Valitsus kiitis heaks Eesti digiriigi ajaloo suurima reformi

Pilt: Unsplash

Valitsus kiitis täna heaks digiriigi ulatusliku reformi viimased otsused, mis toovad kaasa riigi IT‑majade arvu vähendamise, eelarvevahendite märgatava ümbersuunamise investeeringutele, riigi IT-peaarhitekti ametikoha loomise ning digiriigi uuele juhtimiskorrale üleviimise.

Reformi eesmärk on muuta inimestele ja ettevõtetele pakutavad avalikud digiteenused kvaliteedilt ühtlasemaks, turvalisemaks ja töökindlamaks ning kiiremini turule toodavaks.

Reformi valitsusse viinud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul lahendatakse reformi tulemusel aastaid kestnud probleem, kus Eesti digiriigi töökorraldus on kasvanud valitsemisalade kaupa ning iga ministeerium on arendanud iseseisvalt oma asutuste tööks vajalikke digiteenuseid.

Selline killustunud mudel on tema sõnul viinud olukorrani, kus sarnaseid teenuseid, tugifunktsioone, taristuvõimekusi ja platvorme arendatakse väga erineva kvaliteediga paralleelselt mitmes erinevas organisatsioonis ning tekkinud on hoomamatu kogus taakvara.

„Praktikas tähendab see, et riigi suutlikkus hallata kulusid ja personali on muutunud üha keerukamaks ning takistatud on investeeringute tegemine uutesse ja olulistesse valdkondadesse, nagu näiteks tehisaru laialdasem kasutuselevõtt. Reform peatab infotehnoloogia halduskulude pideva kasvu, viies sarnased funktsioonid ühtse juhtimise alla ning kasvatades digiteenuste kvaliteeti,” rääkis Pakosta.

Reformi rahaline ja ajaline kokkuhoid on märkimisväärne. Ainuüksi IT-majade konsolideerimise finantsiline efekt, ilma edasise optimeerimiseta, toob digiriigile kolme aasta möödudes halduse püsikuludelt hinnanguliselt 11 miljonit eurot puhast kokkuhoidu aastas. Vabanevat raha ei suunata digiriigi arendustest välja, vaid kasutatakse uute IT-investeeringute tegemiseks ja taakvara väljavahetamiseks.

Konkreetsed muudatused: baasteenused RIAsse, arendused Digiriigi Keskusesse

Reformi keskse muudatusena vähendatakse riigi IT-majade arvu seniselt kümnelt kuuele ja muudetakse seeläbi kogu digiriigi juhtimisahela oluliselt selgemaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks.

Esmalt liidetakse Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) senised üleriigilisi baasteenuseid pakkuvad IT-majad: järgmise aasta alguseks ühendatakse RIA-ga Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) ning 2029. aasta suveks Riigiside Sihtasutus (RIKS). Lisaks viiakse RIA alla kõigi teiste praeguste IT-majade IT-baasteenuste arendamine ja pakkumine.

Nende baasteenuste hulka kuuluvad side, infrastruktuur, arvutitöökoha teenused, platvormiteenused ja litsentsihaldus koos nendega seotud tugirollidega, töökohtade ja ressurssidega.

RIA jätkab endiselt digiriigi kesksete teenuste, komponentide, platvormide ja küberjulgeoleku pakkumisega, samuti luuakse RIA-sse ka tehisaru kompetentsikeskus.

RIA peadirektor Joonas Heiter ütles, et Eesti on 25 aastaga loonud digiriigi, kus kõik avalikud teenused on digitaalsed. Tema sõnul tuleb nüüd senisest enam keskenduda teenuste töökindluse, kvaliteedi ja küberturvalisuse tagamisele.

„Seal, kus riik saab teha asju ühiselt ja tõhusamalt, on mõistlik pakkuda lahendusi keskselt, kuid samal ajal peab säilima Eesti digiriigi tugevuseks olnud hajus ülesehitus, kus äriline vastutus teenuste sisu eest on asutuste kanda. Digiriigi reform on loogiline järgmine samm, et hoida Eesti digiriiki maailma usaldusväärseimana ka tulevikus,” sõnas Heiter.

Need sammud tagavad, et riigi keskne osa on hallatud ühest kohast ja jätkuvalt kõrgeima turvalisusega. Tekib ühtse arhitektuuri ja keskse vastutuse all toimiv digitaristu tuumik, mis vähendab dubleerimist, tõstab kuluefektiivsust ning tugevdab riigi küberturvalisust. Arvutitöökoha- ja riigipilveteenused jätkuvad senistel alustel.

Reformi teise suurema osana kujundatakse juba käesoleva aasta teisel poolel senine Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) ümber üleriigiliseks arenduskeskuseks, mis hakkab kandma nime Digiriigi Keskus.

