibri ja Oniksi rakettide stardiseade ning õhutõrjekompleks Gibka või Štil-1. Lisaks tabati väiksemat raketikandjat Projekt 21631 Buyan-M. Rünnakuid kinnitavaid videoid või fotosid ei ole avaldatud.
GUR teatas samuti naftabaasi Grušovaja infrastruktuuri ja Šeskarise naftaterminali — venemaa suurima Musta mere terminali — tabamisest. Varem oli teatatud objektil puhkenud tulekahjust. Lisaks sattusid Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) väitel rünnaku alla õhutõrjekompleksi S-300 radar 30N6E, venemaa relvajõudude mobiilne tuleüksus Novorossiiski sadama kail nr 2 ning kaide nr 3, 6 ja 7 infrastruktuur. Z-kanal „Voennõi osvedomitel” kinnitas tabamusi fregattide „Admiral Essen” ja „Admiral Makarov” tiibrakettide Kalibr stardiseadmete piirkonnas, mille tagajärjed jäid USA ettevõtte Vantori satelliidipiltidele.
„Kahjustuste ulatus ei ole selge, kuid on ilmne, et vastane püüab raketikandjaid rivist välja lüüa, et vähendada võimalike uute Ukraina-vastaste rünnakute korral korraga väljalastavate rakettide hulka ja seeläbi oma õhutõrje olukorda lihtsustada. Suur küsimus on, kuhu Musta mere laevastik nüüd põgeneb, kui pärast laevade Krimmist Novorossiiskisse viimist on neid hakatud regulaarselt tabama ka seal,” kirjutab blogi.
Novorossiisk omandas venemaa jaoks võtmetähtsuse pärast seda, kui Ukraina sundis Moskvat alates 2023. aasta algusest regulaarsete raketi- ja meredroonirünnakute tõttu venemaa sõjalaevade vastu suure osa Musta mere laevastikust annekteeritud Krimmist ümber paigutama.
SBU teatel kasutati 12. augusti rünnakus Ukraina mehitamata õhusõidukeid, sealhulgas reaktiivdroone „Paljanõtsja”, „Neptun” rakette ning merelt tegutsevaid löögisüsteeme.
Täna hilisõhtul alustas 440 elukat teekonda venemaa ja okupeeritud alade sügavusse.
Täna öösel kadus droonirünnakute järel kogu Sevastoopolis elekter.
venemaal Baškortostanis Salavatis puhkes droonirünnaku tagajärjel tulekahju. Avalikud rühmitused teatasid droonirünnakust Gazprom Neftekhimi Salavati rafineerimistehasele, mis asub 1400 km kaugusel Ukrainast, samas kui kohalikud võimud teatasid drooni rusude allakukkumisest.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: infot oli kuidagi üldse vähe.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene sõdur, kes oli riietatud tsiviilisikuks ja kandis prügikotti, viskas Kostiantõnivkas majja lõhkeainet. Filmitud vene 4. motolaskurbrigaadi 1. pataljoni poolt ja kustutatud pärast seda, kui nad said aru, mida nad olid teinud. Koht ise asub linna lõunaserval ja annab aimu, et vene pool on võib-olla kaotanud paljudes linna kvartalites kontrolli. Murdehetkeks seda siiski pidada ei julge
8. Donetsk: veel läbimurdeks ei nimeta aga see sektori idalõigul eenduv pikem kombits jätkas kasvu ning u 1km saadi eilseks edasi ning kontrollitakse nüüd väikest Petrivka küla. Sellega on kaugus nüüd kõige olulisemast Kramatorsk-Kostjantõnivka logistikaahelast vaid 9km ning on võimalik siit suunast hakata nii maanteed kui Kostjantõnivka linna põhjasektorit (u 15 km) kui Kramatorski linna (18km) kaudtule ja droonidega.
Üks väiksem jõgi (Kazenõi Torets) jääb suunale risti ette aga vene pool on seni näidanud päris head jõgede ületust jalaväega ning tuues üle kergliikureid. Hoogu pidurdavad peale jõge algav tihedam asulate võrgustik koos kaitserajatistega, mis küll soodustab Ukraina omadel kaitset ja varjatust aga tihe töötlus kipub neidki tühjendama ja soldat samas paigas on ka keerulisem sihtmärk.
