Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kujutis: Facebook

Järgmiseks esitasime Kagu-Eestist Riigikokku pürgivate parteide esindajatele küsimused maksude, pensioni, kaitsekulutuste ja pagulaste kohta. Ühena esimestest jõudis vastata Vabaerakonna teine number  Marika Parv, kelle üks huvitavamaid mõtteid on pensionituru liberaliseerimine – nimelt leiab ta, et tuleks maha võtta piirang, et koguda ja investeerida tohib vaid Eesti pensionifondidesse ning Eesti elanik võiks tulevikus otsustada mistahes Euroopa Liidu erapensionifondi kasuks. 

Järgnevad Lõunaeestlase küsimused ja Marika Parve vastused:

1. Millised maksud peaksid kindlasti langema?

Marika Parv:  Alandada on vaja kütuse aktsiisimäärasid tasemele, mis tooks aktsiisid Lätist tagasi Eestisse. See võimaldaks hajaasustusaladel elavatel inimestel säästa autosõidukulusid, et kätte saada vajalikud teenused, olgu selleks siis kool, huviringid, arstiabi, kauplus vms. Ka tööl käimine. Energia on ka sisend tootmisele, seetõttu käsitleme energiaaktsiiside alandamist kui majanduse elavdamise ja töökohtade loomise meedet.

Eesti majanduse üks struktuurse reformi vajadus on samuti seotud maksudega – rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks peaksime me oluliselt alandame tööjõumakse. Seetõttu alandab Vabaerakond palgatuludelt arvestatavat tulumaksu 20 protsendilt 12 protsendile ja kogutud tulumaks suunatakse kõik kohalike omavalitsuste eelarvetesse. Keskmisele palgasaajale jääb sellega järgmise nelja aasta jooksul igal aastal 800-900 eurot rohkem kätte.

2. Millised maksud peaksid kindlasti tõusma?

Marika Parv: On aeg hakata maksustama ettevõtluse sisendite asemel ettevõtlusega loodud tulemit ehk rikkaks saamise asemel rikas olemist.

3. Kui suur peaks Teie arvates olema õiglane pension?

Marika Parv: Kõik erakonnad pakuvad pensionäridele küll 100, küll 200 eurot kuus juurde, kuid keegi ei räägi sellest, kust see raha tuleb. Kui see tuleb üldisest majanduskasvust, palkade tõusust ja sotsiaalmaksulaekumiste kasvust, siis on sama lollikindel lubada kevadise lume sulamist või päikese tõusmist idast.

Vabaerakond leiab, et pension ei ole maksustatav tulu, vaid riiklik elutöö hüvitis. Euroopa sotsiaalhartat aluseks võttes peaks pension moodustama vähemalt 60 protsenti keskmisest palgast. Vabaerakond suunab seetõttu II samba sissemaksetest 4-protsendilise „riikliku“ osa esimesse sambasse ja tõstab sellega kohe keskmist pensioni ca 130 euro võrra kuus ehk 1600 euro võrra aastas.

II sammas on oma ebamõistlikkust viimase kahe aastakümnega tõestanud, seetõttu ühendame me II ja III samba vabatahtlikuks pensionisambaks ja seni II sambasse suunatud vahendid jäävad ka uude vabatahtlikku pensionisambasse alles.

Oluline on ka Eesti pensioniturgu liberaliseerida, näiteks tuleks maha võtta piirang, et koguda/investeerida tohib vaid Eesti pensionifondidesse. Kui ikka Soome ja Rootsi erapensionifondides on tootlus kaks või isegi kolm korda kõrgem, siis tuleb ka Eesti inimestel lasta oma raha investeerida just nendesse fondidesse. Printsiibis tuleks liberaliseerida kogu EL-i erapensionifondide turg ja Eesti elanik võiks tulevikus otsustada mistahes EL-i erapensionifondi kasuks.

4. Kas Eesti peaks Teie arvates riigikaitsele kulutama rohkem või vähem, miks? Kui palju peaks kaitsekulutusi tõstma/langetama?

Marika Parv: Vabaerakonna kaitsepoliitika tugineb laiapõhisele riigikaitsele. Arvestades suhtelist ebakindlust rahvusvahelistes suhetes, leiame, et kaitsekulusid võiks tõsta kuni 2,5 protsendini SKT-st. Olulist tugevdamist vajab õhutõrje ja selle võimekuse tõstmine.

NATO tänane kurss on võetud, et kohustused on liitlaste ees tagatud, kui iga riik kulutab 2 protsenti oma riigikaitsele. NATO kui terviku julgeolekut ei tõsta aga eriti see, kui Saksamaa ja Prantsusmaa tõstavad oma riiklike kulutusi 2 protsendini. Meie hinnangul oleks rohkem Eesti huvides, kui kohustused NATO-s muutuksid kaheosaliseks. Üks osa oleks siseriikliku julgeoleku ja turvalisuse tagamine, teine osa oleks aga riikide ülese kollektiivkaitse suurendamine. Ka Eesti õhuturbe, merepiiri ja raketikilbi tagamise probleemid suudaks lahendada just NATO kollektiivkaitsega, kui NATO asuks tõsisemalt kaitsma oma liitlaste piire ja rohkem potentsiaalseid konfliktipiirkondi.

Vabaerakonna panus riigikaitsesse on ka selge tahe suunata Euroopa Liidu tõukefondid maapiirkondadesse (väljaspoole Tallinna, nii maakonnakeskustesse kui väikealevitesse), mis hoiaksid riigipiiri lähedased alad asustatuna. Maapiirkondade tühjaksvalgumine sisaldab olulist julgeolekuriski, seetõttu me loome suuremad eeldused ja motiivid inimestele elada hajaasustusaladel.

5. Kuidas kavatsete tagada selle, et Eestisse ei tuleks kriminaalse mineviku ja mõtetega pagulased, kes hakkavad siin naisi ja lapsi vägistama?

Marika Parv: Eesti peab jätkama konservatiivset pagulaspoliitikat. Kõikide asüülitaotlejate taust tuleb põhjalikult läbi uurida, nii nagu on seda senini tehtud. Piirikaitset tuleb tõhustada ja ajutise piiri kontrolljoon tuleb välja ehitada, kuid oleme kaugel sellest, milliseid summasid kavandatakse selleks kulutada.

Ka rõhuasetus sõnadel „ajutise piiri kontrolljoon“ on siinkohal õige, kuna Vabaerakond Riigikogus vedelevale piirilepingu projektile oma allkirja ei anna, sest sellega on reedetud eestlaste huvid. Kagu-Eesti ainus praktiline kasu on nn Saatse saapa lahendus, kuid see tuleks Petserimaa eestlaste huvide ja õiguste reetmise hinnaga. Neid reetmisi on veelgi, alates mereterritooriumi loovutamisest ning lõpetades Narva elektrijaamade jaotusvee tagamisega. See teema vajab suuremat poliitilist tarkust ja kannatust.

Kommentaarid

Viimased uudised