VIDEO: jube, mis tingimustes elab 89-aastane mees Võrumaal

Kuvatõmmis.

Eestimaa Loomakaitse Liit on pannud sotsiaalmeediasse video, kuidas elab Võrumaal 89-aastane Hans.

Kirjeldus on järgmine:

“EAKAS HANS JA TEMA KOERAD ON VALLA POOLT UNUSTATUD NING VAJAVAD KOHE MEIE KÕIGI ABI!”

Tänane lugu algas tegelikult mõne päeva eest, kui meieni jõudis Tiiu Ritari postitus vanast mehest, kes elab katuseta hoones ja kellel on mõni kana ning palju kehvas seisus koeri. Tiiuga suheldes saime aru, et nüüd on vaja koondada kõigi heade inimeste jõud aitamaks nii loomi, kui meest ennast.

Eile käisime seal ning vaatepilt võttis seest õõnsaks.

Ausalt öeldes oleme näinud väga hulle kohti ja kolooniate päästmine tavaliselt näitab ka seda, et inimesed ise elavad jubedates tingimustes. Siiani on olnud inimestel pea kohal vähemalt katus.

Õuele jõudes märkasime, et head inimesed olid nädalavahetusel veidi trimmerdanud nõgeseid ehk sai õuele vähemalt ligi.

Õue peal jooksis esmalt vastu kari haukuvaid koeri, kes kõik ennast sügasid. Paljudel oli karv osaliselt maas ning ribid paistsid.

Koerte järel tuli vana mees, kel samm veel üsna käbe ja juttu jätkus.

Mees näitas lahkelt oma koduseid tingimusi ja rääkis, et aastaid pole ta saanud kuskilt abi. Valla sotsiaaltöötaja toovat kaks korda nädalas toidu, kuid see olevat ka kõik.

Ausalt öeldes oli majja sisenemine eluohtlik. Enamusel hoonest puudus katus. Katuse ja lae jäägid rippusid alla ja põranda asemel oli kas risu või suisa muld.

Oli isegi raske ette kujutada, et seal hoones võiks keegi elada.

Eluruumide poolele sisenedes hakkas silma nädalavahetusel löödud laudadest põrand, mille all laiutas paari meetrine risu ja vett täis kelder. Varasemalt olla tuppa pääsemiseks pandud sinna keldriaugu kohale mingi lauajupp.

Mees väitis, et oli kunagi ise sinna sisse kukkunud ning ka koer.

Tegelikult oli see keldriauk endiselt ohtlik, sest veega täidetud auku ja põrandat eraldas ainult kaltsust kardina moodi asi. Tasakaal kaob ja kukud sisse.

Esimeses ruumis kattis põrandat pori ja muld. Rämps, voodijäänus, ahi, mida esmasel vaatlusel isegi ahjuks nimetada oleks palju.

Laed sisuliselt alla kukkunud ja taevas vahtis kohati vastu.

Kuna just oli sadanud ka tugevat vihma, siis järgmisesse ehk põhilisse eluruumi sisenedes ehmatas vaatepilt korralikult. Räpaste voodiriietega kaetud märg voodi. Igal pool põrandal veeloigud, ämbrid, veidi koerte väljaheiteid ja kohutav räpasus. Lagedest rippus alla märg ja vettinud saepuruplaat, mis sisuliselt ausõna peal veel üldse kohati püsis.

Mees olla ööbinud lauda pealses lakas, sest see olla olnud ainuke kuivem (mitte kuiv) koht üldse. Ainult jumal teab, kuidas 89-aastane mees üldse sinna pääses mingit lagunenud redelit pidi nii, et alla ei kukkunud ja luid ei murdnud.

Majas olla ikkagi ka elekter kohati alles, kuid elektrikilbile ladistas vihmaga vesi peale.

Ahjulaadset asja olla pidanud talvel parandama naisterahvast sotsiaaltöötaja, kes kiitis, et sai hakkama küll ja terve talv seda ka köeti ning suitsu ei olevatki sisse tulnud.

Koertele lisaks olid laudas ka mõned kanad. Lauta sisenemine oli katsumus omaette, sest ukseauk oli nii pisike ja madal, et pikem inimene sisse ei mahu. Ukse ees hunnik risu, tünnid jne kaitsmaks neid väheseid allesjäänud linde küla koerte eest.

