Läti meedias tahetakse keelata vene keele kasutamine

Pilt: Pexels

Eile teisipäeval, 14. juulil võttis Läti parlamendi Seimi inimõiguste ja avalike suhete komisjon vastu plaanid avalik-õigusliku elektroonilise massimeedia ja selle haldamise seaduse edasiseks piiramiseks. Need ettepanekud esitatakse avalik-õigusliku elektroonilise massimeedia ja selle haldamise seaduse teisele lugemisele.

See otsus on vastuolus avalik-õigusliku elektroonilise meedia nõukogu (SEPLP) ettepanekuga, mis toetas seda, et nõukogu ise määraks võõrkeelte kasutamise. Nõukogu oli teinud ettepaneku igal aastal võõrkeelse sisu vajadust korrigeerida ja põhjendada. SEPLP hinnangul võimaldas ülemkohtu otsus objektiivse teabe – täpsemalt uudiste – edastamist ka vene keeles, vahendab lsm.lv.

Meediasektori eest vastutav kultuuriminister Nauris Puntulis rõhutas, et venekeelne sisu tuleb avalik-õiguslikust meediast täielikult kõrvaldada. Praegu on venekeelse sisu maht Läti avalik-õiguslikus meedias juba märkimisväärselt vähenenud.

„See sisu on endiselt olemas ja venekeelse sisu eksisteerimiseks iseseisvas Euroopa rahvusriigis pole alust – eriti praegustes sõjaaegsetes oludes. Mida tähendab „vähendatud”? See peab täielikult kaduma ja kõik,” ütles Puntulis.

„Kui Seim toetab komisjoni toetatud seisukohta, liigume konstitutsioonikohtu otsuse väga kitsa tõlgendamise suunas. See tähendaks sisuliselt seda, et igapäevased uudised ei saa olla vene keeles – et meede on rangelt suunatud desinformatsiooni vastu võitlemisele –, erandeid tehakse ainult erakorralistes olukordades,” ütles SEPLP esimees Sanita Upleja-Jegermane.

Seimi komisjon kinnitas, et seadus peaks jõustuma järgmise 2027. aasta 1. jaanuaril. Sel kuupäeval jõustuks ka järgmise aasta avaliku teenistuse mandaat.

TAUST:

LSM-i juhatuse valitud strateegia näeb ette, et alates 1. jaanuarist 2026 hakkab portaal LSM.lv toimima ühtse läti keeles uudisteplatvormina, pakkudes sisu ka inglise, ukraina ja vene keeles, samal ajal kui venekeelne raadiojaam „Latvijas Radio 4 – Doma laukums” lõpetab edastamise.

Märtsi lõpus otsustas ülemkohus aga, et praegused vähemuskeeltes sisu loomise regulatsioonid on põhiseadusega vastuolus – täpsemalt öeldes on nende ulatus liiga lai. Kohus märkis, et LSM peaks peamiselt tootma sisu läti keeles ja et vene keel on Lätis isemajandav, seega ei ole riigil konkreetset kohustust seda toetada. Samal ajal rõhutas kohus vajadust tegeleda ka teiste vähemuskeeltega.