Kahjuks enamus eelnevast näitab, et suund võib saada lõplikult saatuslikuks Kostjantõnivka linna kaotusele ning laiendab oluliselt Kramatorski suunas survet.
9. Lõunarinne: Ukraina andis ametlikult teada aasta algusest alanud edust ning lisaks eilseks nimekirja veel kolm küla lisandus.
Ukraina on hoidnud pikalt OPSECi lõunarinde idalõigus ja nüüd tuli välja ametliku teatega edust. Varasemalt olen siiski tänu Ukraina sõjablogikanalitele suutnud vähemalt 90% varasemat edenemist tuvastada.
Märgitakse, et pealetungioperatsiooni on läbi viidud 29. jaanuarist kuni tänaseni vastavalt operatiivplaanile üldise sõjaväe juhtimise all. Täpsemalt öeldes taastati pealetungioperatsiooni käigus kontroll enam kui 745 ruutkilomeetri suuruse territooriumi ja 26 asula üle (12 Dnipropetrovski oblastis, 10 Donetski oblastis ja 4 Zaporižžja oblastis) ning tagalasse tunginud vaenlase vägesid otsiti ja hävitati enam kui 300 ruutkilomeetri suurusel alal.
Eileks suutsid Ukraina omad vabastada kolm küla, Mõrne, Malijivka ja Zaporizke ehk siis edenemine sektori idalõigus jätkub. See veel ei kujuta vene poolel suuremat ohtu aga vähendab tuntavalt vene enda poole surve võimekust poolel lõunarindel.
10. Herson: muutusteta.
11. Moscow Times: Alustanud aastat langusega, mis oli esimene alates 2023. aastast, pöördusvenemaa majandus teises kvartalis taas kasvule, teatas Rosstat kolmapäeval.
Rosstati hinnangul kasvas venemaa SKP aprillist juunini 1,3%, hoolimata rünnakutest naftatöötlemistehaste vastu, mis viisid naftatöötlemise mahu kahe aastakümne madalaimale tasemele. Esimese poolaasta kokkuvõttes kasvas majandus 0,6% — kaks korda aeglasemalt kui eelmisel aastal ja peaaegu seitse korda vähem kui 2023.–2024. aasta sõjabuumi ajal.
Esimese kvartali lõpetas venemaa 0,2% majanduslangusega. Aprillis kutsus putin ametnikud kokku ja kritiseeris avalikult majandusbloki esindajaid täitumata prognooside pärast. Ta nõudis konkreetseid meetmeid, et majandus taas kasvule pöörata, ning kutsus hiljem üles muutma kasvu põhjalikuks ja jätkusuutlikuks.
Tulemused tulid üllatusena isegi ametnikele: Rosstati andmetel näitas majandus kuue kvartali suurimat kasvu, kuigi nii majandusarengu ministeerium kui ka keskpank hindasid seda märgatavalt madalamaks — vastavalt 0,9% ja 0,8%.
Majandust toetasid suurem tööpäevade arv, väliskeskkonna paranemine ja eelarvest tulenev impulss, loetleb majandusteadlane Jegor Susin. Iraani sõda tõstis vahepeal naftatulusid sõja algusest saadik kõrgeimale tasemele ning eelarve suurendas kulutusi 16%, millest kolmandik läheb armeele ja relvatootmisele. Selle tulemusena jätkab sõjatööstus toodangu kasvatamist, kuid tsiviiltööstuse harud püsivad languses — 3,2% võrreldes eelmise aastaga ja 4,6% võrreldes 2024. aastaga, selgub CMASF-i mai hinnangutest.
On ebatõenäoline, et teise kvartali kasvusähvatus kujuneb trendiks: lähitulevikus jääb venemaa stagnatsiooni seisundisse, leiab Capital Economicsi majandusteadlane Liam Peach. Tema sõnul avaldavad majandusele jätkuvalt survet kõrged intressimäärad ja kütusekriis.
Ukraina kaugmaa-droonide rünnakud, mis algul tabasid naftatöötlemistehaseid ja seejärel põletasid maha peaaegu kõik Wildberriesi suurimad laod, õõnestavad venemaa majandust samuti üsna tõsiselt, leiab majandusteadlane Vladislav Inozemtsev. Tema sõnul kasvab inflatsioon varasematest ootustest 2–3% kõrgemaks, elanikkonna elatustase ja reaalsed sissetulekud lakkavad kasvamast, majanduskasv peatub ning tuhanded ettevõtjad lähevad pankrotti.
