Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

misso kool

Maakoolide jaoks on kevad ärev aeg, sest rahapuuduses vaevlevad omavalitsused seisavad silmitsi vajadusega otsustada, mida ja kuidas korraldada ümber senises koolivõrgus. Kõige valusamad on sammud, mille tulemusel jääb mõne kooli uks jäädavalt suletuks. Riigikohtu selgitustele tuginedes ei peaks omavalitsuse rahaliste vahendite nappus aga sugugi tähendama vältimatult koolivõrgu kallale minemist, kirjutab advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman. 

Eesti riigiõiguse üks kõige halvemini hoitud saladus ütleb, et omavalitsuste rahastamise valem on tervikuna üks suur probleem. Riigikohus tunnistas 2010. aastal põhiseadusega vastuolus olevaks asjaolu, et meie õiguskorras puuduvad seadused ja süsteem, mis määratleks selgelt kohaliku omavalitsuse kohustused ning nende täitmiseks vajalikud rahalised vahendid. Alles 2022. aasta lõpus selgitas Riigikohus lisaks, et põhiseadus annab omavalitsustele õiguse saada riigilt piisavad rahalised vahendid omavalitsuslike ülesannete täitmiseks.

Riigikohtu selgituste kohaselt peab riik looma regulatsiooni, mis kindlustaks omavalitsusüksusele raha kohalike ülesannete täitmiseks vähemalt minimaalselt vajalikus mahus ja võimaldaks täita minimaalselt vajalikke kohalikke ülesandeid minimaalselt vajalikus ulatuses. Lisaks seaduses sätestatud kohalike ülesannete täitmisele peab omavalitsusel enesekorraldusõiguse teostamiseks olema raha ka selleks, et otsustada ja korraldada seaduses sätestamata olulisi kohaliku elu küsimusi.

Lihtsalt öeldes tähendab see omavalitsuste ja nende elanike õigust sellele, et avalikud teenused ning selleks vajalik rahastus oleks riigi poolt tagatud. Kui aga kohaliku omavalitsuse rahastamise „valem“ annab kvaliteetse hariduse andmiseks ebapiisava tulemuse, siis ei pea see vältimatult tähendama maapiirkondades antava kvaliteetse hariduse lõppu. Küsimus on selles, kas põhiseadusest tuleneva finantsgarantiiga on kooskõlas olukord, kus omavalitsuse rahanappuse tulemusel pole võimalik enam kvaliteetset haridust tagada?

Sellele küsimusele jääb vastus saamata siis, kui ilma suurema analüüsita minna lihtsate lahenduste teed. Tegemist on õigusliku küsimusega, mille saab omavalitsuse volikogu esitada Riigikohtule ning paluda seeläbi kohtul hinnata, kas konkreetse omavalitsuse tulubaas on põhiseaduse mõttes ebapiisav vajalike ülesannete, sealhulgas kvaliteetne kooliharidus maapiirkondades, täitmiseks. Vaatamata aastast aastasse korduvale poleemikale pole tänaseni vastust õhus olevatele küsimusele, kas probleemid on rahastuses või rahade kasutuses. Omavalitsuste rahastamise mudeli süsteemset arutelu ja analüüsi ei saa lõputult edasi lükata.

Viimased uudised