Koerte kuute asendasid lauda seina äärde kuhjatud rämpsust ja okstest ehitatud mingid putkad (isegi nii öelda on tegelikult palju).

Oma toitu hoiab Hans õues plekktünnis ja kaevus.

Kogu olukorda näitavad tegelikult tehtud fotod ja videod.

Loomad on Hansu kogu elu ja see katuseta hurtsik on tema ainus maine varandus ning südamele väga kallis.

Vald on aastaid püüdnud saata Hansu küll sotsiaalkorterisse, küll hooldekodusse, kuid Hans saab hakkama. Ta ei taha minna ära oma kodust ja ta ei taha olla ilma oma loomadeta.

Nüüd, kui Tiiu loo avalikuks tegi, jõudis Hansu juurde ka vallavanem. Sotsiaalosakonna juhataja olla seal viimati käinud märtsis ka ja eelmisel aastal, kui katus sisse kukkus.

Tänaseni ei ole vald midagi teinud, et inimest aidata.

Lubati, et tuuakse soojak, kuid sotsiaalosakonna juhataja ei osanud öelda, kuna. Väidetavalt tellitud ja midagi ehitatakse. Soojakuid tegelikult müüakse ja renditakse. Kui on kiire, pole vaja ehitada.

Ametnik suunas helistama selle saabumise täpsustuseks abivallavanemale, kes ei vastanud ja selgus, et puhkab kuni 17.07. Juhataja ise kohale ei tulnud, vaid ülbitses telefonis, et, kuidas see soojak üldse koertesse puutub.

Selgitasime, et me ei saa ju koeri enne steriliseerida, kui pole kohta, kus nad saaks taastuda. Ei saa ju koera opilaualt visata metsa alla lahtiselt. Ühesõnaga täielik tsirkus ja hoolimatus.

Õue peal olid kaks pisikest ca 3-4 kuu vanust kutsikat kõige kehvemas seisus. Karvutud, sügelesid, usse täis kõhukesed ja nälginud. Nemad saime endaga kaasa ja nad on praegu Maaülikooli loomakliinikus sees. Neil oli kõrge palavik, lümfisõlmed suured ning nahk põletikus. Lisaks kohutavalt kõhnad.

Teised suuremad koerad on väga arglikud. Päris täpset koerte arvu isegi ei tea, sest nad ei olnud korraga pildil. Kui valasime kaussi krõbinaid, tormas näljane kari toitu sisse hingama. Seal lugesime korraga kokku 8 koera. Eks neid +/- 10 seal on kokku.

Jätsime Hansule lootuse, et teeme kõik nüüd selleks, et ta saab koju jääda ning ravime ka koerad ja lõikame, et ei sünniks rohkem kutsikaid. Lisaks jätsime koertele ja kanadele toitu.

Hansu elu on viimastel aastatel olnud kui vene rulett, aga siiani on ta siiski elus ja saanud kuidagi hakkama.

Meie väga suur palve ja plaan on nüüd selline…..

Kui leidub mõni hea inimene või firma, kel on võimalus Hansule kinkida soojustatud ja korralik soojak ning saaks sinna sisse ka pisikese kaminahju ning veidi kasutatud mööblit, saaks Hans ja koerakesed koju edasi jääda. Osad koerad on Hans nõus uude koju andma, kuid seni tuleb nad ravida ja steriliseerida/kastreerida.

Samuti vajame kanadele soojustatud putkat, kuhu saaks talveks panna punase lambi.

Ei Hans, kanad ega koerad seda järgmist talve seal ilma abita üle ei ela. Tegelikult on vana mehe elu ohus seal iga päev, mil nendes sisuliselt lagunenud varemetes elab.

Koertele on vaja paari korralikku soojustatud kuuti.

Kui oleme leidnud soojaku jmt, siis paneme kokku meeskonna ning lähme sinna appi kõik koos eks?

Anname jooksvalt teada, kuidas selle kõigega läheb ning mis plaanid on. Tuleb tegutseda, mitte venitada, nagu Võru vald!

Seni tuleb tasuda kahe pisikese hingekese ravikulud, kes hetkel kliinikus.

Selgitus: “HANSU KOERAD”