Ent Inozemtsevi hinnangul on majandusele veelgi ohtlikumad kremli enda tegevused, mis lisaks sõjale tõstab makse, võtab ettevõtteid ära, kehtestab absurdseid regulatsioone ja võib otsustada uue mobilisatsiooni kasuks: „Kui see algab, on see kogu Venemaa majanduse lõpp.”
Njah, eip teagi, kas uskuda tõusu või mitte. Naftahinna tõus küll oli kõrge aga kõrge oli ka kütusepuudus venemaal ja majanduskeskkonna paranemise märke ka ei märganud…
12. Deutsche Welle: Hoolimata Tšetšeenia juhi ramzan kadõrovi valjuhäälsetest avaldustest, et ta toetab täielikult kõrgeima väejuhi ehk venemaa presidendi vladimir putini kurssi, väldib ta tegelikkuses tšetšeenide massilist saatmist Ukraina sõtta. Sellest kirjutas teisipäeval, 11. augustil veebiväljaanne Economist.
„Ükskõik millised ka poleks Moskva huvid Ukrainas, meie oleme neist lõpmata kaugel,” tsiteerib väljaanne Tšetšeenia Vabariigi juhtkonnale lähedal seisvat anonüümset allikat. Kuigi ramzan kadõrov nimetab end putini jalaväelaseks, mõistab ta olukorda suurepäraselt ega soovi ohverdada vabariigi elanikke vene maailma nimel, lisas allikas.
Kui palju tšetšeene tegelikult Ukrainas sõdib?
Aprillis teatas kadõrov, et Tšetšeenias on rindele saatmiseks ette valmistatud üle 70 000 sõjaväelase. Economisti andmetel moodustab see 9% kogu vabariigi meessoost elanikkonnast. Ajakirjanikud kahtlevad aga nende andmete tõepärasuses. Veebiväljaande Mediazona arvutustele viidates tuletab väljaanne meelde, et alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse kuni tänavu 10. juulini on kinnitatud vaid 539 tšetšeeni surm.
„See moodustab 0,2% venemaa kogukaotustest, samal ajal kui Tšetšeenia elanike osakaal venemaa rahvastikust on 1,1%,” põhjendavad autorid. „Selline arvude erinevus on seletatav kadõrovi märkimisväärse võimuga, mis võimaldab tal saada seda, mida ta soovib. Pärast kahte jõhkrat sõda, mida venemaa pidas aastatel 1994–2009 oma kunagise rahutu vabariigi vastu Põhja-Kaukaasias, on vähesed tšetšeenid valmis venemaa poolel sõdima.”
Economisti andmetel on kadõrovil siiani õnnestunud vältida tšetšeenide sunniviisilist mobiliseerimist Ukraina sõtta. See on võimaldanud tal tugevdada oma mainet rahva isana, kes kaitseb oma inimesi, märgitakse artiklis.
Eriüksus Ahmat ehk „TikToki väed”
Samas kasutas ramzan kadõrov Ukraina sõda selleks, et kontrollida nende inimeste lojaalsust, kes tundusid talle kahtlased, järeldavad ajakirjanikud. Näiteks määrati Tšetšeenia Vabariigi endine siseministri asetäitja apti alaudinov, kelle kohta liikusid kuuldused, et ta kavandab kadõrovi vastu vandenõu, Ahmati komandöriks. Tegemist on eriüksusega, mis loodi Ukrainas sõjategevuses osalemiseks, toovad autorid näite.
Paljusid Ahmati võitlejaid tuntakse aga pigem „TikToki vägedena” – sellise hüüdnime said nad rindelõigust eemal filmitud lavastatud videote avaldamise tõttu, märgib Economist.
„Luuakse mulje, et nad osalevad lahingutegevuses, kuid tegelikult on neile antud korraldus mitte liiga agar olla ja ennast hoida,” vahendab väljaanne Tšetšeenia juhtkonnale lähedase allika sõnu.
Eelmise aasta mais rääkis alaudinov ise, et tšetšeenid moodustavad Ahmati võitlejate koguarvust vaid veerandi. Ülejäänud selle üksuse liikmed värvati väljastpoolt vabariiki, kasutades raha, mida kadõrov saab Moskvast, kirjutab Economist.
