Uuring: veidi vähem kui pooled leedulased usuvad, et NATO suudab neid kaitsta
Avaldatud: 20 november, 2026Värske uuringu kohaselt usub veidi vähem kui pool leedulastest, et NATO liitlased suudaksid Venemaa rünnaku korral riiki kaitsta, kusjuures usaldus Saksamaa sõjalise kohaloleku vastu on märgatavalt suurem kui USA vägede puhul.
Kommunikatsiooniagentuuri Bosanova tellimusel ning Norstati poolt 2025. ja 2026. aasta septembris läbi viidud küsitlusest selgus, et 48% vastanutest usub, et NATO liitlased suudaksid Leedut rünnaku eest kaitsta. Usaldus Leedus paikneva Saksa brigaadi vastu oli 68%, samas kui USA vägesid usaldas 43% vastanutest, vahendab lrt.lt.
Uuringut tutvustanud Bosanova juhi Vytautas Matulevičiuse sõnul viitavad tulemused sellele, et mure Venemaa agressiooni pärast on endiselt laialt levinud, ehkki usaldus Leedu kaitsevõime ja NATO vastu on kasvanud.
Umbes 62% vastanutest usub, et Venemaa võib rünnata Balti riike – see on veidi vähem kui eelmisel aastal. Samas väljendas 56% vastanutest muret, et Venemaa võib lähitulevikus korraldada Leedu vastu provokatsiooni. Samuti kasvas veidi mure droonijuhtumitest tuleneva ohu pärast.
Usaldus ametivõimude reageerimise vastu droonijuhtumitele peaaegu kahekordistus võrreldes 2025. aastaga, kuigi vaid 31% vastanutest pidas seda heaks. Küsitlusest selgus ka, et 39% vastanutest järgis pärast telefoni saabunud hädaolukorra teavitusi antud juhiseid, kaaludes varjumist või otsides varjupaika.
Kolmveerand vastanutest märkis, et on teadlikud Venemaa korraldatavatest desinformatsiooni- ja propagandakampaaniatest.
Matulevičiuse sõnul nõustus 96 protsenti leedulastest vähemalt ühe väitega, mida uurijad seostasid „Venemaa narratiividega”. Nende hulka kuulusid näiteks väited, et Venemaal on piisavalt ressursse sõja jätkamiseks Ukrainas, et Ukrainas on levinud korruptsiooniprobleem või et Leedu autonoomiat piirab tema sõltuvus Läänest.
Matulevičius rõhutas siiski, et see ei tähenda, nagu toetaksid need vastajad Venemaad.
„Venemaa narratiivide uskumine ei tähenda, et inimene oleks venemeelne. Valdav enamus elanikkonnast suhtub [president Vladimir] Putinisse negatiivselt ja peab Venemaad ohuks. Venemaa desinformatsiooni eesmärk ei ole panna meid Venemaad armastama, vaid meid lõhestada ja õõnestada usaldust institutsioonide vastu,” sõnas ta.
Ta lisas, et Venemaa püüdlused veenda leedulasi, justkui poleks nende riik võimeline end agressiooni eest kaitsma, ei ole vilja kandnud – sellele viitab kasvav usaldus kaitsejõudude ja NATO vastu.
Küsitlus näitas, et mõlemal aastal nõustus umbes 30 protsenti vastanutest väitega, et NATO laienemine oli üheks teguriks Venemaa rünnakus Ukraina vastu. Samal ajal nõustus 48 protsenti vastanutest, et traditsioonilised väärtused on Leedus ja teistes lääneriikides hääbumas, ning 16 protsenti leidis, et Leedu on kultuuriliselt ja ajalooliselt lähemal Venemaale kui Läänele.
Uuring tõi esile ka kasvava majandusliku pessimismi. Ligi pooled vastanutest ehk 49 protsenti märkisid, et Leedu majandusolukord halveneb pidevalt – see näitaja on tõusnud 38 protsendilt (2025. aastal).
Samuti kasvas veidi nende inimeste osakaal, kes leiavad, et Leedu peaks parandama suhteid Valgevenega, ulatudes 28 protsendini.
Peaaegu iga viies vastaja ehk 18 protsenti märkis, et on Venemaast lähtuva ohu tõttu kaalunud Leedust lahkumist.
Umbes pooled toetasid kaitsekulutuste suurendamist tasemeni, mis jääb 5–6 protsendi vahele sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Suhtumine Ukraina põgenikesse on muutunud mõnevõrra jahedamaks. Nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Leedu peaks Ukraina põgenikke vastu võtma, langes mitme protsendipunkti võrra, ehkki 52 protsenti toetas seda endiselt.
Matulevičius hoiatas, et Venemaa võib Ukraina põgenike toetuse vähenemist ära kasutada, et pöörata Leedu ühiskond nende vastu.
Samuti selgus, et 29 protsenti vastajatest leiab, et sõda Ukrainas peaks lõppema niipea kui võimalik – isegi kui see tähendab, et Ukraina peab loobuma osast oma territooriumist.
Uuringust selgus ka väike langus nende inimeste osakaalus, kes usuvad, et Venemaa suudab sõda Ukraina vastu pikka aega jätkata. Matulevičiuse sõnul võidakse selliseid arusaamu ära kasutada Kiievi toetamise vähendamiseks, sisendades, et Venemaa jääb lõpuks peale.
Uuringus vaadeldi ka seda, kuidas leedulased infot tarbivad. Kuigi valdav enamus loeb uudiseid leedu keeles, loeb umbes iga kümnes vastaja uudiseid ka vene keeles ja veerand inglise keeles.
Umbes kolmandik vastajatest märkis, et saab uudiseid Facebookist ja Instagramist, samas kui TikTok ja Telegram on mõnevõrra vähem populaarsed allikad.
Ligi pooled vastajatest tõdesid, et on kokku puutunud eksitava infoga, kuid sama suur osa märkis, et neil on raske kindlaks teha, kas nähtud info on eksitav või mitte.
Matulevičiuse sõnul on majanduslik pessimism Leedu poliitikutele tõsiseks ohumärgiks, kuna Venemaa võib elutingimustega rahulolematust ära kasutada, et levitada narratiivi, justkui oleks elu Leedus halvenemas.
Umbes 4 protsenti vastajatest suhtub Venemaa presidenti Vladimir Putinisse positiivselt, samas kui 11 protsenti väljendas tema suhtes neutraalset seisukohta.









