Läti valitsus: airBalticu olukord on väga raske
Avaldatud: 12 august, 2026
Läti valitsus andis eilse 11. augusti õhtul osalise ülevaate riikliku lennufirma airBaltic finantsväljavaadetest, kirjeldades olukorda kui „väga tõsist”.
„Olukord rahvuslikus lennufirmas airBaltic on väga tõsine ning sellest on vaja avalikkusega avatult ja selgelt rääkida,” seisis valitsuse teates, milles refereeriti peaminister Andris Kulbergsi (Ühendatud Nimekiri).
„Arvestades rahvusvaheliste reitinguagentuuride Fitch ja S&P hinnanguid, ettevõtte finantsseisu, airBalticu nõukogu heakskiidetud äriplaani, vajadust kaasata 225 miljonit eurot ajutist rahastust (kasutades tagatisena olemasolevaid 2029. aastal aeguvaid eelisõigusega tagatud võlakirju) ning käimasolevaid läbirääkimisi võlakirjaomanikega, on airBaltic jõudnud otsustavasse arenguetappi,” märgiti teates.
Seejärel tsiteeriti Kulbergsi otse. Peaminister ütles: „Täna ei ole enam küsimus selles, kas airBaltic vajab põhimõttelisi muutusi. airBaltic on Läti jaoks selgelt strateegiliselt tähtis ettevõte, kuna see mõjutab Läti rahvusvahelist haaret, Riia lennujaama positsiooni, äritegevust, investeeringuid ja turismi. Seetõttu on meie eesmärk säilitada elujõuline airBaltic, Riia kui Baltimaade lennunduskeskus ja Lätile vajalik rahvusvaheline ühenduvus. Samas ei saa strateegiline tähtsus tähendada tingimusteta riiklikku rahastust.”
Kulbergs pani airBalticu praegused raskused üheselt varasemate valitsuste otsuste arvele, viidates muu hulgas endise transpordiministri Kaspars Briškensi (Progressiivsed) „ebapädevusele”. Briškens juhtis valdkonda 2024. aastal, mil airBaltic emiteeris 380 miljoni euro väärtuses võlakirju, mille tagasimaksetähtaeg on peagi käes ja millest valitsus ise ostis 50 miljoni euro väärtuses.
„Toona, kui kaasati nii kulukat rahastust, tulnuks ettevõttes endas teha põhimõttelisi muudatusi, kuid seda ei tehtud. Vajalikud olid selge pikaajaline ärimudel, realistlik lennukipargi suurus, jätkusuutlik kapitalistruktuur ja plaan strateegilise investori kaasamiseks. Neid põhimõttelisi muudatusi ei tehtud. Nüüd tuleb need ellu viia väga keerulistes tingimustes,” ütles Kulbergs.
Peaministri hinnangul näitab airBalticu uus äriplaan lõpuks kätte vajaliku suuna. See hõlmab lennukipargi vähendamist kolmandiku võrra, keskendumist kasumlikkusele (millele võiks eeldada, et kõik ettevõtted keskenduvad), Riia kui lennufirma peamise sõlmpunkti säilitamist (nagu see on praegu) ning „finantsstabiilsuse saavutamist enne uut kasvu”.
„Peame lõpuks tegema seda, mida oleks tulnud teha juba aastaid tagasi. Lennufirma tuleb taas jalule aidata. Peame looma ettevõtte, mis suudab end ise majandada, mitte ei sõltu riigi tulevasest rahastusest. See on ainus jätkusuutlik lahendus nii ettevõttele kui ka Läti riigile,” lisas Kulbergs.
Praegusele transpordiministrile Rihards Kozlovskisele on tehtud ülesandeks leida koos airBalticu nõukogu, juhtkonna ja „rahvusvaheliste konsultantidega” lahendus võlausaldajatega ning leida airBalticule strateegiline investor – ülesanne, mis ei pruugi osutuda lihtsaks, arvestades ettevõtte kohta laekuvaid halbu uudiseid, vahendab lsm.lv.
Kui airBalticu tuleviku kindlustamiseks on vaja uut kapitali, leiab peaminister, et lahendus peaks hõlmama nii erasektori kapitali ja võlausaldajate kaasamist kui ka ettevõtte ümberkorraldamist. Pärast võlausaldajate otsust peab valitsus hindama edasisi samme.
Nagu LSM on varem teatanud, pidi 3. augustil toimuma võlakirjaomanike koosolek, kuid kvoorumi puudumise tõttu see ebaõnnestus. Seetõttu on 17. augustiks kokku kutsutud uus koosolek ning oodata on täiendavaid hääletusvoore.
airBaltic avaldas teisipäeval ka üldise ülevaate oma uuest äriplaanist.
„Plaan ühendab endas Riiale keskenduva ja sihipärasema lennuvõrgustiku, vähendatud mahuga Airbus A220-300 lennukipargi, tugevamad aastaringsed ACMI-koostöösuhted ja parema tegevustõhususe. Selle eesmärk on luua vastupidavam ja finantsiliselt jätkusuutlikum ettevõte,” teatas lennufirma.
Samuti plaanitakse vähendada praegust 54 lennukist koosnevat lennukiparki 33% võrra ehk 36 lennukini 2026. aasta lõpuks, misjärel lennukipark „kasvab järk-järgult umbes 40 lennukini 2031. aastaks”.
Lennukipargi, võrgustiku ja tegevusega seotud algatuste abil loodab airBaltic saavutada „ligikaudu 45 miljoni euro suuruse iga-aastase püsiva kasu, seda peamiselt tegevuskulude vähendamise, aga ka uute tuluallikate kaudu”.
Lähiaja likviidsusvajaduste katmiseks ja uuendatud tegevusplaani elluviimise toetamiseks taotleb airBaltic täiendavat 225 miljoni euro suurust vahefinantseeringut.
„Kavandatav pikaajaline rahastamispakett koosneb kuni 225 miljoni euro suurusest uuest laenukapitalist ja 100 miljoni euro suurusest uuest omakapitalist,” teatas airBaltic.
Täielik teadaanne on kättesaadav Euronext Dublini veebilehel siin.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