Teisalt kasutab kadõrov Ukraina sõda ka repressioonivahendina, saates sunniviisiliselt rindele need, keda ta peab ebasoovitavateks inimesteks: kurjategijad, opositsionääride sugulased, alkohoolikud või homoseksuaalid, märgitakse artiklis.
On ka tšetšeene, kes lähevad oma veendumuste tõttu Ukrainasse sõdima, kuid näib, et neid ei ole palju.
Njah, enda teadmisel kasutati tšetseene põhiliselt siiski rindejoonest kaugemal sisejulgeoleku tagamiseks. Suutsid nad olla kordades jõhkramad kui Rosgvardia üksused ning neid oli ka hea kasutada väeosades eriarvamuste maha surumiseks.
Kuna enamasti tšetseenid ei osalenud rünnakutes, siis arvatavalt nende kaotused olidki rahvusena väiksemad.
13. Moskvas algas kohtuprotsess 272. kaardiväe motoriseeritud laskurpolgu endise sõjaväelase Pavel Gudotškini üle, kes läks Ukraina sõtta otse vanglast ning keda süüdistatakse koos teenistuskaaslastega alluvate mõrvades, peksmises, altkäemaksu võtmises ja muudes kuritegudes. Sellest kirjutab Kommersant. venemaa pealinna 235. garnisoni sõjakohtus arutatavas asjas on 46 episoodi. Varem mõisteti süüdi kaks 38-aastase hüüdnimega „Bojets” süüdistatava kaasosalist – leitnant Gennadi Kazakov („Jermak”) ja Aleksandr Ovtsarov. Nemad, nagu ka teised kohtuasja osalised Vitali Kozlov ja Aleksandr Tonilin („Toni”), tunnistasid end süüdi ja andsid üksteise vastu ütlusi. „Nullijate” ohvriteks võis saada üle 300 sõjaväelase.
Uurimise andmetel moodustasid kurjategijad 272. polgu ründeüksuste koosseisus organiseeritud kuritegeliku rühmituse. See polk võitles aastatel 2023–2025 Kupjanski suunal. Kurjategijate seas mängis juhtivat rolli Kazakov, kelle süüasi hõlmab 62 episoodi. Julgeolekujõudude väitel oli Gudotškin kuritegude vahetu toimepanija, ülejäänud osalised olid temast madalamal positsioonil. Uurimise väitel pressisid organiseeritud kuritegeliku rühmituse liikmed raha välja sõjaväelastelt, kes soovisid vältida rünnakutes osalemist, saada arstiabi või minna puhkusele. Keeldunuid peksti ning mõned neist „nulliti“, muu hulgas väljapressimise varjamiseks.
Samuti varastasid kurjategijad ründesõdurite raha nende telefonidesse paigaldatud pangarakenduste kaudu, seisab kohtuasja materjalides. Gudotškinile esitati süüdistused grupi koosseisus toime pandud omakasu motiivil ja üliohtlikul viisil sooritatud mõrvades, teiste kuritegude varjamiseks toime pandud tapmistes, vägivallaga seotud ametialaste volituste ületamises, relvade omastamises ja väljapressimises ning nende ebaseaduslikus käitlemises, eriti suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja vargustes.
Süüdistatav läks sõtta range režiimiga vanglast, kuhu ta sattus 2016. aastal 22-aastase mootorratturi Ilja Samoilenko palgamõrva kaasosalisena. Mehele määrati 16-aastane vangistus, kuid ta sõlmis kaitseministeeriumiga lepingu ega kandnud määratud karistust lõpuni. Nagu märgib Kommersant, võivad Kazakovi ja Gudotškini asjas juba süüdi mõistetud isikud pärast kohtuotsuste jõustumist taas rindele minna.
272. polgu sõjaväelaste 2025. aastal Moskva sõjaväeringkonna prokuratuurile esitatud kollektiivse kaebuse kohaselt „nullisid“ kuritegeliku rühmituse liikmed umbes 300 inimest.
„Alates 2023. aastast algasid selle väeosa komandöride korraldatud reameeste massimõrvad. Erinevatel ettekäänetel „nullisid” komandörid sõdureid ning võtsid seejärel tapetud sõduritelt ära võetud telefonide abil nende pangakaartidelt raha,” seisis „Ehho” avaldatud kaebuse tekstis.
