Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Uus riigihalduse minister Janek Mäggi, kes juba ütles välja oma seisukoha, et maapiirkonnad surevad nagunii välja ning sünnitada saab ka põllu peal, peab hakkama ametisse asudes ometi tegelema piirkondlike toetusprogrammide ja kohalike riigimajadega.

Minister päris omavolitseda ei saa, sest uute regionaalsete toetusprogrammide käivitamise ning riigimajade loomise kiitis eelmisel neljapäeval heaks valitsus riigi eelarvestrateegias ning need asjad on riigihalduse ministri vastutusvaldkonna keskmes.

„Leppisime riigi eelarvestrateegias kokku kahes regionaalses toetusprogrammis, mille eesmärk on elavdada piirkondade majandust ja vähendada mahajäämust teistest Eesti piirkondadest,” ütles praegune riigihalduse minister Jaak Aab. „Ida-Virumaa programmiga oleme vaikselt juba alustanud ning nüüd hakkame välja töötama lisaks Kagu-Eesti programmi.“

Ida-Virumaa programmile on ette nähtud 4,9 miljonit eurot aastas ehk nelja aastaga peaaegu 20 miljonit eurot. Kagu-Eesti programmile on ette nähtud neljaks aastaks 3,2 miljonit eurot ehk 800 tuhat eurot aastas.

Ida-Virumaa programmiga toetatakse sealsete tööstusettevõtete arengut, mitmekesisemat väikeettevõtlust ning pakutakse kohalikele omavalitsustele tuge tühjenevate korterelamute probleemi lahendamisel. Rõhku pannakse sellele, et aidata kaasa piirkonna elukeskkonna atraktiivsemaks muutmisele ja nooremaealiste väljavoolu pidurdamisele.

„Mis puudutab Eestit terviklikult, siis soovime pea igasse maakonnakeskusesse luua riigimajad,” lisas minister Aab. „Paneme nendesse kokku sarnased riigi ja võimaluse korral omavalitsuste teenused, et inimestel oleks lihtsam neid ühest kohast kätte saada. Teisest küljest hoiab see kokku ka maksumaksja raha, sest vähendatakse riigiasutuste kasutuses olevat büroopindade mahtu ning pikemas perspektiivis vähenevad olulises mahus kulutused hoonete korrastamisele.” .

Riigimajade projekt rahastatakse Riigi Kinnisvara AS eelarvest ning viie aasta peale kokku on arvestatud investeeringuvajadusega ligi 27 miljonit eurot. Riigimajad on kavandatud igasse maakonda peale Harju- ja Tartumaa.

Ministri sõnul kasvab jätkuvalt kohalike omavalitsuste tulubaas. „Järgmisel aastal on kõigi omavalitsuste sissetulek kokku 20 protsenti suurem kui 2017. aastal. Tänavu kasvasid omavalitsuste sissetulekud tulumaksust ja tasandusfondist 30 miljonit eurot. Järgmisel aastal lisandub veel 15 miljonit eurot ja 2020. aastal 10 miljonit eurot. Samuti suureneb omavalitsuste investeerimisvõimekus. Prognoosi järgi suudavad linnad ja vallad järgmise nelja aastaga investeerida kokku 1,5 miljardit eurot. See on märkimisväärselt rohkem kui aastatel 2014–2017, kui omavalitsused investeerisid 900 miljonit eurot,“ lisas ta.

Märgatavalt suurenevad ka toetusfondist antavad toetused, mida valitsus eraldab valdadele ja linnadele sihtotstarbeliselt konkreetsete teenuste osutamiseks. Sel aastal anti omavalitsustele toetusfondi kaudu kokku 100 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Lisandus matusetoetus ja tegevuskulude toetus hariduslike erivajadustega laste tarbeks. Oluliselt kasvas toetus omavalitsustele laste huvitegevuse kättesaadavuse parandamiseks. Samuti kasvas oluliselt toetus kooliõpetajatele ja lasteaiaõpetajate palkade maksmiseks ning lisaks on tõusnud toetus koolilõunate pakkumiseks.

Samuti vähendab riik bürokraatiat, luues selleks muu hulgas nutikaid infotehnoloogilisi lahendusi. „Valitsus soovib muuta asjaajamise riigiga ja valitsuse sees tõhusamaks. Riigile peaks samu andmeid esitama ainult ühe korra, nii et neid saaks mitmekordselt kasutada,“ ütles Aab.

Ettevõtete koormust andmete esitamisel vähendab statistikaameti, maksu- ja tolliameti ning Eesti Panga omavaheline koostöö. Statistikaamet vaatab üle vajaduse kogutava statistika järele ja arendab andmete ristkasutust maksu- ja tolliameti ning Eesti Panga registritega. Bürokraatia vähendamisel lähtume ettevõtete organisatsioonide ettepanekutest.

Viimased uudised