Rahvusvahelises suhtluses kasutatakse uue asutuse kohta nime GovTech Estonia.

Sellesse uude suurde keskusesse koonduvad lisaks senisele portfellile samuti mitmed senised IT-majad. Haridus- ja teadusministeeriumi infotehnoloogia osakond liidetakse keskusega käesoleva aasta lõpuks, ning Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi infotehnoloogiakeskused järgmise aasta 1. veebruariks.

Edaspidi uusi IT-üksusi, mis dubleeriksid Digiriigi Keskuse või Riigi Infosüsteemi ameti teenuseid, juurde luua ei tohi. Kõikideks IT-teenusteks on edaspidi olemas üleriigilised asutused, kellel on kohustus pakkuda teenuseid kõigile soovijatele.

Seega hakkab Digiriigi Keskus teenindama tulevikus vähemalt seitsme ministeeriumi haldusala. Digiriigi Keskuse arendusprojektide rahastus hakkab aga tulema otseselt telliva ministeeriumi eelarvest, tagades sellega targa tellija vastutuse, kus äritellija otsustab, millisesse lahendusse on valitsemisala vaatest kõige mõistlikum investeerida. Samas võtab keskus enda vastutusele kõigi liituvate ministeeriumide infosüsteemide haldamise ja hooldamise.

Arendusvõimekuste koondumine loob ka keskkonna, mis suudab pakkuda tippspetsialistidele sisuliselt mõjukaid väljakutseid ning kujundada Digiriigi Keskusest avaliku sektori ühe olulisema ja atraktiivsema tööandja.

Valdkondlike arenduskeskustena jätkavad oma senist tööd Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Kaitseministeeriumi IT-majad ehk vastavalt SMIT, TEHIK, RMIT ja KÜVJ – neid kellegagi ei liideta.

Väheneb töökohtade arv

Reformi tulemusena väheneb 3 aasta jooksul riigi IT‑sektoris töötajate arv järk-järgult, eeskätt dubleerivate tugirollide vähendamise kaudu.

Kui hetkel töötab riigi IT-majades kokku veidi üle 1900 inimese, siis reformi käigus väheneb nende hulk 10% ehk umbes 200 töökoha võrra. Samal ajal suureneb vajadus kõrgema taseme spetsialistide järele, mistõttu osa seniseid ametikohti kujundatakse ümber uuteks rollideks.

Arendusprotsessid ja hanked kvaliteetsemaks

Justiits- ja digiministeeriumi digiriigi asekantsler Lauri Luht ütles, et reformi käigus luuakse uutel alustel juhtimismudel, mis suunab riiki pikaajaliselt ühistele jätkusuutlikele otsustele.

„See on reform, mis tugevdab riigi digiselgroogu,” ütles Luht ja märkis, et väga suurt rõhku pannakse dubleerimise vähendamisele. Dubleerimist vähendatakse oluliselt nii IT-teenuste pakkumises kui ka infosüsteemides endas. Uus juhtimisraamistik loob formaadi, mis järjest enam suunab riiki sarnaseid funktsioone ühtlustama ning keskselt tootestama. Seejuures on oluline riigi teenuste arendamine koostöös erasektoriga.

„Riik võtab tulevikus selgemalt targa tellija ja arhitektuuri hoidja rolli, kaasates erasektorit senisest aktiivsemalt ja eesmärgipärasemalt. Riik ei peaks teenust ise arendama, kus turupõhine teostus on kõige mõistlikum,” ütles Luht.

Tema sõnul jaotub täna heaks kiidetud opereerimismudeli kohaselt riigi keskne IT-juhtimine tulevikus kolmeks loogiliseks tasandiks: esiteks poliitikakujundamise ja strateegia tasand, teiseks sisupoliitika tasand ning kolmandaks rakenduslik tasand.

Poliitikakujundamise tasandil kujundab justiits- ja digiministeerium riiklikku digipoliitikat ja kehtestab üleriigilised põhimõtted, kesksed initsiatiivid ja lahendused.

Sisupoliitika tasandil määravad ministeeriumid oma valdkondlikud arendusvajadused ja prioriteedid, seades fookuse sellele, mida ja millises järjekorras on vaja kodanike ning ametnike jaoks luua.

Kolmandal ehk rakenduslikul tasandil viivad infotehnoloogia majad, sealhulgas loodav Digiriigi Keskus, kokkulepitud arendused praktikas ellu, tehes seda tihedas koostöös tellijate, RIA ja erasektoriga. Selline selge vastutusjaotus tagab, et tehnilised probleemid ei hakka enam varjutama sisulisi eesmärke.

