VIII Vunki Mano! Loometalgud võitis idee, mis muudab Tamula ranna ligipääsetavaks kõigile
Avaldatud: 13 oktoober, 2024
Foto: Aigar Nagel 11. – 12. oktoobrini toimusid Rõuge Põhikoolis VIII Vunki Mano! Loometalgud. Žürii valis võitjaks ligipääsetavusele keskenduva idee „Muudame Tamula rannapromenaadi ja suplusakvatooriumi ka erivajadustega inimestele jõukohaselt ligipääsetavaks”. Sel aastal arendas ideid kokku 10 meeskonda.
Vunki Mano! Loometalgud on juba traditsiooniks saanud iga-aastane sündmus, kus Võrumaa Arenduskeskuse eestvedamisel otsitakse ideid ja võimalusi Võru maakonna arendamiseks. Sel aastal võitis peaauhinna 2000 eurot idee edasiarendamiseks Võru linnavalitsuse esitatud idee, mille eesmärk on muuta Tamula rand Lõuna-Eesti parimaks rannamõnude nautimise kohaks kõigile sõltumata east ja erivajadusest.
Auhinna andis meeskonnale üle žürii liige ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Veiki Laan, kes kiitis Võru linnavalitsusust puuetega inimeste kaasamise eest. Ta lisas, et võidusumma ei ole neile mitte ainult taristuobjekti arendamiseks, aga ka mõtteviisi levitamiseks.
Kahe päeva jooksul pandi Tamula kaardile nii ujumiseks kui lihtsalt liikumiseks vajalikud edasiarendused, praegused kitsaskohad kui ka unistused ja ideed, mis võiks ligipääsetavuse mõttes rannas teisiti olla. Kaasati mitmeid erivajadustega inimesi ning jõuti ka esialgseid mõtteid randa valideerima minna.
Meeskonna sõnul andis Vunki Mano! juurde uue vaatenurga. „Me hakkasime nägema nagu jänesed. Me ei vaata enam kitsarinnaliselt, vaid saime aru, et kõik mis sobib erivajadustega inimestele, sobib ka väikelastele, noortele, lastega peredele, ajutise puudega inimestele, eakatele ja meie kõigi kogukonnatundele,” ütles idee eestvedaja ja Võru abilinnapea Sixten Sild lahendust esitledes.
Idee sai alguse igapäevaselt ratastooliga liikuva inimese kõnest, kes küsis, kas rand on tema jaoks külastatav. „See tunne, et sa lahendad kellegi väga olulise, aga puuduoleva lüli ära, on hästi hinge minev,” ütles võidumeeskonna liige Tiina Hallimäe auhinda vastu võttes. „See tunne on äge kui sa saad aru, et see asi, mille poole me liikuma oleme hakanud on väga õige ja see sobib väga hästi kokku meie lastesõbraliku linna kontseptsiooniga,” lisas Hallimäe. Meeskonna edasine plaan on koguda kokku head näited ning seejärjel hakata juba randa etapi haaval arendama.
„Loometalgud on igal aastal erilised, ent selle aasta märksõnadeks on kindlasti ligipääsetavus ja külalised Lätist, kes end samuti loometalgutel proovile panevad,” ütles mitmeid aastaid loometalgute korraldusmeeskonda kuulunud Kristi Vals. Korraldajad on näinud tema sõnul palju vaeva, et osaleda saaksid ka erivajadustega inimesed ning et viia loometalguid ellu paralleelselt nii eesti, inglise kui ka läti keeles.
Nii žürii kui ka mentorite sõnul oli eriti rõõmustav näha, et kuigi külalistel Lätist puudus varasem loometalgute kogemus, olid lahendused, milleni välja jõuti väga tugevad. Nii viiski üks läti meeskondadest, kes töötas välja liikuvate muuseumite konseptsiooni, koju Europe Directi eripreemia 500 euro väärtuses.
Üllatusauhindadena pälvis Võru HUUBi heliproduktsiooni eripreemia 150 euro väärtuses idee „Rühmik”, mis keskendus noorsootöö paremale korraldamisele. Auhinna „Õhtusöök Võrumaa Arenduskeskuse juhtidega” pälvis Werrone Hariduskoja idee töötada välja vanemahariduse mudel, mis toetaks vanemaid laste haridusega seotud valikute tegemisel ja aitaks parandada perede koostööd kooliga. Viiele meeskonnale anti üle kast Võru maakonna maitsetega.
Üha rohkem noori jõuab loometalgutele
Loometalgute noorim osaleja oli 14-aastane 8. klassi õpilane Carmen Young, kelle meeskond ideega „Laste ja noorte leiutamislabor Võru maakonda” pälvis loometalgutel Võrumaa Partnerluskogu eripreemia 1000 euro väärtuses.
Loometalgute noorima idee esitaja, 17-aastase Siim Alve sõnul jõudis ta loometalgutele tänu Vunki Külale! aruteludele, kus Nursi külas räägiti üheskoos noorte kaasamisest. Idee esitamiseks pikalt aega ei kulunud, sest koos teise idee autori Katrin Tamberg-Tolk´iga oldi juba eraldisseisvalt sarnaste mõteteni jõutud.
„Loometalgute puhul on tore, et meeskondades on kõik need, kes sinuga samast teemast hoolivad,” ütles Alve. Tema arvates on oluline, et meeskonnas on nii teema täielikke eksperte kui ka lihtsalt kogukonnaliikmeid. „Nii räägitakse arutelu käigus läbi ekspertide jaoks juba liiga lihtsana tunduvad küsimused, mis on samas olulised lahenduseni jõudmisel,” jagas ta oma mõtteid. Tema sõnul tekkis sündmusel grupikuuluvuse tunne ja meeskonna vaim, kus kõik olid ühise eesmärgi eest väljas: „Siin ma nägin, et minusuguseid „hulle” on veel ja kõik panustavad kogu südamest.” Noormehe sõnul võiks loometalguid teha ka noortele eraldi, et nad saaksid kaasarääkimise kogemuse.
Mis saab pärast loometalguid?
Sel aastal saavad Vunki Mano! Loometalgutel osalevad tiimid järeltuge Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava II kursuse tudengitelt. Meeskondi hakkavad toetama kuni kolmeliikmelised tudengtest koosnevad meeskonnad, kes võtavad pärast loometalgute lõppu meeskondadega ühendust.
Tudengite jaoks tähendab see võimalust õpitud teooria siduda päriseluga ning loometalgutel osalenud ideedele suurepärast platvormi kohe pärast sündmust enda väljatöötatud lahendusele ja meeskonnatööle veelgi hoogu juurde anda.
Sündmust kaasrahastas Euroopa Liit projekti „Development of accessible tourism routes” raames.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