Pealegi jätkusid tapmised ka pärast osa süüdistatavate vahistamist. Sõjaväelaste lähedased väitsid, et kurjategijad püüdsid tõendite varjamiseks hukkunute surnukehi matta „mahajäetud kohtadesse või õhkida tankitõrjemiinidega“. Kaebuses kirjeldati veel arvukaid muid kuritarvitusi väeosas.
Njah, see on kahjuks vaid üks harv juhus, mis venemaal kohtuni jõudis. Küll näitab olukorra kirjeldus tegelikku valitsevat õhkkonda paljudes (mitte kõigis) vene üksustes. Lisaks annab juhtumile tooni, et juba jõuti „nullida” 300 soldatit, enne kui kaebus üldse Moskva prokuratuurini jõudis ehk siis vahetasandid õigussüsteemis vaid tolereerivad sellist käitumist ning üks erandlikult kohtuasi sel teemal ei muuda arvamust kogu õigussüsteemi väga halvast toimimisest.
Kas see kohtuasi aga võib olla suurema rahulolematuste laine vallandajaks? Isegi võib, sest 300 tapetu omaksed ning lisaks paljude-paljude seni reageerimata sündmuste omaksed on juba kriitilisem mass, mis jõuab isegi riigiduuma valimisteks tuure koguda. Kahjuks arvatavasti alustab kreml koheselt nn pealetungi igasuguse rahulolematuse vaigistamiseks ja nimetab need rahulolematuse ilmingud vene armee diskrediteerimiseks ja saab aastateks vangi saata… mehed muidugi rindele…
14. USA Luure Keskagentuur (CIA) on hoiatanud Euroopa riike võimaliku venemaa-poolse rünnaku eest, teatab Bloomberg, viidates ühe Euroopa riigi ametnikule.
Agentuuri luurekogukonna allikate sõnul on märke, et venemaa luure ja julgeolekustruktuurid kaaluvad võimalust korraldada hübriidoperatsioone, mis võivad puudutada Balti riike ja Poolat. Need võivad hõlmata sabotaaži taristuobjektidel ja nn valelipuoperatsioone.
Samas ei ole välistatud, et kreml püüab üksnes jätta muljet hübriidrünnaku ettevalmistamisest, et külvata oma infokampaania raames hirmu, rõhutas üks Bloombergi vestluspartneritest. Agentuuri allika sõnul puuduvad märgid, et venemaa valmistaks praegu ette tavapärast sõjalist sissetungi Euroopa riikidesse.
venemaa võimud on korduvalt ähvardanud Balti riike, süüdistades neid Ukraina abistamises droonide õhkulaskmisel ning venekeelse elanikkonna ahistamises. venekeelsed moodustavad umbes veerandi Läti elanikkonnast, 20% Eesti ja 5% Leedu elanikkonnast.
venemaa annab vastulöögi Euroopa riikidele, mille territooriumilt droone õhku lastakse, ütles putin juuni lõpus. Mais väitis venemaa välisluureteenistus, et viies Lätis asuvas baasis – Ādažis, Sēlijas, Lielvārdēs, Daugavpilsis ja Jēkabpilsis – paiknevad juba Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägede sõjaväelased.
Poola, Läti ja Eesti tugevdavad juba turvameetmeid tammide, elektrijaamade ja gaasitaristu objektide ümber. NATO luureandmetel võivad venemaa sõjavägi ja eriteenistused kavandada võimalikku lavastatud droonirünnakut, milles kasutatakse Ukrainas toodetud droone.
Hübriidrünnakuks võib Moskva kasutada Valgevenet: kreml avaldab aleksandr lukašenkale survet, nõudes, et ta annaks oma territooriumi kasutada teise rinde avamiseks Ukraina vastu ja operatsioonideks NATO riikide vastu, kirjutas The Wall Street Journal, viidates endistele ja praegustele venemaa ning Euroopa ametnikele.
Viimasel juhul ei pruugi tegemist olla otseste sõjaliste kokkupõrgetega, vaid pigem rünnakutega, mille eesmärk on testida alliansi kaitsevõimet või õõnestada toetust Ukrainale. Näiteks nimetasid WSJ allikad umbes 20 drooni lähetamist eelmisel aastal Poolasse Valgevene territooriumilt.
15. Lühiuudised
Ukraina MICH-2000, Iraani Shahedi kodumaal väljatöötatud analoog. Seda pikamaa ründedrooni kasutab peamiselt Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) strateegiliste sihtmärkide rünnakuteks venemaa territooriumi sügavuses.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