Kogu riigi infosüsteemide ja tehnilise arhitektuuri suunamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks moodustatakse tugeva mandaadiga Diginõukogu. Selle nõukogu ülesanne on tagada: tehnoloogiliste valikute ühtsus, arhitektuursed kokkulepped, kesksete komponentide kasutuselevõtt ja digiriigi vundamendi koosvõime. Eriti oluline on muudatus, et Diginõukogu riigis süsteemselt ette valmistama ja suunama riigi korduvate funktsioonide ühtlustamist ja kesksete teenuste ja digilahenduste loomist, arendamist ja lõpetamist, liikudes seeläbi tehnilisest nõustamisest sisuliselt tugevama kujundava rolli poole.

Igapäevast tööd selles vallas hakkab vedama Justiits- ja Digiministeeriumi tegevuste kõrval Riigi Infosüsteemi Ametisse kuuluv riigi IT-peaarhitekt, kes jälgib üleriigiliselt tehnoloogiliste ja arhitektuursete valikute tegemist ja suunab riiki eemale ainult ühe pakkujaga seotud suletud tehnoloogiatest. Diginõukogusse kaasatakse ka erasektori tippeksperte, et kindlustada parimate praktikate jõudmine riigisektorisse.

Reformiga uuendatakse põhjalikult ka infotehnoloogia teenuste eelarvemehhanismi.

Uue süsteemi nurgakiviks on arusaam: riigiülesed baasteenused, ühised platvormid ja arhitektuurne juhtimine vajavad enam keskset ja stabiilset rahastust, samas kui valdkondlikud arendused peavad jääma seotuks konkreetse valdkonna prioriteetide ja otsustega. Riigi Infosüsteemi Ameti alla koondatavad üleriigilised platvormid ja küberturbe baasvõimekus saavad edaspidi keskse rahastuse, sest need on kriitilise tähtsusega kogu riigiaparaadi toimimiseks ega tohi sõltuda üksikute asutuste hetke-eelarvetest.

Mahupõhiste teenuste rahastus hakkab sõltuma reaalsest kasutusmahust, mis motiveerib asutusi oma kulusid kriitiliselt hindama.

Dubleerivad arendused on keelatud

Lisaks struktuursetele ja eelarvelistele muudatustele kehtestatakse täna valitsuses heaks kiidetud dokumendiga ka konkreetsed põhimõtted uute arendusprojektide algatamisele.

Kõige olulisem neist on dubleerimise vältimise põhimõte: riigis ei ole enam lubatud arendada uusi infosüsteeme või teenuseid, mis teevad sama asja, mida mõni olemasolev keskne lahendus juba pakub. Samuti peab iga uus algatatud projekt olema eesmärgipärane ja kasutajakeskne, lähtudes eeldusest, et kodanik peab saama digiteenust lihtsalt ning intuitiivselt kasutada. Loodavad süsteemid peavad olema paindlikud ja pikaajaliselt hooldatavad.

Erilist tähelepanu pööratakse kogu protsessis küberjulgeolekule ja toimekindlusele, arvestades tänast geopoliitilist olukorda ja ühiskonna sügavat sõltuvust digitaalsetest lahendustest. Andmete kasutamisel eelistatakse uusi tehnoloogiaid, sealjuures pööratakse erilist tähelepanu tehisaru laialdasemale ja targemale rakendamisele kogu avalikus sektoris.

Äritellija ja riigiaparaadi vaatest toovad tänased otsused kaasa selle, et ministeeriumidele jääb rohkem rahalisi vahendeid just sisuliste digiarenduste elluviimiseks, sest märkimisväärne sääst tekib baasteenuste ja infrastruktuuri tsentraliseerimisest.

Edaspidi on tagatud, et isegi kõige väiksematel asutustel on ligipääs tipptasemel arhitektuuri, küberturbe ja projektijuhtimise kompetentsile, mida varasemalt ei olnud võimalik paljudel valitsemisaladel iseseisvalt ülal pidada. Suureneb läbipaistvus teenuste tegeliku maksumuse osas, mis omakorda aitab vältida varjatud kulusid ja optimeerida riigi rahavooge.

„Pikas perspektiivis võidab nendest muudatustest enim just Eesti kodanik. Avalikud digiteenused muutuvad ühtlasema kvaliteediga, turvalisemaks ja lihtsamini kasutatavaks. Vähem killustunud teenusmaastik tähendab, et inimene saab sõltumata konkreetsest ametiasutusest alati parima ja järjepidevama digikogemuse, mis vastab maailma eesrindlikuima digiriigi ootustele,” ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Tänane valitsuse otsus on pika ja põhjaliku analüüsi tulemus, mille ettevalmistamisel osales ligi kakssada eksperti nii avalikust kui ka erasektorist. Juunis ja juulis Vabariigi Valitsuse poolt tehtud otsused on esimesed suured sammud riigi IT-töökorralduse ümberkujundamisel.